Qujyrǵalı Tóleýishev: Oraldaǵy qazaq teatry - Táýelsizdiktiń tól tartýy
- Qujyrǵalı aǵa, táýelsizdik qazaq halqyna ońaılyqpen kelgen joq. Aldymen osy jóninde ne aıtar edińiz?
- Iá, táýelsizdiktiń tolǵaýy tym áriden bastalady. Tipti, qazaq balasynyń óz-ózi bolyp tarıhta aty atalyp, túsi tústelgeli aıtyp kele jatqan kertolǵaýy, kerimsal armany, shoıyrylǵan beli men sógilgen kóbesi desem, bolmas pa?! Táýelsizdik jolyndaǵy sońǵy bulqynys 1986 jylǵy 16 jeltoqsanda boldy. Sol yzǵarly jeltoqsanda kók muzdyń ústinde jalań aıaq, jeleń kıimmen turyp, teńdik suraǵan jas jigitter men qyzdar qazir ortamyzda júr. Birqatary táýelsizdik úshin ǵumyrlaryn qıdy. «Qaırat!», «Lázzat!» dep bir-eki esimdi ataǵanymyz bolmasa, osy merekede biz sol yzǵarly jeltoqsanda alańǵa shyqqan myńdaǵan qazaq qyzdary men uldaryn qadirleýdi keıde umytyp ketip jatamyz. «Taýdyń ulylyǵy túbinde turǵan kisige kórinbeıdi» deıdi ǵoı. Sol bir qaharman qazaq jastarynyń Keńester odaǵymen qoltyqtasyp alyp, qońyr tirlik keship otyrǵan qazaq jurtyn bir sátte táýelsizdiktiń tar soqpaǵyna qalaı salyp jibergenin ózderi de sezbeıtin shyǵar. Bul qozǵalystyń qaharmandary da, qatardaǵylary da qaltarysta qalmaıtyny anyq.
- Al, endeshe, Táýelsizdik bizge ne berdi dep oılaısyz?
- Bul saýalǵa ádette jorytýdan góri jambastaýdy, oılanýdan góri oıbaılaýdy, birigýden góri bytyraýdy unatatyn bizdiń aǵaıyn áýeli qotandaǵy qoıynyń sany men astyndaǵy mashınasynyń markasyn aıta bastaıdy.
...Tap sol Jeltoqsan oqıǵasy kezinde men ózim Mańǵystaý oblysynda bir bólimniń bastyǵy edim. Jeksenbi kún bolatyn. Aqtaý qalalyq partııa komıtetiniń tótenshe plenýmyna shaqyrtyldyq. Ol kezde Aqtaý qalasy Máskeýdiń tikeleı basqarýyndaǵy jartylaı jabyq qala edi. Pleným músheleriniń de 90 paıyzy - orys. Qalalyq partııa uıymynyń da basshysy orys-ty. ...Ol sózin sol kezdegi elge belgili «...Almatyda nashaqor, maskúnem qazaq jastary...» degen sózdermen bastady. 5-6 qazaq bir buryshta búrisip otyrmyz. Zal álsin-álsin bizdiń jaqqa qaraı bastady. Sóıleýshiler: «...Olardy kúshpen basý kerek», «...bul ınternatsıonaldy partııa saıasatyn aıaqqa taptaý, biz oǵan quryq salamyz» dese, keıbireýler sóıleı-sóıleı kele «...ıh nado sjech kalenym jelezom» degenge deıin bardy. Jastardyń nege kóterilgeni týraly habardar edik. Shyndyqty ishimizden sezip otyrmyz. Desek te, sol 500-600 adamnyń ishinde 5-6 qazaq «Joq! Olaı emes!» dep eshqaısymyz minbege shyǵa almadyq, súmireıip, jurttyń sońynan zaldan shyqtyq.
...Men sonda adam sanatynda ma edim?! Áı, qaıdam!..
Eger men, joǵary bilimdi jas jigit, avtobýsqa áýeli ózge ultty otyrǵyzyp baryp otyrsam, eger avtobýsta kele jatqan eki qazaq bir-birimizben ózimizdiń ana tilimizde sóılese almasaq, eger meniń ana tilim tamaq asyraýǵa jaramaı qalyp, kún kórý, ósý-órbý úshin ózge tilge jalbarynsam, meniń qaı jerim adam sanatynda bolǵany?!
