«Qylmystyq toptyń «kósemi» halyqty qalaı aldady?» - baspasózge sholý

ASTANA. 8 jeltoqsan. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 8 jeltoqsan, senbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda «QazMunaıGaz» Ulttyq kompanııasy» AQ basqarma tóraǵasy Lázzat Qıynovpen aradaǵy suhbat «Basty mindet - qazaqstandyq úlestiń basymdyǵyn bekite túsý» degen taqyryppen berildi. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna tushymdy jaýap bergen kompanııa basshysy: «Aıta ketetin jaǵdaı, bıyl «Qaz­MunaıGaz» on paıyzdyq úlesi bar to­lyqqandy aktsıoner retinde Qarashy­ǵanaq munaı ken ornyna endi. Biz óz resýrstarymyzdy, óndirýdi ulǵaıtýdy jalǵastyryp, jańa jobalar men ýchas­kelerge shyǵamyz. Kompanııa taıaýdaǵy bes jyl ishinde geologııalyq barlaý jumystary maqsattaryna 557 mlrd. teńge bóledi. Bul bizdiń kompanııaǵa jalpy birqatar perspektıvaly bloktardy zert­tep, keshendi geologııalyq barlaý jumystaryn júrgizýdi josparlaýǵa múmkindik beredi. Bul 2016 jylǵa qaraı geologııalyq barlaý jumystary­nyń tıimdi júrgizilýi esebinen qordyń shoǵyrlanǵan ósimin qamtamasyz etýge jaǵdaı týǵyzady», - dedi.

 

Keshe Almatyda «Nur Otan» partııasynyń Almaty qalalyq fılıalynda HІІ esep berýsaılaý konferentsııasy ótti. Bılik partııasy Tóraǵasynyń birinshi orynbasary Baqytjan Saǵyntaevtyń qatysýymen ótken basqosýda partııanyń bolashaqtaǵy negizgi baǵyttary týraly jáne qolǵa alýǵa tıisti jańa bastamalar týraly keńinen sóz boldy. Sondaı-aq «Nur Otan» partııasy jańa únqatysý alańy bastamasyn qolǵa aldy. Bul - Almaty sarapshylar klýby. Osy jaıt arqaý bolǵan maqala «Egemen Qazaqstan» gazetiniń senbilik sanynda «Partııada kezdeısoq adamdar bolmaýy kerek» degen taqyryppen berilgen. Basylymnyń atap ótýinshe, dál osy kúni partııa Tóraǵasynyń birinshi orynbasary Almatyda Sarapshylar qaýymdastyǵynyń tóraǵalarymen kezdesti. Bul kezdesýge elimizdiń tanymal saıasatkerleri men sarapshylary jáne zertteý kompanııalarynyń basshylary keldi.

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Qazaqstan baspana salý jóninen áli kúnge Keńes kezindegi kórsetkishterge qol jetkizbepti. Bul - keshe «Halyqty turǵyn úımen qamtamasyz etýdiń jaı-kúıi men keleshegi» atty parlamenttik tyńdaýda málim boldy. Elimizdiń Qurylys jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq isteri agenttiginiń tóraǵasy S.Nokın ótken ǵasyrdyń 80 jyldarynda elimizde jyl saıyn 7 mıllıon sharshy metrge deıin turǵyn úı salynǵandyǵyn bildirdi. Al keshe taratylǵan resmı materıaldarda byltyr qarjylandyrýdyń barlyq kózderi boıynsha 6,5 mıllıon sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berilgen eken. Árıne, munymyz - kelmeske ketken Ke­ńesti ańsaý emes, tek Úkimettiń bul is­tegi qarqynyna qarqyn qosýy qajettigin meńzeý bolsa kerek. Osy parlamenttik tyńdaýdy uıymdastyrǵan Májilistiń Áleýmettik-mádenı damý komıtetiniń tóraıymy Darıǵa Nazarbaeva da osyndaı oıda», - dep jazady basylym «Darıǵa durys aıtady» degen taqyryppen berilgen maqalasynda.

 

«Aqtaý qalalyq sotynyń sheshimin ózgertpekshi bolǵan Jańaózen oqıǵasyndaǵy iritki salýshy men arandatýshy Kozlovtyń talpynysy eshqandaı nátıjesiz aıaqtalǵany belgili. Mańǵystaý oblystyq sottyń qylmystyq ister jónindegi apellıatsııalyq sot alqasy, halyqaralyq qylmysker Áblıazovtyń aıtýymen Kozlovtyń jasaǵan qylmysynyń aýyrlyǵyn negizge alyp, oǵan shyǵarylǵan úkimdi ózgerissiz qaldyrdy», - dep jazady «Aıqyn» gazeti. Basylymnyń atap ótýinshe,  Kozlov Jańaózendegi qylmystyq ortaǵa óziniń yqpalyn belsendi paı­dalandy. Jergilikti turǵyndar ishinen ózine jańa jaqtastar tapqan ol, «Respýblıka», «Vzglıad», «Dat» sııaqty ba­sylymdardyń halyqty ashyq kúreske shaqyratyn, ekstremıstik mate­rıaldary bar nusqalaryn qalaǵa úzbeı taratylýyn uıymdastyrdy. Sondaı-aq Kozlovtyń tikeleı baqylaýymen munaıshylar arasyna kúreske, kons­tıtýtsııalyq qurylymdy qulatýǵa sha­qyratyn úndeý paraqtary ta­ratyldy. Kozlov óziniń aqparat kózderi arqy­ly memleketke zańsyz qarsylyq bildirý aktsııasyna qatysýshylardy óz halqyna qarsy baǵyttady. Áblıazovtyń buıry­ǵymen Saparǵalı, Atabaev jáne Ma­maıdyń ekstremıstik uıymdasqan qyl­mystyq toptar músheleriniń Jańa­ózenge barýyn qarjylandyrdy. Olar­dyń mindetteri munaıshylardyń jumys berýshilermen aradaǵy eńbek daýyn saıası arnaǵa aýdarý boldy. Maqala taqyryby - «Qylmystyq toptyń «kósemi» halyqty qalaı aldady?»

***

Keshe, 7 jeltoqsan - qasıetti juma kúni, Almaty qalasynda halqymyzdyń dańqty qolbasshylarynyń biri, aty ańyzǵa aınalyp, esimi elge uran bolǵan, erlik joryqtary qazaq halqyna keń taraǵan uly babamyz Raıymbek batyrǵa arnalǵan eskertkishtiń saltanatty ashylý rásimi ótti. Osyǵan oraıda «Alash aınasy» gazetiniń senbilik sanynda jarııalanǵan «Eli úshin týǵan erdi ulyqtaý - urpaq muraty» degen maqalada qazaqtyń búgingideı Táýelsizdikke qol jetkizip, irgeli memleket bolýynyń berik negizi batyrlyǵy jaýda synalǵan Raıymbekteı erlerdiń arqasynda qalanǵany aıtylady.  «Qazaq degen eldiń múlde joıylyp ketý qaýpi tóngen qısapsyz shaıqastarǵa tuspa-tus ómir súrgen uly tulǵanyń batyrlyǵy da arǵy babasynan tartty. Raıymbek batyr tóńireginde aıtylatyn ańyz kóp. Onyń batyr, erjúrektiginen bólek, áýlıe-kóripkel, arqaly adam bolǵany jaıly da az aıtylmaıdy. Tipti «Raıymbek kózge kórinbeıdi eken. Ózi de, aty da ushyp júredi eken. Batyr, áýlıe kele jatqanda qara sý qaq aıyrylady eken» sekildi ádemi ańyzdar jeldeı esedi», - dep jazady basylym.