Kúnbaǵys dánine kedendik baj qalaı salynady
«BAQ-ta kúnbaǵys dánin shekaradan shyǵarýǵa eksporttyq kedendik baj salyǵyn engizý taqyryby qyzý talqylanýda. Bul shıkizattyń eksporttyq aǵyndaryn retteýdiń bolashaq mehanızmi jáne azdaǵan túsinbeýshilik bar. Jaqynda Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrligi naryqtyń barlyq múddeli qatysýshylarymen talqylaýlar uıymdastyrdy. Eksporttyq kedendik bajdyń jáne tarıftik kvotanyń máni men mindetterin túsindirgim keledi», - dep jazdy mınıstr óziniń Facebook paraqshasynda.
Onyń aıtýynsha, kúnbaǵys dánin eksportqa shyǵarý kólemine eshqandaı shekteý joq jáne eksporttyq baj qoldanysqa engizilmeıdi. 2021 jyldyń qyrkúıeginen 2022 jyldyń qyrkúıegine deıin qoldanysta bolǵan kúnbaǵys eksportyna kvotalar aıaqtaldy. 2022 jylǵy qańtar-qazan aılarynda 222,5 myń tonna eksporttaldy, kvota ishinde – 140 myń tonna, bul 2021 jylǵy uqsas kezeń deńgeıinen 76%-ǵa artyq (126,4 myń tonna).
2022 jyldyń qańtarynan qarashasyna deıin kvota qoldaný nátıjesinde elde kúnbaǵys maıynyń óndirisi 67%-ǵa ósti. 204,8 myń tonna kúnbaǵys maıy eksporttaldy, bul ótken jylmen salystyrǵanda 2,5 ese kóp. Buǵan 2021/22 jyldary jańa maı kásiporyndarynyń iske qosylýy da áser etti (Qazaq Astyq Group, Bota-2015, Altyn Shyǵys jáne basqalar).
«Osylaısha, kvotalardyń arqasynda biz tuqymnyń shıkizat retinde ortasha jyldyq eksport kólemin saqtap, tazartylmaǵan maıdyń eksportyn arttyrdyq. Eksporttyq bajdy qoldaný –birinshiden, kúnbaǵys eksportynyń ortasha jyldyq deńgeıin saqtaýǵa, ekinshiden, álemdik naryqtarda joǵary suranys pen baǵanyń ósýi kezinde shıkizatty elden shyǵarýdyń shamadan tys kólemin tejeýge, úshinshiden – ózindik óńdeýdi, qosylǵan quny bar ónimdi óndirý men eksporttaýdy damytýǵa járdemdesedi», - deıdi S. Jumanǵarın.
Eksporttyq kedendik baj týraly buıryq jobasy qazir kópshilik talqylaýynda, shamamen 2023 jyldyń basynda qoldanysqa enedi. Kedendik bajdy engizý eksport kólemine esh shekteý kózdemeıdi. Eksporttyq bajdan keıin tarıftik kvota engiziledi.
Birinshi kezeńde, eksporttyq kedendik baj qoldanysqa engizilgende eksportqa shyǵarylatyn dánniń barlyq kólemine salyq salynady. Ekinshi kezeńde – tarıftik kvota engizilgennen soń baj tek belgilengen mólsherden tys áketiletin kólemge ǵana salynady.
Kedendik baj kúnbaǵysty alys shetelderge jáne TMD elderine áketýge qoldanylady, EAEO týraly shartqa sáıkes kvota EAEO elderine qatysty qoldanylmaıdy. Kvotany bólý tetigi men onyń kólemi qazir múddeli memlekettik organdarmen, óndirýshilermen jáne qaıta óńdeýshilermen birlesip talqylanýda.
Qazaqstanda maıly daqyldardy egý alańy 1,4 esege ulǵaıyp, 3 463,4 myń gektarǵa jetti. Bıylǵy qarasha aıynyń sońynda 1,1 mln tonna kúnbaǵys jınalǵan.