Jetpis jylǵy Qazaqstannyń keńestik tarıhyn sholyp ótińiz de, aıtyńyzshy, Qazaqstannyń basshysy qaı shetelge qansha ret qyzmet babymen bardy eken?! Ózimniń esimde qalǵany - 80-jyldary D.Qonaevtyń Japonııaǵa barǵan sapary. Meniń zamandastarymnyń osy sapar da, sol kezdegi boıymyzdy kernegen qýanysh pen maqtanysh ta esinde shyǵar. Dımash aǵanyń Japonııadan ne sheship kelgenin qaıdam, biraq, Qazaqstan basshysynyń, qazaq basshysynyń búkil odaq atynan shetelge sapar shegýi - ol kezde bizdiń ulttyq mereıimizdi biraz ósirgeni kámil. Sol zamanda da batyldary baryp, aıta almaǵanmen qaı halyq ta óz sózin ózi sóılegisi keldi, óz sybaǵasyn ózi jegisi keldi. Onyń ne sókettigi bar edi? Ári ol kezde týrıstik saparmen shetelge baryp, «Men - Qazaqstannanmyn» dep ózińdi tanytý múmkin emes edi. Shetel Qazaqstandy bilmeıtin, SSSR deseńiz, «O, Rossııa!» deýshi edi.
Qazir Prezıdentimiz qanshama elge baryp, qanshama úlken jıyndarda óreli oı aıtyp júr. Qanshama eldegi Qazaqstan elshiliginde Qazaqstannyń qanshama jalaýy jelbirep tur. Búginde basshylar túgili, qolyna qamshy ustaǵan qaımana qazaqtyń shetelge barmaǵany bar ma, sirá?! Qaı elge barsaq ta, «Qazaqstan» dep qaımyqpaı aıtatyn boldyq. Shúkir, «tý» dese túkirigi jerge túspeıtin Amerıkadan bastap, Afrıkanyń elderine deıin Qazaqstandy tanydy, moıyndady.
Sol úshin Táýelsizdikke táýbe demegende ne deımiz?!
Táýelsizdik degen táńirdi tórimizge otyrǵyzǵanymyzǵa da, mine, shırek ǵasyr bolypty. Jıyrma bestegi bozbaladan ne suraısyz? Biz de sondaı shaqtamyz. Qaısybirimiz áli táýelsizdiktiń ne ekenin tolyqtaı túsine de almaı júrmiz. Túsingenimiz sanamyzǵa sińire almaı jatyrmyz. Esińizge alyńyzshy, Táýelsizdik jarııalanǵan kúnniń erteńine talaı qazaqtyń balasy keýdesin soǵyp, kóshege shyqty! «Endi men qojaıyn! Qane, jol berińder qazaqqa!» dep kúrkiredik. Amantaı qajy degen aǵamyzdyń shyqpaǵan, shyǵyp alyp urandatpaǵan Almatynyń teregi qalǵan joq. Amerıkadan bastap talaı «táńir alǵyr kapıtalısti» qarǵadyq, siledik, telpegin teris aınaldyryp kıgizdik. «Eshkimge eshteńe tatyrmaımyz! Óz baılyǵymyz - ózimizge! Ózimiz ıgeremiz» dep ózeýredik. Ózge ult mamandaryn ózeginen teptik. Buryn kózimiz kórmegen, qolymyz tımegen qulyptar ashyldy, pýltterge otyrdyq. Aptyǵymyzdy bassaq, elektrondy tehnologııada, ǵarysh salasynda, qorǵanysta burandy buraı alatyn ulttyq mamandar joq bolyp shyqty. Jerimizdiń astyndaǵy myń san munaıdy soratyn bir dana stanogymyz, ony quraıtyn birde-bir ulttyq mamanymyz da bolmady.
Amal joq, sol ózimiz ózeginen tepken «táńir alǵyr kapıtalısterge» qol jaıdyq. Olardyń da Qazaqstandy gúldetkisi kelip otyrmaǵanyn bildik. Bilsek te kóndik. Saıyp kelgende, táýelsizdik dep júrgenimiz órkenıetti, mádenıetti táýeldilik bolyp shyqty. Búkil dúnıe júzi solaı ómir súrip otyr eken.
