Qusbegilikti álemdik deńgeıdegi sport retinde kórgim keledi — Aıajan Danııarqyzy
— Aldymen ózińdi oqyrmandarǵa tanystyryp ótseń...
— Aty-jónim Aıajan Danııarqyzy, 20 jastamyn. Almaty qalasynyń týmasymyn. Qazirgi ýaqytta Q.I.Sátbaev atyndaǵy Qazaq Ulttyq Tehnıkalyq Zertteý ýnıversıtetiniń 3-kýrs stýdentimin. Mamandyǵym kompıýterlik ǵylymdar, jaı tilmen aıtqanda bolashaqta «IT mamany» bolamyn.
— Qusbegilik ónermen aınalysyp júrgeninńe qansha ýaqyt boldy? Ol seni nesimen qyzyqtyrdy?
— Qusbegilik ónermen aınalysyp júrgenime 2 jyldaı ýaqyt bolyp qaldy. Jalpy qusbegilik ónerine men kenetten keldim desem bolady. Sebebi, basynda Sultanseri etno-óner ortalyǵynyń áleýmettik jelilerde jarııalaǵan «sadaqshy qyzdar» kastıngine barǵan edim. Osylaısha 456 qyzdyń arasynan kastıngten ótip, alǵashqy 6 aı kóleminde kásibı túrde sadaq atýmen aınalystym. Ýaqyt óte ustazym Sultanseri Beketulynyń qusbegilikpen aınalysyp júrgenin baıqap, basynda oǵan qolǵabys bolyp, keıin osy joldy da qatar alyp júre bastadym.
Jalpy, qusbegilik óner atadan qalǵan qasıetti mura desem artyq bolmas. Sebebi, ejelgi zamannan sal-seriliktiń aıqyn belgisine aınalǵan ulttyq ónerimizdiń qazirgi tańda sport retinde damyp jatqany qýantady. Bul menińshe, jas urpaqtyń tek sheteldik sport túrlerine ǵana emes, sondaı-aq ózimizdiń de ulttyq sportymyzǵa kóńilderin aýdartatyn bolady.
— Qusbegiliktiń adamǵa qandaı paıdaly tustary bar dep oılaısyń?
— Bul isten ár adam ózine kóp paıdaly zat túıedi. Eń aldymen búrkit adamǵa sabyrly bolýdy úıretedi, ony baptaý kez kelgen adamnyń qolynan kele bermeıdi. Búrkitti baptaı otyryp adam ózin de sabyrǵa keltiredi. Oǵan qosa, taza aýada kóp júrýge týra keledi, meniń oıymsha bul da qazirgi zaman derti - smartfondardan aýlaq bolýǵa bir sebep. Jalpy, derekterge súıener bolsaq, qusbegilik ónerimen aınalysqan adamdar kóp ómir súredi eken. Sebebi, ýaqyt kele egde jastaǵy adamdardyń ómiriniń bólshegi bola otyra, densaýlyǵyn da nyǵaıtady.
— Saǵan oqý men qusbegilikti qatar alyp júrý qıyn emes pe? Ekeýine qalaı ýaqyt tabasyń?
— Qusbegilikpen aınalysý osy ýaqytqa deıin meniń oqýyma eshqandaı kedergi keltirgen emes. Ýnıversıtette sabaqtarym kóbinese túske deıin bolady, al jattyǵýlarymdy soǵan yńǵaılap tústen keıingi ýaqytqa qoıamyn. Osylaısha, barlyǵyna ýaqyt tabamyn.
— Qazir qusbegilikpen qaı jerde aınalysyp júrsiń? Onda qusbegilikpen aınalysýǵa tolyq jaǵdaı jasalǵan ba?
— Qusbegilikpen Almaty qalasynda «Sultanseri etno-óner ortalyǵynda» aınalysamyn. Bul ispen shuǵyldaný úshin maǵan jáne búrkitterime barlyq jaǵdaı jasalǵan.
— Búrkit qusy jaıynda ne aıtar ediń, sen baıqaǵan erekshe qasıetteri bar ma?
— Bul kıeli qustyń men baıqaǵan erekshelikteri jeterlik. Eń negizgilerin aıtar bolsam, búrkit úırenýge beıim keledi, ony «dressırovka» dep jatamyz. Sonymen qatar barlyǵy biletindeı búrkitter kún sáýlesine tike qaraı alatyn jalǵyz qus. Oǵan qosa qasıetti týymyzda da beınelengenine qarap otyryp, halqymyzdyń bul erekshe qusty qanshalyqty qadirleıtini túsinikti dep oılaımyn. Búrkitti men men kıeli qus dep aıtar edim. Olar da tirshilik ıesi ǵoı, olardyń búgingi álemdegi kóptegen qaýip-qaterden aman bolýyn qalaımyn.
