Qymyzdyń bási syradan nege tómen? - BAQ-qa sholý

ASTANA. 12 maýsym. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 13 maýsym, beısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

Esterińizde bolsa, 2012 jylǵy 12 qyrkúıekte Almatydaǵy №7 qalalyq klınıkalyq aýrýhanada tuńǵysh ret bir ýaqytta búırek pen uıqy bezin aýystyrý operatsııasy jasalyp, Qazaqstan búırek pen uıqy bezine transplantatsııa jasaıtyn álemdegi tórtinshi el atanǵan bolatyn, dep jazady «Egemen Qazaqstan» búgingi sanyndaǵy «Transplantatsııa» atty maqalasynda.

Basylymnyń jazýynsha, buǵan deıin medıtsınadaǵy mundaı úlken jetistikke AQSh, Ońtústik Koreıa, Italııa elderi ǵana qol jetkizgenin eskersek, atalmysh transplantatsııalar ótkizý - elimizde medıtsına salasynyń damý jaǵdaıynyń ıntegraldy kórsetkishi ekenin atap aıtýymyz kerek. Mine, osyndaı kúrdeli operatsııa jasalǵan qalalyq aýrýhanada, keshe elimizde tuńǵysh mamandanǵan transplantatsııa bólimshesi saltanatty túrde ashyldy. Aıtýly oqıǵaǵa otandyq medıtsına salasynyń korıfeıleri, respýblıkalyq ǵylymı ortalyqtar, emdeý mekemeleriniń basshylary, sondaı-aq medıtsına qaýymdastyǵynyń ókilderi qatysyp, ortaq qýanyshymyzdy bólisti.

Bólimshede kez kelgen ýaqytta operatsııadan keıingi bolatyn asqynýlar bolsa aýrýhanaǵa qaıta jatqyzylyp, emdeledi, ári baqylaýda ustaıdy. Óıtkeni, qazirgi kezde shetelge baryp múshelerin aýystyryp kelgen patsıentter elge kelgennen keıin qandaı da bir jaǵdaı bolsa, ózimen ózi qalady. Olarǵa ota jasaǵan memleketke barý - taǵy da qyrýar aqsha. Qazir bólimshe jaǵdaıynda olarǵa da kómek kórsete alatyn múmkindik týyp otyr. Óıtkeni, bizdiń mamandardyń barlyǵy derlik shetelde oqyp kelgen jáne bólimshe zamanaýı qurylǵylarmen jabdyqtalǵan.

Qymyzdyń emdik qasıetin bul kúnde kúlli álem moıyndap boldy. Atam qazaq qymyzdyń qyryq túrli dertke em ekenin áldeqashan bilgen. Reseı, Germanııa, Frantsııa qymyz ashytýdy ıgerip, qazir ony rynokqa shyǵarýǵa qyzý kirisip jatyr. Bul jóninde atalǵan basylymnyń «Qymyzdyń bási syradan nege tómen?» degen maqalasynda jazylǵan.

Eýropa elderiniń ózi qymyzdyń adam aǵzasyna paıdalylyǵyn túsinip, ony jasaýdyń ádis-tásiline qyzyǵýshylyq tanytyp otyrǵan kezde ulttyq brendti ulyqtamaı, baǵalamaı júrgen biz ǵana. Shynyn aıtý kerek, bizdiń óńirde osy qymyz daıyndaý kenjelep qalǵan syńaıly, dep másele kóteredi gazet.

«Qalalyqtar oblys ortalyǵynda qaptaǵan syrahanalardan sýsyndaryn basady, qymyzhana degen atymen joq. Ras, aýdandyq jerlerde biren-saran qymyzhana ashyp otyrǵandar bar. Biraq, ol kimge jetkendeı. Qazir jas jigitterdi bylaı qoıǵanda, qazaqtyń qolań shash sulýlary da syrany sylqytyp otyrǵanyn kóresiń. Jáne sondaı qarakóz qandastarymyzdyń qatary kóbeıip bara jatqany qynjyltady. Muny aıtyp otyrǵanymyz, ulttyq sýsynymyz - qymyz ben shubattyń qadirine jete almaı júrgen joqpyz ba degen oı keledi sanańa», - dep maqala avtory ultqa tóngen qasiretti tilge tıek etedi. Osydan keıin Aqtóbede qymyz óndirisin jolǵa qoıýǵa múmkindikter bar ma? degen saýalǵa jan-jaqty taldaý jasap, shaǵyn zertteý júrgizedi. Onyń jazýynsha, oblys óńirinde de qymyzdyń qadir-qasıetin jete baǵalap, kásibin násibine aınaldyryp otyrǵandar bar. Máselen, ótken jyly oblys boıynsha 400-500 tonna qymyz óndirilgen. Aqtóbe qalasynda, Alǵa, Áıteke bı, Baıǵanın, Qarǵaly, Oıyl, Shalqar, Yrǵyz aýdandarynda bıe baılap, qymyz ashytyp otyrǵan otbasylar bar. Bul oblys halqyna shaqqanda ne bolady. Kóńilge medeti, áıteýir, qymyz óndirýdi qolǵa alýshylar qatary jyl sanap kóbeıip kele jatqany.

