«Qysqy sportta qazaq balasy nege az?» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Aqtóbe oblysyna eki kúndik jumys saparymen Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Asyljan Mamytbekov keldi. Mınıstr aldymen Alǵa aýdanyndaǵy «AkTep» JShS-ne atbasyn buryp, seriktestiktiń jańa jyldyń aldynda ǵana paıdalanýǵa berilgen zamanaýı et kombınatynyń jumysymen tanysty. Sodan keıin Alǵa ındýstrııalyq-tehnıkalyq kolledjinde uıymdastyrylǵan aýylsharýashylyq taýar óndirýshileriniń ónimderi kórmesinde bolyp, óńirde qolǵa alynǵan ınvestıtsııalyq jobalarmen tanysty.
A.Mamytbekovtyń qatysýymen oblysta mal sharýashylyǵy aımaqaralyq et kooperatsııasyn qurý jáne ony damytýǵa arnalǵan kóshpeli keńes ótti. Oǵan kórshiles Qostanaı jáne Batys Qazaqstan oblystarynyń ákimderi Arhımed Muhambetov pen Nurlan Noǵaev, «Inalca Eurasia» kompanııasynyń vıtse prezıdenti Andreı Vakýlın, ınvestorlar, sondaı-aq, oblystyń aýylsharýashylyq taýar óndirýshileri qatysty.
Keńesti kirispe sóz sóılep ashqan oblys ákimi Berdibek Saparbaev aýyldyq jerlerde shaǵyn kásipkerlikti damytý, «Nur Otan» partııasynyń bastamasymen elimizdiń bes óńirinde bastaý alǵan shaǵyn et-sút óndirý jáne óńdeý fermalaryn ashý boıynsha qanatqaqty jobalardy júzege asyrýdyń oblystaǵy qadamy jáne «Báıterek» kompanııasymen, aýyl sharýashylyǵyn qoldaý qorymen, «Almeks» kompanııasymen jáne Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstrliginiń «Jol kartasy-2020» baǵdarlamasymen jumys isteýdiń barysyna toqtaldy. Osy baǵdarlamalar boıynsha aýylda kásipkerlik nysandaryn qurýǵa qazirdiń ózinde 40-qa jýyq ótinish túskenin tilge tıek ete kelip, bul jobalardy júzege asyrý úshin oblysqa 3,9 mıllıard teńge qarjy qajet ekenin atap ótti.
Alqaly jıynda Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Asyljan Mamytbekov sóz alyp, «100 naqty qadam» Ult Josparynyń 61-qadamyn júzege asyrý úshin Úkimet tarapynan et óndirisin damytý men óńdeýge strategııalyq ınvestorlardy tartý boıynsha jasalyp jatqan jumystarǵa toqtalyp ótti. Bıyl eksportqa 12 myń tonna iri qara eti shyǵarylatynyn, odan keıingi jyldary bul kórsetkishti 30 myń tonnaǵa jetkizý kózdelip otyrǵanyn málim etti. Osy jaıynda «Et eksportynyń áleýeti arttyrylmaq» degen maqaladan tolyq oqı alasyzdar.
Bas basylymda «Mal ıelerine ótemaqy tólenedi» atty maqala berilgen. Isataı aýdanyndaǵy eki ken orny aralyǵynda gaz qubyry úshin qazylǵan jyraǵa jeke ıeliktegi maldardyń qulap, qyrylǵanyna oraı aýdandyq ákimdik resmı málimdeme taratty. Onda tómende anyqtalǵan derekter jarııa etildi.
«Munaı kompanııasynyń tapsyrysy boıynsha ilespe gaz qubyryn salý jumystary júrgizilgen. Osy jumystar úshin uzyndyǵy 13 shaqyrym shuńqyr qazylǵan. Bul jumysty «Monolıt Invest Kompanı» JShS oryndaǵan. Jeltoqsan aıynyń sońy men qańtar aıynyń bastapqy kúnderindegi jaýǵan qalyń qar men borasyn shuqyrlardy toltyryp bitep tastaǵan. Osy sebepti dalada júrgen maldar qardan baıqalmaıtyn shuqyrlarǵa túsip ólgen. Aýdan ákimdigi bul oqıǵaǵa baılanysty shuǵyl mamandardan, quqyq qorǵaý organdary ókilderinen arnaıy top quryp, máseleni jan-jaqty qaraý jáne ólgen maldardyń ıelerin anyqtaý jumystaryn júrgizdi. Akt jasaldy. Nátıjesinde 39 jylqy, 1 túıe malynyń ólekseleri tabyldy. Maldyń túri, túsi, tańbasyna qaraı ıeleri anyqtaldy. 13 qańtarda merdiger mekeme - «Monolıt Invest Kompanı» JShS-niń bas dırektory Bıbinur ıÝsýpovamen aýdan ákimdiginde kezdesý ótkizilip, qalyptasqan jaǵdaıǵa baılanysty alynatyn sharalar kelisildi. Kompanııa mal ıelerine (17 adam) 5,8 mıllıon teńge ótemaqy tóleýdi moınyna aldy», delingen Isataı aýdandyq ákimdiginiń resmı málimdemesinde.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Iran Islam Respýblıkasynyń Qazaqstandaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi Modjtaba Damırchılý jýrnalısterge arnap brıfıng ótkizdi. Ol Dúnıejúzilik atom energetıkasy jónindegi agenttik Tegerannyń ıadrolyq baǵdarlamaǵa qatysty barlyq sharttardy oryndaǵanyn málimdegennen keıin, AQSh pen Eýropalyq odaq Iranǵa qoıǵan sanktsııasyn toqtatqanyn tilge tıek etti.
