Kýveıtten Alıaskaǵa deıin: álem elderi ulttyq qorlaryn qalaı jumsaıdy
Qorlardyń qurylýyndaǵy maqsat uqsas
2000 jyly Qazaqstan Prezıdentiniń jarlyǵymen Ulttyq qor quryldy. Alǵashynda «Teńizshevroıl» birlesken kásipornyna memlekettik úlesti satýdan túsken qarajat esebinen tolyqtyrylyp, kapıtaldardy eskergende 660 mln dollardy qurady. Mámile qorytyndysy boıynsha, qazaqstandyq 5 paıyz úles satyldy. Sodan keıin satýdan túsken barlyq qarajat tikeleı Ulttyq qorǵa aýdarylatyn boldy.
Ulttyq qor kiristeriniń eleýli bóligi tabıǵı resýrstardyń eksportynan túsedi. Kóp eldermen uqsastyǵy da – osy. Qurý kezinde basqa elderdegi barlyq tájirıbe zerttelgen.
Birinshi kezekte, arab elderiniń, atap aıtqanda Kýveıttiń tájirıbesi eskerildi. Bul elde eki qor bar – Bıýdjettik rezervtik qor (1960 jyldan bastap) jáne Bolashaq urpaqtyń rezervtik qory (1976 jyldan bastap). Bolashaq urpaq qoryna memlekettik kiristerdiń 10 paıyzy aýdarylyp otyrady.
Qorlardyń qarajaty qaıda bólinetini jarııa etilmeıdi, biraq aqshanyń damyǵan elderdiń baǵaly qaǵazdaryna salynatyny belgili. Dál osy qorlardan Kýveıt 1990-1991 jyldardaǵy soǵystan keıin eldi qalpyna keltirý isin qarjylandyrdy.
BAÁ-de ınvestıtsııalyq basqarý boıynsha qyzyqty keıs bar. Abu Dhabi Investment Authority (ADIA) – Abý-Dabı ámirligine tıesili ulttyq ál-aýqat qory 1970 jyldardyń basynda munaı baǵasynyń ósýine jaýap retinde 1976 jyly táýelsiz ınvestıtsııalyq mekeme retinde qurylǵan. Qordyń mıssııasy – kapıtaldyń ósýi men ınvestıtsııalyq protsess esebinen qalanyń uzaqmerzimdi gúldenýin qoldaý.
ADIA-nyń 49 enshiles kompanııasy bar, barlyq halyqaralyq naryqtarda aktsııalarǵa, oblıgatsııalarǵa, ınfraqurylymǵa, jyljymaıtyn múlikke ınvestıtsııa jasaıdy.
AQSh-ta 1976 jyly Alıaska qory quryldy. Ol memlekettiń jańartylmaıtyn munaı jáne mıneraldyq baılyqtaryn saqtaýǵa, Alıaska turǵyndarynyń barlyq urpaqtaryna arnalǵan táýelsiz ál-aýqat qory bolyp sanalady. Ol eki bólikten turady: negizgi shot jáne kiristerdiń rezervtik shoty. Zań boıynsha negizgi soma turaqty jınaq aqsha retinde júredi, ıaǵnı, eshkim qol suǵa almaıdy, al kiristerdiń rezervtik shotynyń qarajatyn paıdalanýǵa bolady. Alıaska qory balamaly ınvestıtsııalarǵa, onyń ishinde jeke kapıtalǵa, jyljymaıtyn múlikke, ınfraqurylymdyq kompanııalarǵa basa nazar aýdara otyryp, aktıvterdiń ártaraptandyrylǵan qurylymyna ıe.
1990 jyly qurylǵan Norvegııanyń Munaı qory qazaqstandyq Ulttyq qor úshin úlgi bolyp tańdaldy. Ol memlekettik turaqtandyrýshy, sondaı-aq bolashaq urpaqqa arnalǵan qor rólin atqarady. Toltyrý tártibin úkimet aıqyndaıdy jáne jyl saıyn parlament bekitedi. Qorǵa memlekettik bıýdjettegi munaı kirisiniń jartysyna jýyǵy jumsalady.
Qazir Norvegııa qory – álemdegi eń iri ınvestıtsııalyq qorlardyń biri. Ol óz qarajatyn negizinen Norvegııadan tysqary jerlerge salady. 2024 jylǵy jaǵdaı boıynsha, qor álemniń 71 elindegi 8763 kompanııanyń úlesine ıe, onyń aktıvteriniń quny 1,8 trln dollardan astam. Álemdik qor naryǵynyń shamamen 1,5 paıyzyn alyp otyr.
Aqsha qalaı bólinedi?
Qazaqstannyń Ulttyq qorynyń qarajaty bolashaq urpaqtyń ıgiligine baǵyttalǵan. QR Bıýdjet kodeksiniń 21-babyna sáıkes, Ulttyq qor Úkimettiń Ulttyq banktegi shotynda shoǵyrlandyrylǵan memlekettiń aktıvteri esebinde turady. Eń basty eki fýnktsııasy – jınaqtaý jáne turaqtandyrý.
Jınaqtaý fýnktsııasy materıaldyq emes aktıvterdi qospaǵanda, qarjy aktıvteri men ózge de múliktiń jınaqtalýyn, uzaq merzimdi perspektıvada Ulttyq qor aktıvteriniń kiristiligin qamtamasyz etedi. Turaqtandyrý fýnktsııasy onyń aktıvteri ótimdiliginiń jetkilikti deńgeıin ustap turýǵa arnalǵan. Turaqtandyrý fýnktsııasy úshin paıdalanylatyn Ulttyq qordyń bóligi kepildendirilgen transfertti qamtamasyz etý úshin qajetti mólsherde aıqyndalady.