Ótken ómirimdi oılap otyrsam, Táýelsizdik tusyndaǵy 25 jylymdy eseptemegende, 40 jyldaı keńestik Qazaqstanda ómir súrippin. Osy jyldar ishinde men túıe arbadan bastap, onshaqty kóliktiń túrin mindim. Sońǵysy «Toıota Kamrı» boldy. Osy jyldar ishinde men aq qaǵaz bolmaı, eski kitaptyń betine, onda da ekeýara bir qaryndashpen kezegim kelgende jazǵan adammyn. Qazir de kóp qaǵazdy bilmeımin. Kompıýtermen basamyn, elektrondy poshtaǵa salamyn. Ashyqqan kúnderim men kıimimniń syqpytyn aıtpaı-aq qoıaıyn. Báribir eshkim senbes. Endeshe, 40-50 jyl burynǵy ǵumyrdy ózge túgili óz basyńnan ótkergen óziń senbesteı qylǵan Táýelsizdikke táýbe demegende, kimge táýbe deımin?!
Iá, salystyryp otyrsaq, burynǵy odaqtas respýblıkalardyń ishinde Qazaqstannyń sońǵy jyldarda oqtaı ozyp, sýyrylyp alǵa shyqqany kózge kórinip tur emes pe?! Búgingi qarqynǵa kóńiliń tasıdy, erteńgi bolashaqty oılaǵanda aýzyńdy ashyp, kózińdi jumasyń! Ózim óz bolǵaly men Qazaqstannyń mundaı qarqyndy damýyn kórgen emespin! Taǵy da osyǵan jetkizgen Táýelsizdikke táýbe demegende ne deımin?!
Táýelsizdik kúnin budan keıin de talaı jyl toılarmyz. Dúnıege talaı urpaq keler. Biraq, Táýelsizdikti búgin toılap otyrǵan urpaq eń baqytty urpaq dep esepteımin. Árıne, endi elý jylda, júz jylda turmys budan da túzeler. Qazirgi «Quldyq sana» dep batysy men shyǵysyna jaltaqtap júrgen bizdiń ornymyzǵa «quldyq sana degen ne?» dep suraıtyn sanasy azat urpaq keler. Alaıda, men osy kúnimdi, osy zamanymdy eshbir myrǵam zamanǵa da, altyn tuǵyrǵa da aıyrbastamas edim. Óıtkeni, osy uly Oqıǵa, kez-kelgen ulttyń basyna bir-aq ret ornaıtyn osy Baqyt meniń zamanymda boldy, meniń kóz aldymda ótti! Men sol uly Táýelsizdiktiń kelýine úles qostym! Búgingi ómir súrip jatqan qaı urpaqtyń da «Táýelsizdikti men ákeldim!» deýine tolyq quqysy bar!
- Táýelsizdik almastan buryn Oralda jalǵyz ǵana qazaq mektebi boldy. Ótken ǵasyrdyń otyzynshy jyldary ashylǵan, bastaýynda qazaqtyń tuńǵysh rejısseri Jumat Shanın turǵan qazaq teatry kóp uzamaı jabylyp qaldy. 1989 jyly oblystyq «Oral óńiri» gazeti belgili ádebıetshi-ǵalym, professor, qazir marqum Serikqalı Sharabasovtyń «Oralǵa qazaq teatry qajet» degen maqalasyn uıymdastyrǵan kezde osy bastamany qoldaǵan pikir redaktsııaǵa tolassyz túsken edi. Alaıda Aq Jaıyqta qazaq teatry elimiz táýelsizdik alǵannan keıin ǵana, 1993 jyly ashylyp, búkil óńir jurtshylyǵy bórkin aspanǵa atyp, abyroıy asqaqtap, qýandy. Úsh jyldan keıin qazaq teatrynyń basshylyǵyna siz de keldińiz. Osy istiń basy-qasynda júrgen azamat retinde bul jóninde qandaı oı qozǵar edińiz?
