Kúzgi jıyn-teringe qaramastan kókónis baǵasy 12% qymbattaǵan

<p><span style="font-family: sans-serif; font-size: 18px;">Bıylǵy jyldyń alǵashqy jartyjyldyǵynyń qorytyndysy boıynsha, elde ımportqa shyǵatyn kókónis kólemi ózgergen. Bul týraly QazAqparat <a href="https://www.energyprom.kz/ru/a/monitoring/sezon-ovoshej-za-mesyac-ceny-snizilis-na-6-vprochem-v-sravnenii-s-proshlym-godom-vitaminnaya-korzina-podorozhala-na-12" target="_blank" rel="noopener">ENEGRYPROM</a> basylymyna silteme jasap habarlaıdy.</span></p>

Onyń ishinde baıaldy ımporty 7,7% artyp, 2.4 myń tonnaǵa jetse, aqbas qyryqqabat (60,1%, 36,3 tonnaǵa deıin), sábiz (48,2%, 15,3 tonnaǵa deıin), kartop (42,8%, 22,1 tonnaǵa deıin), burysh (38,5%,15,9 tonnaǵa deıin), sarymsaq (31,6%, 2,4 tonnaǵa deıin), qyzanaq (18,3%, 41,2 tonnaǵa deıin), qyzylsha (13,3%, 7,5 tonnaǵa deıin), qııar (9,1%, 6,8 tonnaǵa deıin), pııaz (2%, 178,8 tonnaǵa deıin) ben baqsha daqyldarynyń (0,6%, 40,9 tonnaǵa deıin) ımporty azaıǵan.

Eksportqa keler bolsaq, kartop (13,2 ese, 108,8 tonnaǵa deıin), baıaldy (3,4 ese, 64,6 tonnaǵa deıin), sábiz (2,4 ese, 5,4 tonnaǵa deıin), pııaz (95,3%, 59,8 tonnaǵa deıin), burysh (86,3%, 1 tonnaǵa deıin), sarymsaq (37,6%, 527 tonnaǵa deıin), qııar (18,1%, 3,5 tonnaǵa deıin) men qyryqqabat (9,6%, 5,4 tonnaǵa deıin) kórsetkishteri artqan.

Al qyzanaq (16%, 7,3 tonnaǵa deıin), baqsha daqyldary (26,7%, 3,4 tonnaǵa deıin) men qyzylsha (59,9%, 356,2 tonnaǵa deıin) eksporty azaıdy.

Bıylǵy tamyz qorytyndysy boıynsha, kókónis baǵasy maýsymǵa qaraı bir aı ishinde 6,1% arzandaǵan. Dese de jyl ishinde, ıaǵnı byltyrǵy jyldyń tamyz aıymen salystyrǵanda kókónis 12,3% qymbattady.

Óńirler boıynsha, bir aıda baǵa tek Ulytaý oblysynda 0,8% qymbattaǵan. Kókónis baǵasy eń qatty arzandaǵan óńir – Qaraǵandy (14,4%) jáne Qostanaı oblystary (1,5%).

Jyl ishinde eń qymbattaǵan aımaq Ulytaý oblysy (32,7%) bolsa, eń arzan baǵa Qaraǵandy oblysynda (1,2%) tirkelgen.

Tamyz qorytyndysy boıynsha, qyryqqabat baǵasy respýblıkada ortasha eseppen kelisine 169 teńgege, sábiz 196 teńgege qymbattaǵan.

Qyzylsha kelisine 257 teńgege deıin, kartop 170 teńgege deıin arzandady.

Qııar baǵasy aıyna 4,7% túskenimen, jyl ishinde 6,8%, kelisine 394 teńgege deıin qymbattady. Qyzanaq bir aıda 12,9% arzandady, biraq 2022 jyldyń tamyzymen salystyrǵanda 15,4%, kelisine 475 teńgege qymbattaǵan.

Pııaz baǵasy tamyzda 22,5% túskenimen, bir jylda 10,8%, ıaǵnı 147 teńgege deıin kóterildi.