«Qyrǵyz eli qazaq valıýtasyna kóshe me?» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Almatydaǵy M.Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynda «Ulttyq mýzeıge syı tartý» atty shara ótti
«Almatydaǵy Muhtar Áýezov atyndaǵy Qazaq akademııalyq drama teatrynyń kishi zalyna taıly-taıaǵy qalmaı jınalǵan qaýymnyń, ıaǵnı, qazaqtyń keshegi betke ustar azamattarynyń urpaǵynyń aldynda sóz sóılegen Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıiniń dırektory Darhan Myńbaı ǵylymı turǵyda dáleldengen osynaý aqıqaty basym derekti dúıim jurttyń aldyna jaıyp saldy. Qazaq halqyna ortaq joǵaryda aıtylǵan otbasylyq nemese jeke tulǵanyń qolyndaǵy tarıhı qundy zattar men buıymdardy qaz-qalpynda saqtaýǵa búgingi qazaq memleketiniń qaýqary da, shamasy da jetedi. Ult múddesi úshin jarǵaq qulaǵy jastyq kórmeı júrgen zııaly azamat ol úshin jańa tehnologııalyq talaptar múddesine saı salynǵan Astanadaǵy kólemi 74 myń sharshy metr aýqymdy Ulttyq mýzeı kesheniniń kez kelgen ult murasyn san ǵasyrlar qoınaýyna jetkizip saqtaı alatynyn da sóz arasyna qosyp qoıdy»,-dep atap ótilgen maqalada. Bul jaıynda «Seraǵanyń qamshysy men Ǵarıfollanyń dombyrasy» degen maqalada tolyq berilgen.
Bas basylymda «Toǵyz joldy túıistiretin jańa beket» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Astana qalasyndaǵy jańa vokzaldyń qurylysy bıylǵy jaz maýsymy bastalǵannan beri qyzyp sala berdi. Qurylys basyndaǵy mamandardyń aıtýynsha, EKSPO-2017 halyqaralyq kórmesiniń betke ustar aıshyqty nysandarynyń birine aınalýy tıis temirjol kóligindegi jolaýshylar qaqpasynda sýyq túskenshe biraz negizgi jumystardyń basyn qaıyryp úlgerý qajet. Aǵymdaǵy jaǵdaıǵa kelsek, elordadaǵy jolaýshylar tasymalynyń ekinshi tynysyn ashýǵa tıis qazirgi zaman beketiniń bolashaq ǵımaraty ornalasatyn orynǵa jer tósemi men topyraq úıý isteriniń mejesi 2690000 tekshe metr bolsa, búginde sonyń 56 paıyz jumysy oryndalǵan. Al vokzal kesheniniń bas ǵımaratynyń astyndaǵy qadalardy qaǵý qımyldary qazir tolyq aıaqtalyp bitken. Ǵımarat irgetasy men qańqasyn monolıttik temir-betonnan túzýde 83781 tekshe metr monolıt qondyrǵylar ornatylǵan. Sonymen birge, shoıyn jol estakadasyna baılanysty jumystar da qyzý júrgizilýde. Metall aralyqty montajdaýda ázirge 27000 tonna qajetti zattyń 1698 tonnasy qoıylypty. Jalpy, eńbek kórigi qyzǵan mańyzdy núktege, búgingi nysannyń qurylys alańyna 850-den astam maman men qurylysshy jáne 72 iri tehnıka tartylǵan.
***
«Astanada Qazaqstan Parlamenti men Qyrǵyzstannyń Jogorký keneshi arasynda «Yntymaqtastyq jónindegi parlamentaralyq keńes týraly» kelisimge qol qoıyldy. Osy kúni túńligin jańadan túrgen keńestiń tuńǵysh otyrysy da uıymdastyryldy»,-dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanynda.
