Qytaı provıntsııalarynyń birinen 21 qorym tabyldy
«Bul qorymdar shamamen 780 metr jerde ornalasqan, buǵan deıin tabylǵan ımperııalyq kesenege tıesili», - dep habarlady Chansha mádenı mura jáne arheologııa ınstıtýty.
Barlyq jerleý oryndarynda shuńqyrlar bar jáne olardy eki túrge bólýge bolady - ótkelderi bar jáne ótkelsiz qorymdar. Olardyń kóbi bir-birine jaqyn jatyr. Bul jerde erli-zaıyptylar nemese bir otbasy músheleri jerlengen bolýy múmkin.
Sonyń ishinen arheologtar erekshe qorym tapty. Olardyń aıtýynsha, bul Hýnan provıntsııasynda sırek kezdesetin eki qabatty jerleý orny.
«Eger bizdiń boljamdarymyz rastalsa, bul Han áýleti kezindegi eki deńgeıli qurylymdy jerleýlerdiń damýy men taralýyn zertteý úshin mańyzdy aqparat beredi», - deıdi qazba jobasynyń jetekshisi Chjoý Baodýn.
Ornalasqan jeriniń jaqyndyǵyn jáne jasynyń uqsastyǵyn eskere otyryp, arheologtar bul qorymdar kóne ımperatorlyq kesenege tıesili bolýy múmkin degen qorytyndyǵa keldi.
Chjoý Baodýnnyń aıtýynsha, jańa oljalar Batys Han áýleti kezindegi qazirgi Chansha qalasynyń jerleý júıesin zertteý úshin mańyzdy aqparat bere alady.
Buǵan deıin Qytaıdyń ońtústigindegi Gýandýn provıntsııasynyń ákimshilik ortalyǵy Gýanchjoýda Han áýletinen (b.z.d. 202 - b.z. 220 j.) Tsın áýletine (1644-1911 jj.) deıingi kezeńge jatatyn 184 tarıhı eskertkish, sondaı-aq birqatar mádenı jádigerler tabylǵany habarlanǵan bolatyn.
Foto: embassylife.ru