Maqalada búginde jylqy ustap, qymyz óndirip otyrǵan sharýashylyqtardyń memleket sýbsıdııalaryna qalaı qol jetkizýge bolatyndyǵy, taǵy da basqa máseleler tóńireginde áńgime qozǵalady.

Basylymnyń jazýynsha, L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde AQSh-ta alǵash ret Syrtqy ister mınıstri Erlan Ydyrysovtyń qoldaýymen shyqqan «The Stories of the Great Steppe. «The Anthology of Modern Kazakh Literature» atty qazaq ádebıeti antologııasynyń tusaýkeseri ótken.

Bul Muhtar Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty men Kolýmbııa ýnıversıteti qyzmetkerleriniń birigip qolǵa alǵan alǵashqy basylymy bolyp tabylady. Qazaq kórkemsóziniń aıtýlylary toptastyrylǵan kitap­qa Ǵ.Músirepovtiń «Etno­grafııalyq áńgimesi», Á.Ke­kilbaevtyń «Kúı» (povest), T. Áb­dikovtiń «Parasat maıdany» (povest), M.Maǵaýınniń «Tazynyń ólimi» (povest), R. Seısenbaevtyń «Álem qulaǵan kún» jáne D. Amantaı men O. Bókeıdiń áńgimeleri enipti. Oǵan qosa, poezzııa ókilderinen aqıyq aqyn M.Maqataevtyń, O.Súleımenovtiń, F.Oń­ǵar­synovanyń, Iran-Ǵa­ıyptyń, J.Ábdirashevtiń, B.Qana­pııa­novtyń, Sh.Sarıevtiń óleńderi de oryn alypty.

***

Júsipbek Elebekov atyndaǵy Respýblıkalyq estrada-tsırk kolledjinde «Báıten Omarov» atyn­daǵy ІІ-Respýblıkalyq kol­ledjaralyq teatr festıvali ótti. Bul týraly «Aıqyn» gazeti jazyp otyr.

Úsh kúnge sozylǵan festıval máresine jetip jeńimpazdar da ataldy. Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasy kolledjiniń akterlik óner bóliminiń ekinshi kýrs stýdentteri G.Hýgaevtiń «Qara shekpen» atty spektaklimen «Gran Prı» ıelendi. Kórkemdik jetekshisi - E.Káribaev. Petropavl qalasyndaǵy «Óner kolledji» daryndy ba­lalarǵa arnalǵan ma­mandan­dy­rylǵan mektep-ınternat ke­sheniniń tórtinshi kýrs stýdenti Begalına Janar «Eń úzdik er adam» jáne «Eń úzdik áıel adam» mara­patyna ıe boldy. Kórkemdik je­tekshisi - B.Shambetov. Qa­raǵandy qalasynyń Táttimbet atyn­daǵy óner kolledjiniń «Kitap nazy» atty qoıylymy «Shy­ǵarmashylyq izdenis» úshin ma­rapattaldy. Kór­kemdik je­tekshisi - B.Kıekbaev. Se­meı qa­lasynan kelgen M.Tó­lebaev atyn­daǵy kolledjiniń «Qaltaly kúıeý qaıdasyń», Kókshetaý qalasynan kelgen Aqan seri atyndaǵy mádenıet kolledjiniń «Alǵashqy mahabbat», Dýlatı atyndaǵy Taraz memlekettik ýnı­versıtetiniń kópsalaly kolledjiniń «Na­sha­qorlar jaıly novella» qoıy­lymdary laýreat atandy.
Aıta ketý kerek, 2016 jyly Báıten Omarovtyń 90 jyldyǵyna oraı, qazylar alqasynyń usynysymen ujym ІІІ-shi kolledjaralyq teatr festıvalin Halyqaralyq deńgeıde ótkizýdi josparlap otyr.

Basylymnyń jazýynsha,Astananyń 15 jyldyǵy qarsańynda «Shámshi» derekti fılmi «Qa­zaqstan» Ulttyq te­lear­nasynan alǵash ret kór­seti­ledi. Túsirilýi 20 jylǵa sozylǵan osynaý fılmde Shámshi ómi­rinen jazyp alynǵan qundy kadrlar bar. «Vals patsha­sy­nyń» ja­nynda onyń kúndelikti ómirin beınetaspaǵa túsirgen Tilegen Ahmet - osy fılmniń rejıs­seri.
1991 jyly bastalyp, keıin túrli sebeptermen túsirilýi toq­­taǵan derekti lenta 2011 jyly montajdalǵan. Keıbir bólikteri ǵana kórermen na­zaryna usy­nylǵan.
- Shámshi múldem zerttel­megen. Ol týraly derek joq. Son­dyqtan derekti fılm dep ata­ǵanymyzben, onda kór­kemdik-qoıylymdyq epı­zod­tardy en­gizýge týra keldi. Óıtkeni halyq kompozıtor týraly neǵurlym kóbirek maǵlumat alǵysy keledi, - deıdi Tilegen Ahmet.