— Jeke búrkitiń bar ma? Jalpy búrkitterdi qalaı baptaısyń?
— Qazirgi ýaqytqa deıin baptap úlgergen eki qyranym bar. Bireýi qazir túlekte otyr, ekinshisi jarysqa tolyqtaı daıyn.
Eń aldymen búrkitti qolǵa alǵan ýaqyttan bastap ony adamdarǵa baýyr bastyramyz. Keıin shýǵa úıretken abzal, sol kezde búrkit kóp adam bar jerde, máselen, jarys, týrnırlerde jatyrqap qalmaıdy. Keıinnen olardy qoldan toıdyryp, et beremiz, ýaqyt óte kele jattyǵýlardy bastaımyz.
Eń birinshi birneshe metr jerden bastap, qoldan qolǵa shaqyryp úıretemiz, keıin bul ara-qashyqtyqty bir shaqyrymǵa deıin uzartamyz.
Búrkitti durys baptaý úshin adamǵa mentaldy turǵyda óte myqty bolý kerek. Búrkit durys baptaýǵa qatysty barlyq ereksheligimen tanysqan jón. Meniń oıymsha, búrkittiń durys baptalýy eń aldymen ustazǵa baılanysty, bul turǵyda men lotoreıa jeńip aldym desem bolady. Meniń ustazym Sultanseri Beketuly atyshýly Beket Esentaev atamyzdyń uly, ákesiniń serilik ónerin jalǵastyrýshy retinde osy ónerdiń damýyna kóp kúshin salýda.
— Búrkitti qalaı durys tamaqtandyrý kerek?
— Kúnine bul qustar shamamen 500 gramm taza et jeıdi. Bul mólsher jyl mezgiline, qustyń kúıine qaraı ózgerýi múmkin. Negizgi qoldaǵy búrkitterdiń qoregi retinde tazalanǵan, maısyz úı qoıan eti, sıyr eti, jylqy etin qoldanamyz.
— Búginge deıin qansha búrkitshiler saıysyna qatystyń? Júldeler bar ma?
— 2023 jyly ótken barlyq derlik týrnırler men jarystarǵa qatystym. Eń alǵash ret Kókshetaý qalasynda ótken jarysta fınalǵa shyqtym. Sol kezde búrkitimniń ushqyrlyǵy eki sekýndqa qalyp qoıdy. Degenmen, osy jarystan soń baǵym jandy desem bolady. Sebebi, keıingi barlyq derlik jarysta aqtyq márege deıin ótip júrdim.
— Alda qandaı jospar bar? Ulttyq sporttyń osy túrin ary qaraı damytý josparda bar ma?
— Aıtý kerek, qazirgi tańda ulttyq sportqa erekshe qoldaý kórsetilip jatyr. Ulttyq sporttyń qaı túri bolmasyn keıingi birneshe jylda jaqsy damydy. Bolashaqta ulttyq sporttyń osy túrin, ıaǵnı, qusbegilikti tek qana elimizde ǵana emes, álemdik deńgeıdegi sport túrine aınaldyrsam degen armanym bar. Sonymen birge, janymda qusbegilikti damytýǵa úlesin qosqysy keletin qyzdardy kóptep kórgim keledi. Sebebi, áleýmettik jelilerden de baıqaǵan bolarsyz, halyqtyń nazary eń aldymen qyzǵa túsedi. Eger Ulttyq sporttyń damýynda oń nátıje kórsetip jatsa, Ulttyq sportymyzdy ary qaraı osylaısha nasıhattaı berý kerek dep sanaımyn.
- Álemge áıgili búrkitshi qyzymyz Aısholpan Nurǵaıypqyzyn tanısyń ba?
- Ol negizinen Mońǵolııa elinde turǵandyqtan ol týraly kóp estimeppin. Áli tanys ta emespiz. Degenmen jarystarǵa bir-eki ret qonaq bolyp kelgeninde kórgenim bar. Aldaǵy ýaqytta onymen jaqynyraq tanysyp, dostasyp ketemin dep oılaımyn.
— Aıajan, suhbatyńa raqmet. Ańsaǵan armanyńnyń oryndalýyna tilektespiz.