«Qyrǵyz ǵalymdary usynǵandaı, Qazaqstan-qyrǵyzstan konfederatsııasyn qurý múmkin be?»- respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

Foto: None
TANA. 12 qazan. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 12 qazan, sársenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

Keshe Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Eýropa Keńesiniń Bas hatshysy Týrborn ıAglandty qabyldady. Onda Eýropa Keńesiniń Bas hat­shy­sy Qazaqstannyń óz erkimen, bir jaqty tártippen ıadrolyq arsenal­dy paıdalanýdan bas tartýy tarıhı mánge ıe, mańyzdy qadam bolyp tabylatynyn atap kór­set­ti. Bul bastama, ásirese, álemdi ıadrolyq qarýdan azat etý jó­nindegi jahandyq naýqan aıasynda óte mańyzdy. T.ıAgland Qazaq­stan ıadrolyq qarýsyzdaný jáne taratpaý jalpyálemdik úderisinde ózi­niń belsendi qyzmetin jal­ǵas­ty­ra beretinine senimin bildirdi. T.ıAgland Qazaqstan tańda­nar­lyq tabystarǵa qol jetkizip, aı­maqta ǵana emes, sonymen birge, álemdik arenada da belgili serpindi memleketke aınalǵanyn atap ótti. Kezdesýde kóterilgen máseleler «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Qazaqstan - turaqtandyrýshy kúsh» atty taqyryppen basyldy.

Sondaı-aq osy basylymynyń jazýynsha, Táýelsizdikpen birge atajurtqa bastaǵan kóshke de bıyl 20 jyl toldy. Atamekenge 20 jyl ishinde 300 myńǵa jýyq otbasy kóship keldi. Osylaısha el halqynyń sany 1 mıllıonnan astam adammen tolyqty. Eńbekke qabiletti oralmandar Qazaqstan ekonomıkasyna óz úlesterin qosýda. Olardyń úshten ekisi óndiristiń ártúrli salalarynda jumys jasasa, árbir tórtinshisi aýyl sharýashylyǵynda jumys isteıdi. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Oralmandar máselesi talqylandy» atty taqyryptaǵy maqalada.

***

«Aıqyn» basylymy búgingi sanynda «Úndemeı qalýǵa bolmaıdy» degen taqyryppen Elbasynyń saıası máseleler jónindegi keńesshisi Ermuhamet Ertisbaevpen bolǵan suhbatty jarııalapty. Onda keńesshi eldegi saıası máseleler jónindegi oılarymen bólisedi.

Sondaı-aq atalmysh basylym búgingi sanynda «Halyqtyń pikirin bilgen durys» degen taqyryppen maqala jarııalap, «Nur Otan» partııasy Parlamentarızm ınstıtýty «Qazaqstan halqynyń áleýmettik kóńil-kúıi» degen taqyrypta qyrkúıek aıynda júrgizgen áleýmettik zertteýlerdiń qorytyndysyn jarııalady. Oǵan sáıkes, byltyrǵy jylmen salystyrǵanda qazaqstandyqtardyń 36,5 paıyzynyń ál-aýqaty jaqsarsa, 40 paıyzynyń jaǵdaıy birqalypty. 14,9 paıyzynyń áleýmettik áleýeti nasharlap ketse, 8,7 paıyzy óziniń ómir súrý deńgeıi qandaı dárejede ekenin tap basyp aıta almaǵan.

***

«Alash aınasy» basylymynyń jazýynsha, ishki ister salasyna reforma jasaý barysynda aıyqtyrǵyshtar atalmysh mınıstrliktiń quzyrynan alynyp, Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń enshisine berildi. Biraq bul básireni ne isterge bilmeı, aq halatty abzal jandardyń basy qatýda. Keńes ókimeti tusynda Almaty qalasynda árqaısysy 30 oryndyq aýdandyq ishki ister bólimine qarasty 9 aıyqtyrǵysh jumys istegen. 90-shy jyldardyń basynda kóppen birge qarjy qyspaǵyna túsken aıyqtyrǵyshtar birtindep jabyla bastady. Sóıtip qaladaǵy aıyqtyrǵyshtar túgelimen jabyldy da, maskúnemder máselesi ashyq qaldy. Bul týraly «Alash aınasynyń» búgingi sanyndaǵy «Qańǵybas atanǵandardyń erteńgi kúni ne bolmaq?» atty maqalada.

Sondaı-aq osy basylymnyń habarlaýynsha, qyrǵyz ǵalymdary Qazaqstan-Qyrǵyzstan konferderatsııasyn qurýdy usynyp otyr. Bul pikirdi bildirgen - qatardaǵy jaı ǵana ǵalym emes, qyrǵyz qoǵamynda bedeli bar saıasatker, buryndary eldiń eń joǵarǵy zań shyǵarýshy organy Joǵorǵu Keńeshtiń tóraǵasy bolǵan Zaınıdın Qurmanov. «Alash aınasy» basylymy osy taqyrypqa baılanysty mamandardyń pikirin bilgen. Bul pikirlerdi «Qyrǵyz ǵalymdary usynǵandaı, Qazaqstan-qyrǵyzstan konfederatsııasyn qurý múmkin be?» atty maqaladan oqýǵa bolady.

***

«Kazahstanskaıa pravda» basylymy búgingi sanynda búgin elordada «ıAdrosyz álem úshin» atty forýmnyń bastalatyndyǵyn jazady. Memleket basshysynyń bastamasymen uıymdastyrylǵaly otyrǵan atalmysh jıyn Qazaqstan Táýelsizdiginiń 20 jyldyǵy men Semeı polıgonynyń jabylǵanyna 20 jyl tolýy qurmetine oraı uıymdastyrylyp otyr. Jıyn barysynda jappaı qyryp-joıý qarýlaryn joıý men ıadrolyq qarýdy paıdalanbaýǵa qatysty birqatar qujattar men máseleler talqylanady dep kútilýde. Bul týraly «Za mır bez ıadernoı ýgrozy» atty maqaladan oqısyzdar.

Seıchas chıtaıýt