Kún saıyn segiz saǵatymdy shahmat oınaýǵa arnaımyn – Ásel Serikbaı

QYZYLORDA. QazAqparat - Qyzylordalyq shahmatshy Ásel Serikbaı jaqynda Italııanyń Sardınııa qalasynda ótken 20 jasqa deıingi jastar arasyndaǵy álem chempıonatynda ekinshi oryn aldy. Atalǵan jarystan keıin oǵan «grossmeıster» ataǵy berildi. Osylaısha elimizde mundaı ataqty toǵyzynshy sportshy alyp otyr. QazAqparat tilshisi Ásel Serikbaımen týǵan jerge oralǵannan keıin buǵan deıingi jetistikteri men aldaǵy maqsattary jóninde oı bólisken edi.

- Ásel, úlken tabysqa kenelgeniń qutty bolsyn. Álemde joǵary baǵalanǵan shahmat sportynda óz órnegińdi qalyptastyryp kelesiń. Óziń qatysqan jarys qandaı deńgeıde ótkizildi?

- Shynyn aıtqanda, álemdik báseke tartysqa toly boldy. Bul shahmattyń joǵary deńgeıde damyp kele jatqanyn kórsetedi. Ásirese, Úndistan, Reseı jáne ózge elderden kelgen qatysýshylar kezdesý barysynda jaqsy qyrynan tanyldy. Al qazaqstandyq oıynshylardyń jetistigi - bapkerlerdiń eńbegi.

Dúbirli dodada barlyq elden kelgen sportshylardyń daıyndyǵy joǵary ekeni ańǵaryldy. Álem chempıonatynda qyzdar arasynda 66 shahmatshy baq synady. Nátıjesinde men kúmis júldeger atanyp, oǵan qosa maǵan «grossmeıster» ataǵy berildi.

- Bıyl seniń Polshada ótken álem chempıonatyna qatysqanyńdy bilemiz. Sol jarys jóninde aıta ketseń.

- Iá, bıyl Polshada ótken álem birinshiligine qatysqan edim. Onda álemniń 50 elinen 200-ge jýyq sportshy qatysty. Jarysta besinshi orynnan kórindim. Jarys joǵary deńgeıde ótti. Aleksandra Gorıachkına, Ekaterına Logno sııaqty álemdegi myqty áıeldermen shahmat taqtasynda kezdestim. Birin utsam, birimen teń tústim. Men úshin olardy jeńýden góri tájirıbe jınaqtaǵanym zor maqtanysh. Eń qıyn oıyn Aleksandra Kostenıýkpen boldy. Teń tústik.

- Jalpy, shahmatta «grossmeıster» ataǵy HІH ǵasyrdyń bastapqy kezinen beriledi eken. Oǵan iri halyqaralyq týrnırde júldeli oryn alǵan sportshylar laıyqty dep tanylǵan. Elimizde 1935 jyly alǵash ret M.Botvınıkke berilgen. Kezinde jarqyrap kózge túsken apaly-sińlili «grossmeısterler» Gúlnar jáne Elmıra Sahatovalardy jankúıerler umyta qoıǵan joq. Sondaı-aq, sol bir kezeńde Lázzat Tájıevanyń esimi qurmetpen atalatyn. Toqsanynshy jyldardan beri Vladıslav Tkachev, Serikbaı Temirbaev, Mýrtaz Qajyǵalıev joǵary tabystarymen qýantty. Qazirgi ýaqytta elimizdiń atynan qandaı shahmatshylar álemdik saıystarǵa qatysyp júr?

- Astanalyq Dármen Sádýaqasov 1999 jyly 20 jasqa deıingi jastar arasynda Álem birinshiliginiń jeńimpazy atandy. Odan bergi jyldarda elimizden mundaı ataqqa qol jetkizgen Rınat Jumabaev, Jansaıa Ábdimálik, Bıbisara Asaýbaeva, Gúlishan Naqbaeva syndy sportshylar bar.

- Óziń qazirge deıin qandaı jetistikke jetip úlgerdiń?

