Qyrýar iske qýat bergen qabyldaý
Partııanyń saılaýaldy baǵdarlamasy men ártúrli partııalyq jobalary jaıynan jalpy turǵyndar az aqparattandyrylýy múmkin. Biraq Qoǵamdyq qabyldaý týraly málimetter jetkilikti. Sebebi, quzyrly oryndardyń óz mindetterin oıdaǵydaı atqarmaǵanynan, ádiletsizdiktiń qurbany bolyp jumystan shyǵyp qalǵan, eńbekaqysyn óndirte almaı júrgender, áleýmettik az qamtylǵan azamattar, múgedekter, kópbalaly analar, jetim balalar, zań buzýshylyqtyń zardabyn tartqan adamdar ádilettik izdep, «Nur Otan» partııasynyń Qoǵamdyq qabyldaý bólimderiniń tabaldyryǵyn attaıdy. Olardyń senimin aqtaý, úmit otyn óshirmeý, tyǵyryqtan shyǵatyn jol taýyp, máseleleriniń oń sheshilýine yqpal etý - bizdiń mindet.
«Nur Otan» partııasy Almaty qalasy Bostandyq aýdandyq fılıalynyń qoǵamdyq qabyldaý bólmesine kelýshiler sany jyldan-jylǵa udaıy ósip keledi. Qalyptasqan dástúr boıynsha árbir aıdyń úshinshi beısenbisinde aýdan ákimi men prokýrorynyń jáne Bostandyq aýdandyq Іshki ister basqarmasy bastyǵynyń birlesken qabyldaýy udaıy ótkizilip turady. 2017 jyldyń 10 aıynda mundaı 30 qabyldaý ótkizildi. Ol qabyldaýlarǵa tek Bostandyq aýdanynyń turǵyndary ǵana emes, basqa óńirden de kelip qatysyp jatady.
Ár aıdaǵy qabyldaýǵa kem degende 2-3 adamdy «Nur Otan» partııasy Almaty qalalyq fılıalynan jiberip turady. Tájirıbe kórsetkenindeı, birigip qabyldaýdyń nátıjesinde, nebir túıini qıyn máseleler oń sheshimin taýyp jatady.
«Baratyn jeri, basatyn taýy qalmaı», esh jerden ádilettilik tappaǵan soń azamattar eń sońǵy úmitpen «Nur Otan» partııasynyń Qoǵamdyq qabyldaýyna ımene basyp kelip jatady. Olardyń qatary kúnnen-kúnge kóbeımese, azaımaıdy. Jylap kelgendi jubatyp, qulap qalǵandy turǵyzyp, jurttyń joǵyn joqtap, muńyn muńdaǵanda ǵana el-jurttyń iltıpatyna iligýge, úzilgen úmitin jalǵaýǵa, senimin aqtaýǵa bolady. Áıtpese, qalǵan istiń bári beker. Kelgen adamnyń qas-qabaǵyna qaramasań, ol adam ekinshi ret bul esikti ashpaıdy. Birde bizge Qyzylorda qalasynyń turǵynynan ótinishhat keldi. Uzaq jyldan beri jas urpaq tárbıelep kele jatqan ulaǵatty ustaz. Almatynyń Bostandyq aýdanynan ıpotekaǵa úı alǵan. Devalvatsııa kezinde, nesıe bergen bank burynǵy kýrs 150 teńgemen emes, sońǵy kýrs 340 teńgemen tóleýge májbúrleıdi. Ulttyq banktiń qarjylyq qyzmet tutynýshylardyń quqyǵyn qorǵaý jónindegi departamenti basshysynyń atyna joldaǵan hatymyzdyń arqasynda másele oń sheshilip, ótinish ıesi eski kýrspen nesıesin tólep, jańa páterine kirdi.
Ózi de múgedek, asyrap otyrǵan tórt qyzynyń ekeýi múgedek R. esimdi azamatty 3 jyldan beri bilemiz. «Nur Otan» partııasynyń «Kedergisiz keleshek» jobasy aıasynda ótetin is-sharalardan qaldyrmaı kelemiz. Máslıhat depýtattarynan bastap, Májilis depýtattarynyń qabyldaýyna yqpal etip, kóptegen máselelerin sheshýge qol jetkizdik. Bir qyzyn Astana qalasyndaǵy medıtsınalyq ortalyqta kvota arqyly emdeýge, turaqty tirkelýge, turǵyn úı alý kezegine turýǵa, jeńildikpen dári-dármek alýǵa járdemdestik. Munyń bári - bir adamǵa ǵana kórsetilgen kómekter.