Ulttyq qordy basqarýdy Ulttyq bank pen Qazaqstan Úkimeti arasyndaǵy senimgerlik basqarý týraly shartqa sáıkes, QR Ulttyq Banki atqarady.
Qor respýblıkalyq bıýdjetke kepildendirilgen transfertter túrinde, Ulttyq qordy basqarý jónindegi shyǵystardy jabýǵa jáne jyl saıynǵy aýdıt júrgizýge, sondaı-aq respýblıkalyq bıýdjetke nysanaly tólemder túrinde jumsalady. Ulttyq qordan kepildendirilgen transferttiń mólsheri absolıýttik belgilengen mánde aıqyndalady jáne QR zańymen bekitiledi.
Aktıvterdi 100 mlrd dollarǵa deıin ulǵaıtý
2023 jyly sáýirde Ulttyq bank Ulttyq qordyń aktıvterin basqarý jónindegi 2030 jylǵa deıingi tujyrymdamany jarııalady. Qujatqa sáıkes, 2030 jylǵa qaraı Ulttyq qor aktıvteriniń kólemin 100 mlrd dollarǵa deıin ulǵaıtý josparlanyp otyr.
Qazaqstannyń áleýmettik-ekonomıkalyq damý boljamyna sáıkes, orta merzimdi kezeńde munaı baǵasy barreline 75 dollar bolǵanda Ulttyq qor túsimderi 2025 jylǵy 5,8 trln teńgeden 2027 jyly 6,7 trln teńgege deıin ósetini boljanýda.
Qarasha aıynda Ulttyq bank tóraǵasy Tımýr Súleımenov Ulttyq qor «QazMunaıGaz» jáne «Qazatomónerkásip» aktsııalaryn ınvestıtsııalaýdan tabys tapqanyn habarlady. Onyń aıtýynsha, byltyr 1,3 trln teńgege satyp alynǵan «QazMunaıGaz» aktsııalary 400 mlrd teńge kiris ákelgen. Al «Qazatomónerkásiptiń» shilde aıynda 467 mlrd teńgege satyp alǵan aktsııalary qazir 600 mlrd teńgege baǵalanýda. Osylaısha, Ulttyq qor 500 mlrd teńgeden astam tabys taýypty.
Transfertter
Ulttyq bank 2024 jyldyń 10 aıyndaǵy Ulttyq qordaǵy qarajat qozǵalysy týraly derekterdi jarııalady. Statıstıkaǵa sáıkes, osy jyldyń qańtar-qazan aılarynda Ulttyq qordan 4,6 trln teńge jumsalypty.
QR Qarjy mınıstrliginiń esebinde 2024 jyldyń 1 qańtarynda Ulttyq qordyń aktıvteri 29,8 trln teńgege jetkeni kórsetilgen. Jumsalǵan 4,6 trln teńgeniń 2 trln teńgesi kepildendirilgen transfertterge jumsaldy; nysanaly transfertterge – 2,6 trln teńge; al qordy basqarýǵa jáne jyl saıynǵy syrtqy aýdıtti júrgizýge baılanysty shyǵystardy jabýǵa – 11,9 mlrd teńge ketken.
Al 2024 jyldyń 1 qarashasyna qaraı qor aktıvteri 30,9 trln teńgege jetti. Biraq QR Ulttyq bankiniń tóraǵasy Tımýr Súleımenov málimdegendeı, Ulttyq qordyń qarajatyn alý men túsimder teńgerimi ázirge teris kúıinde qalyp otyr. Sebebi elimizde bıýdjet tapshylyǵy bar, bundaı kezde aýyrlyq Ulttyq qorǵa túsedi.
2025 jyly balalar qansha aqsha alady?
Bıyl aqpanda balalar Ulttyq qordan alǵashqy tólemderin aldy. «Ulttyq qor – balalarǵa» jobasy Ulttyq qordyń jyl saıynǵy ınvestıtsııalyq kirisiniń 50 paıyzyn 18 jasqa deıingi balalardyń jınaqtaýshy shottaryna aýdarýdy kózdeıdi. Qarjyny bala eseıgen soń turǵyn úıge nemese bilim alýǵa jumsaı alady.
2024 jyly 18 jasqa tolǵan qazaqstandyqtarǵa 100,05 dollar esepteldi. 2023 jyly 31 jeltoqsanda 18 jasqa deıingi balalardyń jalpy sany 6,9 mln adamdy quraǵan eken.
BJZQ derekterine sáıkes, «Ulttyq qor – balalarǵa» baǵdarlamasyna qatysýshylar 4,2 mln dollar aldy. Bul somaǵa 41 799 ótinish kiredi. Ótinimderdiń jartysynan astamy turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartýǵa jumsaldy.
Balalarǵa kelesi tólemder 2025 jyldyń aqpanynda túsedi. 5 jeltoqsanda QR Qarjy mınıstri Mádı Takıev 2025 jyly qazaqstandyq balalar qansha aqsha alatynyn boljaǵan edi. Onyń aıtýynsha, soma dollarmen esepteledi, sondaı-aq qosymsha ınvestıtsııalanady. Kelesi jyly 3 paıyz ınvestıtsııa salynady dep boljanýda. Sondyqtan Qarjy mınıstrligi balalarǵa shamamen 118-120 dollar esepteledi dep boljap otyr.
Al QR Ulttyq bankiniń tóraǵasy Tımýr Súleımenov ár balaǵa 130 dollar túsetinin boljaǵan. Osylaısha Ulttyq qor eldiń bolashaǵyna ınvestıtsııa salý quralyna aınaldy. Onyń aktıvterin halyqaralyq tájirıbege saı saýatty basqarý qajet, sonda ekonomıkany nyǵaıtýǵa jáne áleýmettik bastamalardy qoldaýǵa kómektesedi.