«Qymyzdan - dári» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 20 qańtar, seısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetinde «Qymyzdan - dári» atty maqala berilgen. Pavlodar oblysynyń Qazy aýyly «Altaı» sharýa qojalyǵy bıe sútin qurǵaq kúıindegi tabletka tárizdes etip shyǵaratyn óndiris ashpaqshy. Qojalyq Germanııanyń Ortalyq Azııadaǵy ókildigi arqyly zamanaýı qural-jabdyqtaryn satyp alýǵa kómektesý boıynsha kelissózder júrgizýde. Árıne, qymyzdan dári jasaıtyn sheteldik qural-jabdyqtyń quny qymbat. Aýyldyń Malybaı, Qazy degen attaryna saı, nesıe arqyly jol ashylsa, qymyzdan dári jasaý - jańalyq. Qymyz óndirisimen aınalysatyn sharýashylyq 1992 jyly ashyldy. Qazir jebe tuqymdas 700-deı jylqysy bar. Sharýashylyq basshysy Sátbek Mýkın 2001 jyldan beri qymyzdy bótelkege quıyp satýmen aınalysýda. Іsi tabysty. Táýligine 300 lıtrge deıin qymyz óndiriledi, bir lıtriniń baǵasy - 400 teńge. Kelesi jyldan bastap ónimniń táýliktik mólsherin 1 tonnaǵa deıin kóbeıtpek. Qojalyqta 20 adam jumys jasaıdy. Ekinshiden, «Altaıdyń» qymyzy halyqaralyq ISO sapa sertıfıkatyna ıe. Jyl saıyn ótkiziletin «Zelenaıa nedelıa» atty halyqaralyq kórmeniń turaqty qatysýshysy.

Bas basylymda «Qar qursaýynan júkti áıel qutqaryldy» degen maqala basyldy. Adamdar kóp jaǵdaıda saqtyq sharalaryn esten shyǵaryp alyp jatady, búgingideı aýa raıynyń qubylmaly kezinde qansha eskertilse de, jolǵa shyǵyp ketetin oqıǵalar az kezdespeıdi.

Jaqynda soltústik­qazaqstan­dyqtardyń uıaly telefondaryna «112» nómiri arqyly oblys aýma­ǵynda kúnniń kúrt sýytyp, jeldiń kúsheıetini týraly jedel habar joldanǵan bolatyn. Alaıda, keı eldi meken turǵyndary buǵan qulaq aspas­tan jolǵa shyqqan. Aqyry ne boldy deısiz ǵoı? Tek Shal aqyn aýdanynda ǵana 175 adam qar qursaýynda qalǵan. «QazAvtoJol» AQ pen SQO ishki ister departamentiniń ózara kelisimimen respýblıkalyq jáne jergilikti mańyzdaǵy barlyq joldardyń jabylatyny jaıly habardyń túskenine qaramastan, birqatar tótenshe oqıǵalar oryn aldy. Atap aıtqanda, Tımırıazev, Aqqaıyń, Aıyrtaý, Ǵ.Músirepov, Qyzyljar, Jambyl aýdandarynda 151 kólikke mingen 382 jolaýshyǵa jedel kómek berýge týra keldi.

Semıpolka aýylyna bara jatqan jeńil kólik ishinde ózge júrginshilermen birge júkti áıel de bolǵan. Osyndaı beıqamdyqtyń aqyry opyq jegizip jatsa kimdi kinálaýǵa bolady?

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, el Parlamentinen Úkimet basshysyna dabyl kótergen hat joldandy. Onda senator Qýanysh Aıtahanov Qazaqstannan ketýshiler sanynyń elimizge kelýshiler sanynan asyp túskendigine alańdaýshylyq bildiredi. Qalaýlyny, sondaı-aq respýblıka azamattyǵyn alýshylar qatarynda qandastarymyzdyń azaıyp ketkendigi mazalaıdy. Senat depýtaty búginde elimizde kóshi-qon máselesi, onyń ishinde «oralman» aza­­mattardyń máselesi óte ózekti bolyp otyr­ǵandyǵyn Premer Kárim Másimov­tiń qaperine salady.