Jalǵyzbasty, baspanasyz, kúıeýi joq M. esimdi qaryndasymyz, jeke balabaqshanyń ıeleri jarty jyldan beri tólemeı júrgen eńbekaqysyn alyp berýge kómektesýdi surady. Qazaqstannyń Eńbek Kodeksin jumys berýshi óreskel buzyp, eńbek shartyn jasamaǵan. Eńbek sharty bolmasa, eńbek jáne kóshi-qon ınspektsııasy basqarmasy túk te isteı almaıtynyn jaqsy bilgendikten, kúrmeýi qıyn bul áleýmettik máseleni sheshý joldaryn qarastyryp, ótinish ıesiniń eńbek kitapshasynda jumysqa alý jóninde jazylǵanyn bildik. Ertesine eńbek kitapshasynyń kóshirmesin aldyrtyp, Almaty qalasy boıynsha eńbek jáne kóshi-qon ınspektsııasyna arnaıy hat jazý arqyly, eńbek ınspektorynyń kómegimen eńbekaqysyn alýǵa qol jetkizdik.Mıllıondaǵan eńbekaqylaryna qoldary jete almaı júrgen bir top qurylysshylar buıymtaıymen qoǵamdyq qabyldaý bóliminiń esigin ashty. Tórt adamnyń árqaısysynyń atyna 1 jarym - 2 mıllıon teńge bereshegi bar eken. «Nurlytaý» bıznes-ortalyǵyna ornalasqan jaýapkershiligi shekteýli seriktestikke, sondaı-aq Almaty qalasy boıysha eńbek jáne kóshi-qon ınspektsııasyna hattar jazylyp, eńbekaqylary qoldaryna tıdi.
«Nur Otan» partııasy Bostandyq aýdandyq fılıalynyń Tóraǵasy B.Torǵaevtyń bekitken kestesine sáıkes, aýdan ákiminiń orynbasarlary aýdandyq fılıaldyń keńsesinde 31 ret azamattardy óz salalary boıynsha qabyldady. «Nur Otan» partııasy Bostandyq aýdandyq fılıalynyń Tóraǵasynyń birinshi orynbasary B.Jambylov ár aıdyń 2-shi jáne 4-shi beısenbisinde qoǵamdyq qabyldaý ótkizip keledi. Aýdandaǵy memlekettik qurylym basshylarynyń da qabyldaýlary ótti. «Úıi joqtyń kúıi joq» degendeı, megapolıs turǵyndarynyń nómiri birinshi máselesi bolyp tabylatyn, baspana boıynsha ótkizilgen qabyldaýlarǵa tek bizdiń aýdannyń ǵana emes, qalanyń barlyq aýdandarynan derlik azamattar kelip, kókeılerinde júrgen saýaldaryna jaýap tapty. Onyń ishinde páterge ıe bolǵandary da, zańsyz kezeginen shyǵyp qalǵandardyń kezekteri qalpyna keltirilgenderi de barshylyq. Túrli kollektorlyq kompanııalardyń qoqańdaýynan ábden zárezap bolǵan, ıpotekaǵa, turmystyq qajettilikke nesıe alýshylar tutynýshylar quqyǵyn qorǵaý departamenti arqyly jeńildikterge ıe bolý baqytyna bólendi. «Nur Otan» partııasy Bostandyq aýdandyq fılıalynyń qoǵamdyq qabyldaý bólmesine kórsetilgen merzimde barlyǵy - 402 ótinish kelip túsken bolsa, onyń - 164-ine túsinikteme berilip, 161 másele oń sheshimin taýyp, ótinish ıeleriniń iltıpatyna ıe boldy. Odan basqa, 99 qoǵamdyq qabyldaýda qaralǵan 77 jazbasha ótinish bar. Qoǵamdyq qabyldaýdyń qyr-syry kóp, azamattar memlekettik mekemeler men quzyrly organdar tarapynan máseleleri sheshilmegendikten, «Nur Otan» partııasynyń Qoǵamdyq qabyldaýyna toqtaýsyz kelip jatady. Bizde ótetin árbir qabyldaý úshin oǵan aldyn ala tyńǵylyqty daıyndyq jumystaryn júrgizip, qabyldaý ótkennen keıin ony logıkalyq aıaqtaý protsesin jáne eń sońynda máseleniń oń sheshilýin qadaǵalap, nátıjesin ótinish ıesine jetkizýge tyrysamyz.
Baıǵalı Ábdáliuly, «Nur Otan» partııasy Bostandyq aýdandyq fılıalynyń keńesshisi