Qurylys kodeksi jobasynyń aınalasynda qandaı syn men shaǵym bar
QazQSǴZJI málimetine sáıkes, Qurylys kodeksiniń jobasyn ázirleý protsesi 2022 jyly qyrkúıekte bastalyp, 2023 jyldyń jeltoqsan aıyna deıin jalǵasqan. Al jumys tobynyń quramyna qurylystaǵy normalaý ortalyǵynyń 130-dan astam mamany jumyldyrylǵan.
Sóıtip kodeks jobasy bıyl aqpan aıynda Májilis depýtattarynyń nazaryna usynyldy.
Bul jıyn barysynda Májilis depýtaty Baqytjan Bazarbek atalǵan qujattaǵy normalardy synǵa aldy. Ol jańa Qurylys kodeksiniń jobasynda barlyq usynys eskerilmegenin, shyn máninde ondaǵy normalar burynǵy zańnamadan kóshirilgenin aıtty.
Atalǵan syn boıynsha Kazinform saýalynda bergen jaýabynda ınstıtýt ókili jańa zań jobasynda bólim, taraý jáne baptar sany kóbeıgenin atap ótti.
— Qazirgi qoldanystaǵy «Qazaqstandaǵy sáýlet, qala qurylysy jáne qurylys qyzmeti týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń zańy 3 bólimnen, 13 taraýdan jáne 103 baptan quralǵan bolsa, Parlament Májilisinde qaralyp jatqan Qurylys kodeksiniń jobasy 8 bólimnen, 34 taraýdan jáne 205 baptan turady, — deıdi QazQSǴZJI jobalaý bóliminiń basshysy Nurdáýlet Egizekov.
Sondaı-aq onyń aıtýynsha, sheteldik tájirıbe eskerile otyryp, kodeks jobasynda qurylysty retteýdiń mynadaı jańa nysandary kózdelgen:
- Qurylys salasyndaǵy jobany basqarý (qurylys kelisimsharttarynyń nysandaryn qoldaný);
- Erekshe retteý;
- Abattandyrý sharalary;
- Qurylys salasynyń ınjenerlerin sertıfıkattaý;
- Seısmıkalyq aımaqtardaǵy qurylys jáne sáýlet-qurylys dızaınynyń erekshelikteri;
- Qurylys obektilerin paıdalaný;
- Kúrdeli qurylys obektilerin buzý jáne aıaqtalmaǵan qurylys obektilerin aıaqtalmaǵan kúrdeli qurylys obektilerine jatqyzý;
- Tsıfrlandyrý jáne aqparattyq qamtamasyz etý;
- Sáýlet, qala qurylysy jáne qurylys salasyndaǵy ǵylymı qyzmet;
- Sáýlet, qala qurylysy jáne qurylys qyzmetindegi ózin-ózi retteý jáne t. b.
Aıta ketken jón, jańa Qurylys kodeksin qoǵam belsendileri men depýtattardan bólek Qazaqstan qurylysshylar odaǵynyń ókilderi de synǵa alǵan bolatyn.
Tipti osy jyldyń 6 maýsymynda odaq Qurylys kodeksin Ónerkásip jáne qurylys mınıstrligine pysyqtaýǵa qaıtarý týraly petıtsııa da jarııalady.
Qurylysshylar odaǵy jańa zań jobasyndaǵy myna máselelerdi negizgi kemshilik retinde kórsetip otyr:
— Aýmaqtyq josparlaý, qala qurylysyn aımaqtarǵa bólý jáne aýmaqtardy josparlaý negizinde aýmaqtyń keshendi jáne turaqty damýyn qamtamasyz etýge baılanysty qala qurylysy qyzmetiniń mindetteri men qaǵıdattarynyń joqtyǵy;
— Qalalardaǵy «núktelik qurylys» jáne eldi mekenderdiń josparly qurylysyn retteý júıesin qurý máseleleri sheshilmegen;
— Jańa zań qala qurylysyn júrgizý kezinde ekologııalyq, ekonomıkalyq, áleýmettik jáne ózge de faktorlardyń teńdeı esebin qamtamasyz etpeıdi;
— Kólik, áleýmettik, ınjenerlik qurylymdy jobalaý qaǵıdattary, tarıhı murany, jasyl jelekti, ekologııalyq jáne seısmıkalyq qaýipsizdikti saqtaý basymdyqtary joq;
— Birqatar normatıvter qurylys jobalaryn saraptaý naryǵynda memlekettiń monopolıstke aınalýyna yqpal etedi;
— Tsıfrlandyrý, ózin-ózi retteıtin uıymdar, tehnıkalyq tapsyrys berýshi jáne t. b. boıynsha mańyzdy máseleler bar.