- Biz mańyzdy aqparatqa ıe bolyp otyrmyz. Álem eshkimge qajet emes daǵdarystyń toqtaǵanyna kýá boldy. Iran beıbit zamanda ómir súrgendi qalaıdy. Atom energııasy jónindegi halyqaralyq agenttiktiń basshylary oń sheshim shyǵarǵannan soń, Iran Islam Respýblıkasynyń Syrtqy ister mınıstri osy taqyrypqa qatysty múddeli taraptarmen birikken málimdeme jasady, - dedi Modjtaba Damırchılý.
Onyń aıtýynsha, Irannyń ıadrolyq qyzmetin jalǵastyra beretindigi kelisiminiń negizgi tusy bolyp tabylady. Kúdik pen kúmándi seıiltý maqsatynda baqylaý tetikteri iske qosylady jáne barlyq sanktsııalar alynyp tastalady.
- Bul tarıhı oqıǵa kelissózderdiń nátıjeli bolatyndyǵyn kórsetti. Syılastyq pen ózara kelisim asa kúrdeli máselelerdi sheshetindigine dálel boldy. Kelisimniń nátıjesi Iran halqyna, óńirge jáne álem qaýymdastyǵyna oń áserin tıgizedi dep úmittenemin,- dedi Elshi.
Sóz arasynda Modjtaba Damırchılý bul máseleniń ońtaıly oraılastyrylýyna atsalysqan elderdiń arasynda Qazaqstan bolǵanyn atap kórsetti. Osy jaıynda «Qarym-qatynas tereńdeı túsedi» atty maqaladan oqı alasyzdar.
Bul basylymda «Sheshilmeıtin másele joq» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. «Nur Otan» partııasy Almaty oblystyq fılıalynyń tóraǵasy Amandyq Batalov fılıaldyń qoǵamdyq qabyldaý bólmesinde azamattardy jeke jáne kópke ortaq máseleler boıynsha qabyldady.
«Bul jolǵy qoǵamdyq qabyldaý dástúrli jáne zamanaýı jańa úlgide uıymdastyryldy. Atap aıtqanda, qabyldaýǵa eki adam tikeleı kelip, ózderin tolǵandyryp otyrǵan jaǵdaılardy tóraǵaǵa jaıyp salsa, taǵy úsheýi shalǵaıdaǵy aýyldarda otyryp, ǵalamtor arqyly «skype» baǵdarlamasymen baılanysqa shyqty. Bir qýanarlyǵy, óńir jurtshylyǵyn jeke bastarynyń nemese otbasylarynyń máselelerimen birge mektep, keshendi turǵyn úı, egindik jáne shabyndyq jerdiń sýarmaly kanaldary syndy qalyń buqaranyń kókeıinde júrgen jaǵdaılar da tolǵandyrady eken»,-dep jazady maqala avtory.
***
«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda elimizdegi qysqy sport túriniń damýy máselesine arnalǵan maqala jarııalandy.
«Bıyl el táýelsizdigin alǵanyna 25 jyl tolady. Shırek ǵasyrdyń ishinde sportshylarymyz buǵan deıin 6 ret Qysqy jáne 5 ret Jazǵy olımpıada oıyndarynda baq synapty. Shyn máninde, qysqy sport qazaq balasyna qol bolmaı tur. Halyqaralyq deńgeıde el namysyn qorǵap júrgen sportshylarymyzdy saýsaqpen sanap shyǵýǵa bolady. Buǵan deıin Jazǵy Olımpıadalardan júldesiz qaıtyp kórmegen ul-qyzdarymyz Aq Olımpıadanyń shyńyna shyqpaq túgili qatysýdyń ózi muń bolyp otyr. Osy oraıda shańǵy sporty, mánerlep syrǵanaý, shańǵymen tuǵyrdan sekirý, konkımen júgirý, bıatlon sııaqty sport túrlerin qarakózderimizdiń arasynda damytýǵa múmkindik bolmady ma degen oryndy suraq týyndaıtyny aqıqat. Egemendi el qorjynyna alǵashqy altyndy budan 22 jyl buryn, ıaǵnı 1994 jyly Norvegııanyń Lıllehammer qalasynda ótken Aq Olımpıadada ataqty shańǵyshymyz Vladımır Smırnov salyp berdi. Sodan beri qysqy oıyndardan altyn alyp, Týymyzdy kókke kóterip, Ánuranymyzdy áýeletken sportshylardy kórmedik»,-dep jazady basylym. Osy túıtkildi másele «Qysqy sportta qazaq balasy nege az?» atty kólemdi maqalada egjeı-tegjeıli jazylǵan.