Qylmys jasaýdan bas tartqan adam úshin keltirilgen zııannyń ornyn toltyrý jáne qalypty ómirge oralý boıynsha jaǵdaılar jasalǵan jón - Q. Mámı
«Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúresti odan ári kúsheıtý» degen máselege qatysty óz pikirin osylaı bildiredi.
«Memleket Basshysy óziniń el halqyna Joldaýynda sybaılas jemqorlyqpen tabandy kúrestiń, tıimdi quqyqtyq tetikterdi, aqparattyq múmkindikterdi, sybaılas jemqorlyq qylmystaryn eskertý jáne olardan saqtandyrý úshin qoǵam kúshterin nyǵaıtýdy kózdeıtin sybaılas jemqorlyqpen kúrestiń jańa strategııasyn ázirleýdiń qajettiligin erekshe atap ótti. Bul másele boıynsha zań qabyldaý, sondaı-aq, sybaılas jemqorlyqqa qarsy Keshendi baǵdarlamany ázirleý tapsyryldy, - deı kele Senat spıkeri bul baǵytta atqarylyp jatqan keshendi sharalarǵa toqtalady.
Alaıda, Tóraǵanyń aıtýynsha, qol jetkizilgen jetistikterge qaramastan, sybaılas jemqorlyqtyń taralymy, onyń aýqymy áli de alańdaýshylyq týdyrady. «Osyǵan baılanysty osy kezeńde bul teris qubylysqa qarsy is-qımyldyń jańa strategııasyn ázirleý qajettiligi týyndady. Álemniń damyǵan elderiniń tájirıbesi kórsetip otyrǵandaı, sybaılas jemqorlyqty múldem joıyp jiberý múmkin emes. Sondyqtan da, sybaılas jemqorlyq faktorlary sheńberiniń barynsha tarylýyn qamtamasyz etý kerek. Sol sebepti sybaılas jemqorlyqpen kúrestiń maqsaty onyń barlyq kórinisterin tıimdi basa alatyn jáne shekteı alatyn turaqty qyzmet etýshi júıeni qurý bolýy tıis. Ol úshin sybaılas jemqorlyqtan saqtandyrýǵa súıene otyryp, quqyq qorǵaý qurylymdarynyń qyzmetin qaıta baǵyttaý, al olardyń jumysynyń nátıjeliligin onyń aldyn alý boıynsha qol jetkizilgen kórsetkishtermen ólsheý qajet», - deıdi spıker.
Sonymen qatar, Tóraǵa búgingi tańda sybaılas jemqorlyqqa qarsy sharalardyń tıimdiligi negizinen atyshýly sandyq kórsetkishtermen ólshenetinin aıtyp ótedi. «Máselen, statıstıka málimetteri boıynsha, sońǵy birneshe jylda bizdiń elimizde sybaılas jemqorlyq quqyq buzýshylyqtaryn jasaǵany úshin ondaǵan myń adam ár túrli jaýapkershilikke tartylǵan. Nátıjesinde Qazaqstandaǵy sybaılas jemqorlyqtyń aýqymy jaıly qate kózqaras qalyptasýy múmkin. Myna bir erekshelikti de atap ótý qajet: bizdiń elimiz sany boıynsha salystyrmaly túrde úlken emes jáne biz áleýmettik turǵyda quqyq buzýshylardyń jyl saıynǵy artýyna neǵurlym sezimtal tulǵalarǵa aınalýdamyz. Qylmystyq izge túsýdiń sheńberine túsken tulǵalar, bul, eń aldymen, bizdiń otandastarymyz. Olar qoǵamnyń, shynynda - úlken otbasynyń olarǵa tán quqyqtary men mindetteri bar músheleri bolyp tabylady.
Sol sebepti yqpal etý sharalary, sonyń ishinde jaza qatań bolyp qana qoımaı, aqtalý múmkindigin usynýmen qalpyna keltirýshi jáne ekonomıkalyq sıpatqa ıe bolýlary tıis. Osylaısha qylmys jasaýdan bas tartqan adam úshin keltirilgen zııannyń ornyn toltyrý jáne qalypty ómirge oralý boıynsha jaǵdaılar jasalǵan jón. Osy jerde medıatsııa jáne jaqyn arada qurylǵan probatsııa ınstıtýttarynyń barlyq múmkindikterin paıdalanýǵa bolady. Árıne, sybaılas jemqorlyqqa qarsy saıasattyń barlyq basymdyqtary tıisti zańnamalyq súıemeldeýdi, sáıkestelgen uıymdastyrýshylyq, áleýmettik-ekonomıkalyq jáne ıdeologııalyq qamsyzdandyrýdy qajet etedi», - degen spıker osy máselelerdiń árqashan Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń nazarynda turatynyn eske salady.