Qurlyq áskerleriniń jaýyngerlik ázirligi tekserilýde

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Qurlyq áskerleri birqatar jaýyngerlik oqý-jattyǵý tapsyrmalaryn oryndady. Áskerlerdiń jaýyngerlik ázirligi, áskerı qyzmetshilerdiń jańa jaǵdaıda, beıtanys jerde áreket etý qabileti tekseriledi, dep habarlaıdy QR QM baspasóz qyzmeti.

Aqtaý mańyndaǵy «Oımasha» polıgonynda bólimsheler men bólimder arnaıy áskerı operatsııa ótkizdi. Tapsyrmalardy oryndaý kezinde áskerlerdi basqarý máseleleri pysyqtalyp, jaýyngerlik is-qımyldardy júrgizýdiń jańa túrleri men ádisteri qoldanyldy.

Almaty oblysyndaǵy «Kóktal» taý polıgonynda shartty zańsyz qarýlanǵan quramalar joıyldy. Desanttyq-shabýyldaý áskerleri qolbasshysynyń basshylyǵymen taý jotalarynyń jetýi qıyn ýchaskelerinde barlaý-izdestirý is-qımyldary júrgizildi. Desantshylar Shekara qyzmetiniń bólimshelerimen birlesip, sodyrlardyń jarýy yqtımal baǵyttary boıynsha memlekettik shekarany kúzetýdi kúsheıtti. TJM, Іshki ister jáne Ulttyq qaýipsizdik organdarymen ózara is-qımylda bosqyndar lagerleri ashylyp, qajetti ınfraqurylym quryldy.

Shyǵys Qazaqstandaǵy «Shyǵys» polıgonynda kúsheıtilgen mehanıkalandyrylǵan brıgada manevrlik qorǵanysty júrgizý, sondaı-aq bólimshelerdi qorshaýdan shyǵarý tapsyrmalaryn oryndady.

Áýe qarsylasynyń soqqylaryn toıtarýǵa, búrkemeleýge, uıymdasqan túrde josparlanǵan qorǵanys shepterine oryn aýystyrýǵa, qarsylastyń aınalyp ótetin jáne reıdtik jasaqtaryn joıýǵa erekshe nazar aýdaryldy.

Qyzylorda oblysyndaǵy «Tereńózek» polıgonynda barlaýshylar qarsylastyń obektilerin anyqtaý jáne eldimeken mańynda sodyrlardy joıý kezinde avıatsııa soqqylaryn jáne artıllerııa atysyn dáldep túzetý máselelerin pysyqtady. Tikushaqtardyń kómegimen barlaý toptary shartty qarsylastyń tylyna qondy. Barlaýshylardy qaýipsiz jerlerge kóshirý sharalary da qatar uıymdastyryldy.

Tájirıbe kórsetkendeı, jaýyngerlik oqý-jattyǵý tapsyrmalaryn oryndaý sapasy komandırlerdiń qysqa merzimde neǵurlym ońtaıly sheshim qabyldaý qabiletine baılanysty. Qarýly Kúshterdiń Bas shtaby komandalyq quram men áskerlerdiń daıarlyq deńgeıin baǵalaıdy.

Áskerlerdi qaýyrt tekserý 23 qyrkúıekke deıin jalǵasady. Buǵan 9 myńǵa jýyq jeke quram, 3 myńnan astam qarý-jaraq pen áskerı tehnıka, onyń ishinde 66 ushý apparaty men 8 korabl qatysady.


Seıchas chıtaıýt