Qutqarýshylar kópqabatty úılerde bala terezeden qulamas úshin ne isteý kerektigin túsindirdi

Foto:
ÓSKEMEN. QazAqparat – Shyǵys Qazaqstan oblysynyń qutqarýshylary kópqabatty úılerde bala terezeden qulamas úshin ne isteý kerektigin túsindirdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Jyl saıyn kóktem-jaz aılarynda balalar terezeden qulap ketetin oqys oqıǵalar bolyp jatady. 2021-2023 jyldar aralyǵynda Shyǵys Qazaqstan aýmaǵynda 5 bala osylaı kóz jumǵan. Osy rette, óńir qutqarýshylary qaıǵyly jaǵdaıdyń aldyn alý úshin ne isteý kerektigin túsindirdi.

Júrgizilgen taldaý nátıjesinde, terezeden qulaǵan balalar negizinen 1-3 jasta bolatyny anyqtaldy. Negizgi sebepter - balany qaraýsyz qaldyrý jáne terezeni ashýǵa jol bermeıtin qorǵanys quraldarynyń bolmaýy.

«Oqys oqıǵa ata-analar úlken balalaryna kishilerin qaraýdy tapsyrǵan kezde de bolady. Keıbireýler tipti bes jasar balasyn»úlken«dep sanap, oǵan bir jasar búldirshinge bas-kóz bolýdy tapsyryp jatady. Bul múlde durys emes. Bala eresekter sııaqty jaýapkershilikti sezine almaıdy. Keıbir ata-analar kishkentaı balalaryn kóshege, qustarǵa, kólikterge qaratý, ákesine nemese sheshesine qol bulǵaý úshin tereze aldyna ózderi shyǵarady. Sonyń saldarynan bala bıiktiktiń qanshalyqty qaýipti ekenin túsinbeıdi», - deıdi ShQO TJD psıhology Svetlana Andrýsenko.

Balalar moskıt toryna súıenip, terezeden qulap ketýi múmkin. Shybyr-shirkeıdi úıge kirgizbeıtin moskıt tor eshqashan balalarǵa qorǵan bola almaıdy. Kerisinshe ondaı tor qaıǵyly jaǵdaıǵa sebepker bolady. Óıtkeni bala ózin qaýipsiz sezinedi de oǵan súıenedi.

Oqys oqıǵanyń aldyn alǵyńyz kelse:

- Balalardy qaraýsyz qaldyrmańyz.

- Páter terezelerine arnaıy qorǵanys quraldary qoıylýy tıis.

- Bala ózdiginen asha almaıtyndaı etip tereze tutqasyn qulyptańyz.

- Balanyń tereze aldyna shyǵýyna jol bermes úshin jıhazdyń barlyq túrin terezelerden alysqa qoıyńyz.

- Balany tereze aldyna shyǵaryp, kóshede ne bolyp jatqanyn kórsetýge úıretpeńiz. Ol siz joqta sony qaıtalaýy múmkin.

- Balalarǵa eresekterdiń qaraýynsyz balkonǵa shyǵýǵa ruqsat bermeńiz.


Seıchas chıtaıýt