- 2020 jylǵa deıin halyq sanyn 20 mıl­lıondyq mejege jetkizýdi kózdeıtin Qa­zaqstan úshin etnıkalyq qazaqtardy elge ákelý máselesi - asa mańyzdy stra­te­gııalyq mindetterdiń biri! - dep nyq­taıdy Qýanysh Aıtahanuly. - Elimiz Táýel­sizdik alǵannan beri Qazaqstanǵa oral­ǵan sheteldik qandastarymyzdyń sa­ny 1 mıllıonǵa jýyqtaǵan. Bul - óte qýan­­­tarlyq kórsetkish. Alaıda, sońǵy jyl­­dar­daǵy kóshi-qon málimetterinen te­ris sa­l­dony baıqaımyz.

Depýtattyń jazýynsha, 2014 jyldyń 11 aıynda elimizden 26 myń 869 adam bas­qa memleketterge kóship ketken. Olardyń 1 myń 89-y nemese 4 paıyzy - qazaqtar! Ózgeleriniń 18 myń 868-i nemese 70 paıyzy - orys, qalǵandary - basqa ult ókilderi. Al osy ýaqyt aralyǵynda elimizge 15 myń 185 adam kóship kelgen. Elge kelýshilerdiń sa­ny elden ketýshilerdiń sanynan 11 myń 684 adamǵa nemese 44 paıyzǵa az. Jalpy, resmı organdar aqparatyna súıene otyryp, bul aıtylǵandy myna derektermen tolyqtyrýǵa bolady: Іshki ister mınıstrliginiń Kóshi-qon polıtsııa­sy málimetinshe, byltyrǵy 2014 jylǵy qańtar-qarashada elimizge turǵylyqty turýǵa kelgenderdiń sany aldyńǵy 2013 jylǵy tıisti kezeńmen salystyrǵanda 31,4% kemip ketken (15 185 adam ǵana). Eli­mizden ketken kóship-qonýshylardyń sany kerisinshe 18,8%-ǵa artyp otyr. «Byltyr elimizdiń azamattyǵyn alǵan adam­dardyń 9 myń 19-y ǵana - qazaqtar» deıdi senator. Bul jaıynda «Kóshtiń beti nege buryldy?» degen maqalada tolyq berilgen.

Osy gazette «Gastarbaıter qaptasa...» atty maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Álem boıynsha mıgratsııa máselesi kúıip tur. Naqty derekterge súıenetin bolsaq, halyqaralyq mıgrantar sany 2010 jyly 214 mıllıon bolsa, 2013 jyly 232 mıllıonǵa jetipti.

Halyqaralyq mıgratsııa jónindegi uıymnyń keltirgen deregine sensek, 2050 jyldarǵa qaraı 405 mıllıonǵa deıin ulǵaımaq kórinedi. Sonyń ishinde eńbek mıgranttary qaýlap ósip kele jatqanǵa uqsaıdy. Taǵy bir resmı derekke súıensek, Eýroodaq aýmaǵynda 30 mıllıon mıgrant bar. Kórshi Reseıde de jaǵdaı máz emes. «700 myń adam ǵana tirkelgen, al 10-15 mıllıon sheteldik tirkeýsiz júr» degen naqty derek bar. «Bul úlken qaýiptiń kózi. Máselen, mıgratsııa máselesin durys jolǵa qoıa almaǵan Eýropa elderi qazir sonyń jazasyn tartyp otyr. Soltústik Afrıka, arab elderinen keletin mıgranttardyń kóbi arnaıy mamandar emes. Eki qolǵa bir jumys dep qańǵyp kelgender. Jumys tappaǵan olar túrli qylmysqa barady. Sonyń kesirinen teraktiler, jarylystar, dúmpýler oryn alyp jatyr. Eger Eýroodaq mıgratsııa máselesin durys sheshe almasa, aldaǵy qyryq-elý jyldan keıin osy aımaqtaǵy keıbir memleketter afrıko-arab, ıaǵnı musylman memleketterine aınalyp shyǵa kelmek» desedi kóptegen sarapshylar.

Sodan bolar, Reseı mıgranttarǵa baı­la­nysty zańdy kúsheıtti. Sonyń ishinde eńbek mıgranttaryna baılanysty. Bıylǵy jyldyń 1 qańtarynan bastap kúshine engen zań boıynsha, Reseıge keletin sheteldik ju­mysshylar arnaıy emtıhan tapsyrady. Qys­qasy, ýaqytsha turý jáne jumys isteý úshin orys tilinen, Reseı tarıhynan jáne qu­­qyqtanýdan aýyzsha jáne jazbasha sy­naq­tan ótesiń. Demek, orys tilin shekil­deýik­she shaqpasań da, jón suraıtyn halde bolýyń kerek.