- Batys Qazaqstan oblystyq qazaq drama teatrynyń Táýelsizdiktiń tól balasy ekeninde sóz joq. Oralda sonaý Sáken, Іlııas sııaqty qazaq zııalylarynyń kózi tiri kezinde ashylǵan Abaı atyndaǵy mýzykalyq drama teatry 1948 jyly «kórermeni az, qarajat jetispeıdi» degen syltaýmen jabylyp, Atyraý qalasyna kóshirilgen eken. Sodan 1993 jylǵa deıin Oraldyń orysy da, qazaǵy da Ostrovskıı atyndaǵy orys teatryna bardy. Barǵysy kelmegendi barǵyzdy. Aýyldan kelgen kezimiz. Bir aýyz oryssha bilmeıtin qazaq ádebıeti bóliminiń stýdentteri - bizderdi osy teatrǵa qoıdaı aıdap ákeletin. Qalǵyp-múlgip otyryp shyǵamyz. Erteńine sol spektakldiń ıdeıalyq mazmunyn, oınaǵan ártisterdiń sheberligin suraıtyn. Qazir oılap otyrsam, orys mádenıeti men tilin zorlap engizýdiń bul da bir joly eken ǵoı. Orys tiline qysym jasalýda, qazaq tili zorlap úıretilýde dep ilýde bireý bolsa da orys aǵaıyndar aıtyp qalyp jatady. Dese de, qazaq teatryna zorlap, tobymen aıdap ákelingen bir orysty kórgenim joq. Teatrymyzǵa tam-tumdap orys ta, sheteldikter de kelip turady. Ádette olardyń janynda aýdarmashy bolady ne ózimiz kómektesemiz. Mine, sol 1993 jyldyń dál 16 jeltoqsany kúni Muhtar Áýezovtiń «Qarakóz» tragedııasymen shymyldyǵyn ashqan tól teatrymyzǵa osy Táýelsizdik kúni 23 jyl tolady. Teatr áýeli burynǵy jóndeý zaýytynyń mádenıet úıinde oryn tepti. Keıin Oraldyń qaq ortasynan zamanaýı sándi ǵımarat salyndy. Muny da Táýelsizdik syıy demegende, ne deımiz! Osy jyldar ishinde júzdegen pesa sahnalandy. Olardyń bári de kórermenniń kóz aldynda shyǵar. Іshinde sáttisi de, sátsizi de boldy. Joqtan jınadyq, bolmashydan bar jasadyq. Quladyq, súrindik. Osylaısha boı túzedik. Jarty ǵasyrlyq tarıhy bar tarlan teatrlarǵa erdik, olarmen ıyq tirestirdik. Ultym, jurtym deıtin Oraldaǵy irgeli bir shańyraqqa aınaldy. Asylyq aıtsam, keshirińiz, qazir men Oraldy qazaq teatrynsyz kóz aldyma elestete almaımyn.
- Sońǵy saýal, Batys Qazaqstan oblystyq qazaq drama teatryna Aq Jaıyqtan túlep ushqan sahna sańlaǵy, KSRO jáne Qazaqstannyń halyq ártisi Hadısha Bókeevanyń esimin berý týraly bastamanyń kóterilgenine onshaqty jyldyń júzi boldy. Taıaýda Oralda «Azattyqtyń aq tańy» atty respýblıkalyq aqyndar aıtysy ótken kezde ataqty óner maıtalmany Asanáli Áshimov osy máseleni qaıta kóterip, oblys basshylyǵyna amanattady. Bul jóninde sizdiń pikirińiz qandaı?
- Iá, aıtary joq. Oral teatryna esimin berýge kelgende, Hadısha Bókeevaǵa shendesetin tulǵa joq. Taǵy bir uly tulǵamyz Ázirbaıjan Mámbetov Aq Jaıyqqa kelgen kezinde, ıaǵnı kózi tirisinde teatrǵa ózimen bir zamanda ómir súrgen ári jaqsy kóretin aktrısasy retinde Hadısha Bókeevanyń esimin berý kerektigin aıtyp, batasyn berip ketken edi. Budan artyq qandaı baǵa-baılam kerek! Táýelsizdiktiń torqaly toıyna baılanysty qazir moratorıı alynyp tastaldy. Endeshe, Úkimet Batys Qazaqstan oblystyq qazaq drama teatryna Hadısha Bókeevanyń esimin berý týraly sheshim qabyldasa, bul barsha jurtshylyq úshin erekshe qýanysh bolar edi.
Qoryta aıtqanda, óz halqyn tilimen, salt-ǵurpymen tabystyrǵan Táýelsizdigimizdiń shapaǵaty - baıandy, ǵumyry máńgi bolǵaı dep tileımin.