«Qylmystyq kodeks pedofılderdi nege moıyndamaıdy?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda «Alpys jyl jazylǵan alyp jyr» degen taqyryppen jazýshy Rollan Seısenbaevtyń kólemdi maqalasy jarııalandy. Onda avtor Iogan Volfgang Geteniń «Faýst» poemasynyń jazylý tarıhy, jalpy shyǵarmanyń adamzat balasyna berer oıy týraly tereń tolǵanady. Ol Faýst arqyly Geteniń jan-dúnıesin zerdeleı kele, dastannyń adamzat balasyna qashan da adam bolyp qalýdy amanat qylǵan kúres dastany ekenin aıtady.
Sondaı-aq, «Faýsttyń» qazaq tiline aýdarylǵandyǵyn, jáne ony aýdarǵan Medeýbaı Qurmanovtyń bıik parasat ıesi, úzdik aýdarmashy ekenin aıta kelip, aýdarmanyń Muhtar Áýezov, Ábish Kekilbaev, Jarasqan Ábdirashevtiń ozyq aýdarmalary qataryna qosylatynyn tilge tıek etedi.
«Endigi kúshimizdi, endigi qarajatymyzdy jumsap, qazaq halqynyń ádebıeti men oıynyń injý-marjandaryn shet tilderge aýdarýdy jedel qolǵa alý qajet. Onyń ishinde, búgingi jas jazýshylarymyzdyń shyǵarmalaryn da umytpaýymyz kerek», - deıdi R. Seısenbaev.
***
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda «Álemdik ortalyq «Uly Turan» bolýy múmkin be?» degen taqyryppen Tóreǵalı Táshenovtiń zertteý maqalasy jaryq kórdi. Onda avtor Balqannan Tynyq muhıtyna, Oraldan Taıaý Shyǵysqa deıingi keńistikti alyp jatqan Uly Turan aımaǵynyń búgingi ahýalyna kóz júgirtedi.
«Osynsha alyp aımaqty zamanynda dúrildetken kók túrkiniń urpaǵy qaıta kúsh alyp, «HHІ ǵasyr - Túrki ǵasyry» bola ala ma?» - degen suraqqa jaýap izdeıdi.
Al «Nobel syılyǵy qazaqqa qashan buıyrady?» degen maqalada avtor Joldasbek Dýanabaı ádebıet salasyndaǵy Nobel syılyǵyn ıemdengen álemdik jazýshylardyń qandaı eńbekteri úshin alǵandyǵyn aıta kelip, joǵarydaǵy suraqqa jaýap berýge tyrysady.
Onyń aıtýynsha, jýyrda ǵana Nobel syılyǵyn alǵan qytaı jazýshysy Mo ıAnniń kitaptarynyń aty anaıy bolyp keledi. «Mysaly jazýshynyń eń sońǵy «Úlken emshek, semiz bókse» (2004 jyl), «Qurbaqa» (2011 jyl) kitaptarynyń atynyń ózi adamdy birtúrli kúıge túsiredi», - deıdi avtor.
***
Sońǵy kezderi elimizde búldirshinderdi zorlaý faktileri jıi tirkeletin boldy. Buryndary mundaı aıýandyq az boldy ma, álde ol týraly aıtylmady ma, áıteýir, kópti kórgen shal-kempirlerdiń ózi jaǵasyn ustaıtyn bolyp júr. Ótken jylǵy statıstıkalyq derekterge nazar aýdarsaq, toǵyz aıdyń ishinde 111 derek tirkelgen eken. 2010 jyly ǵana biz toǵyz aıdyń ishinde 84 oqıǵa oryn alǵandyǵyn aıtyp, alańdaýshylyq bildirgen edik. Endi kóp uzamaı, 2012 jyldyń qorytyndysy shyǵady. Bıylǵy kórsetkish byltyrǵydan kóp bolary túsinikti», - dep jazady «Alash aınasy» gazeti búgingi 185 nómirinde. Maqala «Qylmystyq kodeks pedofılderdi nege moıyndamaıdy?» degen taqyryppen berilgen.
Maqalada «pedofılııa», «hımııalyq jolmen atalyqsyzdandyrý», «sterıldeý», «májbúrli túrde emdeý» sııaqty termınderge elimizde áli de bolsa zańdyq anyqtama berilmegeni týraly aıtylyp, depýtattardyń pedofılııamen kúresýdiń zańdyq negizderin jasamaı kele jatqandyǵyn synaıdy.