- Men bıyl jıyrma jasqa toldym. Aıta keterligi, oblysta «grossmeıster» ataǵyna qol jetkizgen tuńǵysh sportshy ekenmin. Osyǵan deıin túrli jas deńgeıinde 3 dúrkin Álem, 7 dúrkin Azııa chempıony atandym. Oǵan qosa jastar men jasóspirimder arasynda elimizde 17 dúrkin jeńis tuǵyrynan kóringen bolatynmyn.

- Shahmatpen qaı kezden bastap aınalysyp kelesiń?

- Men mektep tabaldyryǵyn attaǵan jyly bilim ordasynda shahmat úıirmesi ashylǵan edi. Shahmat meni baýraı tústi. Otbasynda barlyǵy meniń tańdaýyma qoldaý bildirdi. Atam Serikbaı kúnde tústen keıin úıirmege aparyp, alyp keletin.

Shahmat árbir sportshydan uqyptylyqty, jaýapkershilikti, qyraǵylyqty talap etedi. Árbir oıyn tasyn ornymen qozǵaýyń tıis. Múlt ketken qozǵalys keshirmeıdi. Men bapkerdiń úıretken tálimine zeıin qoıdym. Bapkerler kóptegen jarystarǵa alyp bardy.

Otbasymda menen basqa shahmatqa erekshe qyzyǵýshylyq bildirgen eshkim joq. Ákem azdap biledi. Biraq, onsha qumar emes. Al atam men úshin ony úırenýge tyrysty.

Rasynda, alǵashqy kúnnen bolashaǵymdy shahmatpen elestettim. Qazir táýligine segiz saǵattaı ýaqytymdy jattyǵýǵa bólemin. Shahmat meniń ómirimde úlken oryn alady. Sol arqyly kóptegen eldi, jerdi kórdim.

Jer sharyndaǵy san alýan halyqtyń tili men dástúrine kóz salyp, oı-tanymym arta tústi. Shydamdylyqty úırendim, logıkalyq oılanýǵa jol ashty. Kóptegen dos taptym.

- Aldaǵy ýaqytta shákirt tárbıeleý josparda bar ma?

- Men bıyl Qorqyt ata atyndaǵy Qyzylorda ýnıversıtetin dene shynyqtyrý jáne sport mamandyǵy boıynsha támamdadym. Aldaǵy qańtar aıynan bastap Qyzylorda qalasynda shákirt tárbıeleýdi oılastyryp otyrmyn.

Ózim sııaqty shahmatqa qyzyǵatyn jastarmen kezdesý, óz tájirıbemdi bólisý, shyny kerek, erekshe kúıge bóledi. Kishkentaı balalardyń qyzyǵýshylyǵyn, shahmatty úırenýge degen umtylysyn baıqaımyn.

Degenmen bul sport shydamdylyqty, jaýapkershilikti, bastysy logıkany talap etedi. Sol sebepti kishkentaı jetkinshekterge, eń aldymen oqýǵa kóńil bólip, oılaý qabiletin damytý kerektigin aıtqym keledi.

- Alda qandaı tartysty básekeler kútip tur?

- Endi qarasha aıynda Azııa chempıonaty bolady. Oǵan elimizdiń bilikti sportshylary qatyspaq. Sol jarysta el namysyn abyroımen qorǵap qaıtsam degen maqsatym bar.

- Jankúıerlerge qandaı tilek aıtasyń?

- Italııadan týǵan jerge oralǵan kúni jerlesterim úlken qoshemetpen kútip aldy. Oblys ákiminiń orynbasary Nurymbet Saqtaǵanov quttyqtaý sóz sóılep, óńirdegi shahmat sportynyń damýy jaıynda sóz qozǵady.

«Áseldiń jeńisi - barsha qazaq eliniń jeńisi. Biz álem birinshiliginde el abyroıyn asqaqtatqan qyzymyzdy maqtan tutamyz» dep jyly lebizin bildirdi.

Barsha qoldaýshylaryma altyn ýaqytyn bólip, maǵan qoldaý bildirgeni úshin raqmet aıtamyn. Árbir jeńis syılaǵanym úshin óte qýanyshtymyn. Bul jeńis – maǵan qoldaý bildirgen barsha qazaq eliniń jeńisi, qýanyshy dep túsinemin.

- Áńgimeńe raqmet.