Quryq portynda bıyl astyq termınaly iske qosylady
Erevan qalasynda ótken is-sharaǵa sondaı-aq Armenııa Premer-mınıstri Nıkol Pashınıan, Nepaldyń Syrtqy ister mınıstri Naraıan Prakash Saýd, Zambııa Kólik jáne logıstıka mınıstrliginiń ókili Irıne Bvalııa Mýloshı Tembo qatysty.
Sessııa barysynda konferentsııaǵa qatysýshylar «2014-2024 jyldarǵa arnalǵan Vena is-qımyl baǵdarlamasyn iske asyrý barysynda kóliktik ózara baılanys salasynda alynǵan sabaqtar» taqyrybyn talqylady.
Aıta keterligi, Qazaqstan aýmaǵy boıynsha teńizge shyǵa almaıtyn eń iri damýshy el bolyp tabylady. Óz kezeginde BUU-nyń LLDC elderine arnalǵan baǵdarlamasy 2003 jylǵy Almaty deklaratsııasynda da, 2014-2024 jyldarǵa arnalǵan Vena is-qımyl baǵdarlamasynda da teńizge shyqpaı-aq elderdiń qajettilikterin qamtamasyz etý úshin naqty sharalar qabyldaýda asa mańyzdy ról atqarady. Osy rette vıtse-mınıstr jınalǵan kópshilikke sońǵy on jyldyqta Vena is-qımyl baǵdarlamasynyń júzege asyrylý barysy týraly baıandap berdi.
«Búgingi tańda biz Ortalyq Azııa men Eýropa arasynda tasymaldaý sapasyn arttyrý úshin barlyq jaǵdaı jasaýǵa múmkindik beretin jańa logıstıkany jolǵa qoıý múmkindikterin kórip otyrmyz. Qazaqstan Qytaı, Ońtústik-Shyǵys Azııa jáne Eýropa sııaqty ekonomıkalyq alyptar arasynda ornalasqan jáne óz kezeginde óńirdegi kólik-tranzıttik áleýetti damytý men kólik dálizderin jańǵyrtý úshin zor kúsh-jiger salýda. Sońǵy 15 jylda Qazaqstannyń kólik salasyna shamamen 35 mlrd AQSh dollary ınvestıtsııalanǵan. 2,5 myńnan astam temir jol, 13 myń shaqyrym avtomobıl joldary salynǵan, Qytaımen shekarada «Qorǵas-Shyǵys qaqpasy» qurǵaq porty, sondaı-aq qýattylyǵy jylyna 21 mln tonna Aqtaý jáne Quryq teńiz porttary nátıjeli jumys isteýde. Tıimdi tranzıttik transkontınentaldy dálizder men marshrýttar jelisi quryldy. Búginde elimiz boıynsha 13 halyqaralyq kólik dálizi ótedi, onyń ishinde 5 temir jol jáne 8 avtomobıl dálizi», dedi vıtse-mınıstr Maqsat Qalıaqparov.
Jalpy Soltústik dáliz boıynda 2015 jyldan bastap biryńǵaı kólik-logıstıkalyq kompanııa jumys isteıdi. Ol Qytaı-Eýropa-Qytaı baǵyty boıynsha biryńǵaı operator qyzmetin atqaryp, biryńǵaı ótpeli mólsherleme men logıstıkalyq qyzmetterdi usynady. Logıstıkadaǵy jahandyq ózgeristerge qaramastan, bul dáliz tranzıttik tasymaldardy júzege asyrýdaǵy ózektiligin joǵaltpaıdy jáne shyǵys-batys baǵytyndaǵy konteınerlik tasymaldardyń shamamen 80 paıyzyn alady dep boljanýda.
Sonymen birge osy baǵytta Transkaspıı halyqaralyq kólik marshrýtynyń róli arta tústi. Ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha júkterdi tasymaldaý kóleminiń eki ese ósýi osynyń birden bir dáleli.
Esterińizge sala keteıik, 2017 jyldan bastap Qazaqstan, Qytaı, Ázerbaıjan, Grýzııa, Túrkııa, Ýkraına, Rýmynııa, Polsha jáne Bolgarııanyń temirjol, teńiz ákimshilikteri men logıstıkalyq operatorlarynyń qatysýymen halyqaralyq Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵyty qaýymdastyǵy óz jumysyn bastaǵan bolatyn.
«Ótken jyldyń qarasha aıynda Aqtaýda biz Ázerbaıjan, Grýzııa jáne Túrkııamen «tar jerlerdi» sınhrondy joıý jáne orta dálizdi damytý jónindegi 2027 jylǵa deıingi Jol kartasyna qol qoıǵan edik. Osy qujatty iske asyrý dálizdiń ótkizý qabiletin jylyna 6 mln tonnadan 10 mln tonnaǵa deıin arttyrýǵa múmkindik beredi», dep atap ótti M.Qalıaqparov.
Osy rette orta dálizdi damytý sheńberinde Aqtaý jáne Quryq teńiz porttary arqyly júk tasymalyn arttyrý boıynsha mańyzdy sharalar qabyldanyp jatqanyn aıta ketken oryndy. Onyń ishinde, 2025 jylǵa deıin Aqtaý portynda «konteınerlik hab» salynady dep josparlanyp otyr. Bul tasymaldaý kólemin jylyna qosymsha 300 myń jıyrma fýttyq ekvıvalentke deıin ulǵaıtýǵa múmkindik beredi dep kútilýde.