Qylmystyq jáne qylmystyq-protsestik zańnamany túzetý quzyretin Ádilet mınıstrligine berý qajet
«Internet jáne telefon arqyly jasalatyn alaıaqtyq áreketterge aıryqsha nazar aýdarý kerek. Quqyq qorǵaý organdary mundaı qaterlerdi anyqtap, qylmyskerlerdi quryqtaý úshin aqparattyq-saraptama jumysyn kúsheıtýi kerek. Sondaı-aq, azamattardyń quqyqtyq jáne qarjylyq saýatyn júıeli túrde arttyrǵan jón», - dep atap ótti QR Prezıdenti.
Memleket basshysynyń atap ótýinshe, bıýdjet qarjysyn jáne jalpyulttyq baılyqty talan-tarajǵa salatyn jemqorlyq áreketter men onyń astyrtyn joldaryn uıymdastyrýshylardy izdeýge, túpki amal-tásilderin anyqtaýǵa barynsha kúsh salý óte mańyzdy. Qylmystyq jáne Qylmystyq-protsestik kodeksterdi muqııat saralap, ondaǵy qoldanylmaıtyn nemese sot tóreligine kedergi keltiretin artyq-aýys nárseniń bárinen arylý qajet.
«Tıisti túzetýler engizilgennen keıin olardy qaıta-qaıta ózgerte bermeý qajet. 2015 jyldan beri Qylmystyq jáne Qylmystyq-protsestik kodeksterge 1200-den astam ózgeris engizilgen. Ýaqytsha jaǵdaılarǵa baılanysty nemese aıasy tar korporatıvti múddelerge bola zańdardy ózgertýge jol berilmeýge tıis. Sondyqtan, qylmystyq jáne qylmystyq-protsestik zańnamany túzetý quzyretin Ádilet mınıstrligine berý qajet. Ol úshin mekemeniń kadrlyq áleýetin nyǵaıtyp, zań shyǵarý qyzmetiniń sapasyn arttyrý kerek», - Qasym-Jomart Toqaev.