— Qazaqstan qurylysshylar odaǵy Qurylys kodeksi ýákiletti organ — Ónerkásip jáne qurylys mınıstrligine pysyqtaýǵa jibergenin durys kóredi, óıtkeni buǵan barlyq negiz bar. Kodekstiń jobasy Prezıdenttiń tapsyrmasyna ataýynan bastap qurylys salasyn monopolııasyzdandyrý sharttaryna deıin sáıkes kelmeıdi. Odaq kodeksti jetildirýge búkil qoldaý-kómegin kórsetýge daıyn. Jańa qurylys kodeksi sáýlet jáne qala qurylysy salasynda progressıvti jáne júıelik tetikterdi belgileýge, qurylys protsesiniń búkil kezeńderin onlaın rejımde baqylaýǵa múmkindik beretin zańnamalyq deńgeıde aqparattyq júıeni engizýge baǵyttalýǵa tıis, — dep habarlady Qurylysshylar odaǵynan.
QazQSǴZI málimetinshe, kodeks jobasyn qaıta jasaý máselesi qazirgi ýaqytta qarastyrylyp jatqan joq.
— Qazir ınstıtýt pen Ónerkásip jáne qurylys mınıstrliginiń ókilderi Májilis depýtattarymen birlesip, jumys tobynyń aıasynda kodeks jobasyn odan ári pysyqtaý jumystarymen belsendi aınalysyp jatyr. Kodeks jobasyn qaıta jasaý máselesi qarastyrylyp jatqan joq, — deıdi QazQSǴZJI jobalaý bóliminiń basshysy Nurdáýlet Egizekov.
Sondaı-aq, ınstıtýt ókili «kodekste halyqtyń emes, qurylys kompanııalarynyń múddesi erekshe qorǵalǵan» degen synǵa jaýap berdi. Onyń aıtýynsha, zań jobasy halyqtyń da, memlekettiń de jáne bıznes ókilderiniń de múddesin qorǵaýǵa baǵyttalǵan.
— Kodeksti qabyldaý arqyly sáýlet, qala qurylysy jáne qurylys salasyn damytý jáne ony sapaly jańa deńgeıge shyǵarý úshin túıindi mańyzy bar máselelerdiń óte aýqymdy tizbesin retke keltirý, jetildirý jáne retteý kózdeledi. Saıyp kelgende, bul fakt halyqtyń da, memlekettiń de jáne bıznes ókilderiniń de múddelerin qorǵaýǵa yqpal etedi. Mysaly, qurylys kodeksi jobasynyń jańa redaktsııasynda qurylys salasyndaǵy ruqsat berý júıesin avtomattandyrý jáne jobalardy basqarýmen aınalysatyn uıymdardy akkredıtteý jónindegi ókilettikterdi jergilikti atqarýshy organnan ortalyq ýákiletti organǵa berý qarastyrylady, — dedi ol.
Eske salaıyq, ótken aptada Ónerkásip jáne qurylys mınıstri Qanat Sharlapaev qurylys kodeksine qatysty daýǵa pikir bildirgen bolatyn.
Onyń aıtýynsha, Qarjy mınıstrligi júrgizgen aýdıt aıasynda zań buzý faktisi anyqtalǵan joq, tek protsedýralyq sáıkessizdikter bolǵan.
Sondaı-aq, buǵan deıin Premer-Mınıstr Oljas Bektenov Májilis depýtaty Baqytjan Bazarbektiń Qurylys kodeksiniń jobasyn ázirleý kezinde zańsyzdyqtarǵa jol berilgeni týraly saýalyna jaýap bergen edi.