Quramynda mıneraldy qory bar 17 ken orny memlekettik tirkeýge alyndy
Búgingi tańda mıneraldy-shıkizat bazasy qatty paıdaly qazbalardyń 987 ken ornyn qamtıdy jáne olardy barlaý dınamıkasy oń kúıinde qalyp otyr.
2024 jylǵy geologııalyq barlaý jumystarynyń nátıjeleri boıynsha quramynda mıneraldy qory men resýrstary bar 17 ken orny memlekettik tirkeýge alyndy:
altyn — qory 107,5 tonna, resýrstary 337,04 tonna,
kúmis — qory 1904,5 tonna, resýrstary 172087,2 tonna,
mys — qory 4916,7 myń tonna, resýrstary 7796,9 myń tonna,
myrysh — qory 2549,6 myń tonna, resýrstary 338,9 myń tonna,
temir kenderi — qory 128 tonna, resýrstary 162 tonna,
qorǵasyn — qory 1319,5 myń tonna, resýrstary 64,1 myń tonna,
volfram — qory 409,9 myń tonna, resýrstary 743 myń tonna,
hrom — resýrstary 464,1 myń tonna,
molıbden — qory 14 t, resýrstary 39 tonna,
marganets — qory 794 myń tonna, resýrstary 1137,3 myń tonna.
Sondaı aq bıyl alǵash ret memlekettik esepke kómirsýtek shıkizatynyń 6 ken orny qoıyldy:
- gaz — 1776,5 mln m3.
Memleket basshysynyń 2023 jylǵy Qazaqstan halqyna Joldaýynda aıtylǵan tapsyrmasyn iske asyrý sheńberinde 2026 jyldyń sońyna qaraı Qazaqstan aýmaǵyn 2,2 mln sharshy shaqyrymǵa deıin geologııalyq-geofızıkalyq zertteýmen qamtýǵa qol jetkizýge baǵyttalǵan jumystar júrgizilýde. 3 jyl ishinde qarjylandyrýdyń jalpy somasy 20 mlrd. teńgeden asady.
Sonymen qatar aýdandardy geologııalyq jete zertteý, geologııalyq-mıneragendik kartaǵa túsirý jáne tereń geologııalyq kartaǵa túsirý jumystarynyń nátıjeler de bar. Atalǵan jumystar nátıjelerine sáıkes, baǵaly, tústi jáne qara metaldar boıynsha boljamdy resýrstary bar perspektıvaly 60 ýchaske anyqtaldy. Bul ýchaskelerdi barlaýǵa arnalǵan lıtsenzııa sheńberinde odan ári zerdeleý úshin jer qoınaýyn paıdalanýǵa berý josparlanyp otyr.
Sırek jer metaldary salasyn damytýǵa baǵyttalǵan jer qoınaýyn memlekettik geologııalyq zertteý sheńberinde 12 ýchaskede izdeý jumystary jalǵasýda.
Búgingi kúni qorlary shamamen 800 myń tonnaǵa baǵalanatyn Kúırektikól ýchaskesiniń perspektıvalylyǵy týraly derekter bar, al sırek kezdesetin metaldardyń, onyń ishinde tserıı men lantanıdterdiń 935,4 myń tonna mólsherindegi boljamdy resýrstary bar.
Sonymen qatar salaǵa ınvestıtsııa tartý jáne sırek kezdesetin metaldar áleýetin arttyrý maqsatynda osmıı men renııdi qospaǵanda, sırek kezdesetin metaldar balanstyq qorlary týraly derekterdi qupııasyzdandyrý jumystary júrgizilýde.
Sondaı-aq Qazaqstanda kómirsýtekterdiń jańa ken oryndaryn ashý úshin aıtarlyqtaı perspektıvalar bar.
Qazirgi ýaqytta geologtar shamamen 76 mlrd tonna boljamdy shartty otyn resýrstary bar 15 shógindi basseın bóledi. Búgingi tańda munaı-gaz óndirýdiń barlyq kólemi ıgerilgen 5 basseınge tıesili. Olardyń ishindegi eń irisi — Kaspıı mańy, ol eldiń resýrstyq bazasynyń shamamen 80%-yn quraıdy.
Sonymen qatar qosymsha az zerttelgen 5 shógindi basseınniń aıtarlyqtaı keleshegi bar. Bular Soltústik Torǵaı, Aral, Syrdarııa, Shý-Sarysý jáne Ertis mańy shógindi basseınderi. Bul basseınderdiń iske asyrylmaǵan kómirsýtek áleýeti áli de aıtarlyqtaı.
Aǵymdaǵy jyly geologııalyq-geofızıkalyq ádister keshenin, onyń ishinde Aral az zerttelgen basseıni sheginde Shyǵys jáne Batys ýchaskelerinde 2D seısmıkalyq barlaýdy qoldana otyryp, óńirlik zertteýler aıaqtalýda, onyń zertteý alańy 56 myń sharshy km.jumys nátıjeleri boıynsha «Batys» ýchaskesiniń boljamdy resýrstary 0,8 mlrd tonnaǵa baǵalanady, alynatyn qorlar 0,3 mlrd tonnaǵa baǵalanady. Bolashaqta osy ýchaskelerdi neǵurlym egjeı-tegjeıli zertteý úshin izdeý jumystaryn qoıý josparlanyp otyr.
Nátıjeler geologııalyq barlaý jumystarynyń joǵary deńgeıin jáne Qazaqstannyń mıneraldy-shıkizat bazasyn damytýǵa eleýli úlesin kórsetedi. Bul salanyń básekege qabilettiligin jáne onyń odan ári ósýge daıyndyǵyn kórsetedi.
Eske sala keteıik, buǵan deıin Qazaqstan tarıhynda alǵash ret volfram óńdeıtin zaýyt ashylǵanyn jazǵan bolatynbyz.