Jıyndy ashqan Májilis tóraǵasy Qabıbolla Jaqypov 2012 jylǵy tamyz aıynda Qazaqstan jáne Qyrǵyzstan prezıdentteri arasynda qol jetkizilgen ýaǵdalastyqtyń aqyry iske asyp, osy Keńestiń qurylýyn «eki el parlamentteri úshin tarıhı oqıǵa» dep baǵalady. - Qazaqstan aımaqtaǵy senimdi strategııalyq áriptesi - Qyrǵyzstanmen barlyq baǵyttarda jan-jaqty yntymaqtastyqty óristetýge úlken mán beredi. Elderimizdiń tabysty yntymaqtastyǵyn bizdiń memleket basshylary aıqyndaıdy, - dedi Q.Jaqypov. Spıker baýyrlas eki el arasyndaǵy ózara saýda-sattyq kólemi, álemdik ekonomıkadaǵy teris qubylystarǵa qaramastan, 1 mıllıard dollardan asqandyǵyn atap ótti. Eki eldi qarym-qatynasy máselesin arqaý etken maqala « Qyrǵyz eli qazaq valıýtasyna kóshe me?» degen taqyryppen jarııalandy.
Osy gazette «Arnaıy jolaqpen júrgenderge aıyppul salynady» atty maqala basyldy. «Avtobýstarǵa arnalǵan arnaıy jolaq qoǵamdyq kóliktiń jyldamdyǵyn saǵatyna 18 shaqyrymǵa deıin ulǵaıtýǵa múmkindik beredi» dep málimdedi Almaty qalalyq jolaýshylar kóligi basqarmasynyń basshysy Talǵat Ábdirahmanov. Basqarma mamandary búginnen bastap qoǵamdyq kólik jeke kólikpen básekelese alady, endi qalalyqtar qoǵamdyq kólikke kóbirek otyrady degen senimde. Ázirge Abaı dańǵylyna júrgizilgen jolaq týraly basqarma basshysy «2012 jyly qala ákiminiń bastamasymen qoǵamdyq kólikterge arnaıy jolaq bólý jaıly baǵdarlama jasaldy. Búginnen bastap jańa ereje kúshine endi. Abaı kóshesimen júretin avtobýs marshrýttarynyń sany qysqartyldy. Buǵan deıin bul kóshemen jıyrma avtobýs, jeti trolleıbýs júrse, endi toǵyz avtobýs, tórt trolleıbýs qaldy» degen derek keltirdi. 2012-2016 jylǵa arnalǵan baǵdarlamaǵa sáıkes, qoǵamdyq kólikterge arnalǵan jolaqtar Orbıta yqshamaýdany, Raıymbek dańǵyly, Jandosov, Mustafın, Tımırıazev, Seıfýllın kóshelerine jasalatyn bolady.
***
«Ana tili» basylymynyń sońǵy sanynda «Sot qujattarynyń sapasy kóńil bólýdi qajet etedi» atty maqala jarııalandy.
«Qazaq tilindegi mátini jarymjan zańdar qoldanylysqa engizilip jatqandyǵy aşy bolsa da shyndyq. Sot aktileriniń jobalaryn ázirleý barysynda qujat mátinin qazaq tiliniń grammatıkasyna saı resimdeý qajettiligi bolyp tursa da, qabyldanyp ketken qoldanystaǵy redaktsııadan aýytqı almaımyz. Osylaısha qate ústine qate jasala beredi, sondyqtan qazaq tilindegi zań mátinderiniń sapasy týraly máseleni kóterý qajet. Osy oraıda, osy máseleni «Zań termınologııasyn qalyptastyrýǵa yqpal etýshi negizgi qujattar - memlekettik deńgeıdegi zańdar men normatıvti-quqyqtyq qujattar men túrli baǵyttaǵy qujat túrleri ekendigin, qoǵamdyq ómirde olardyń keńinen, belsendi qoldanylatyndyǵyn eskersek, olardyń qaı-qaısysy da zań termınologııasyn júıeleýde basshylyqqa alynatyn eńbekterdiń qataryna jatady» degen kózqaras turǵysynan qarastyrǵanda, orys tilinen qazaq tiline aýdarý barysynda, mátinder birdeı bolsyn degennen aýytqı alamyz ba, álde qalaı degen zańdy suraq týyndaıdy. Dálme-dál aýdarma kúrdeli zań tiliniń maǵynasyn ashyp bere ala ma? Olaı dep dál kesip aıta almaısyz, sebebi orys jáne qazaq tilderiniń qurylymy múldem bólek»,-dep jazady maqala avtory.