Kúltóbe qalashyǵyndaǵy ǵıbadathana Naýryzdy qarsy alatyn kıeli oryn bolǵan - ǵalymdar
Aıta keteıik, «Kúltóbe qalashyǵynyń tarıhı obektilerin restavratsııalaý» jobasy aıasynda «Kúltóbe qalashyǵy» atty aspan astyndaǵy biregeı arheologııalyq park qurý josparlanǵan. Atalǵan jobany Qazaq ǵylymı–zertteý mádenıet ınstıtýty Eurasian Resources Group (ERG) qarjylyq qoldaýymen júzege asyryp keledi.
Qalashyqtaǵy parktiń sáýlettik jaýhary sanalatyn asa mańyzdy nysannyń biri kresttárizdes sarmat-qańly kezeńine (b.z.d I ǵ.– I ǵ.) jatatyn zoroastrııa hramy bolyp tabylady. Bul orynda ejelgi qala turǵyndary Kún kýltine arnalǵan túrli jón-joralǵylaryn, ádet-ǵuryptaryn júzege asyrǵan. «Dál osy tusty muqııat zerttep, sol dáýirdiń arhıtektýralyq jobalaý sheshimderin tereńirek zerdeleý barysynda buǵan deıin gıpotez retinde usynylyp júrgenderdi rastaı túsetin jańa faktilerdi ashyla tústi», deıdi jobanyń ǵylymı jetekshisi Andreı Hazbýlatov.
Belgili arhıtektor, Kúltóbe qalashyǵynyń arheologııalyq rektavratsııasy jónindegi ǵylymı konsýltanty V.I. Artemev te osyǵan qatysty keńirek áńgimelegen bolatyn. «Eger naýryz aıynda túnniń jarymynda ashyq aspanǵa qarasańyz, onda naq tas tóbeńizde ádemi shoǵyrlanǵan ári ortasyndaǵy erekshe jaryq juldyzy bar Arystan shoqjuldyzyn (qazaq halqy Qambar dep te ataǵan) kóresiz, ony Arystan júregi nemese Regýlýs dep te ataıdy. Ejelgi juldyzshylar dál osy kartınaǵa nazar aýdaryp, ol týraly kúrdeli mıfologııalyq formada beıneleý muralaryn qaldyrǵan. Rasynda da, Mesopatamııadan Qytaıǵa deıingi aralyqta, sonyń ishinde Ortalyq Azııa halyqtarynda da «óziniń qurbanyn jaıpaǵan Arystan» ejelden aq – daladaǵy egin jumystary úshin jańa tsıkldyń bastalǵan ýaqytyn bildiredi. Dál osy sıýjettiń molshylyq ıdeıasy, kóktemgi berekeniń bastaýy bolatynyn qazir kópshilik uǵa bermeıdi. Bizdiń óńirde ejelden beri keńinen atalyp ótetin Naýryz meıramy da osymen tikeleı baılanysty …», - deıdi ǵalym.
1. Arystan shoqjuldyzy
Onyń aıtýynsha, bul astrologııalyq qubylys Kúltóbedegi ǵıbadatqananyń sáýlettik jobalyq sheshiminde negizgi róldi atqardy. Budan bólek, dál osy jerde kresttárizdes zoroastrııa hramynyń taǵy bir astro-ereksheligin baıqaýǵa bolady: ǵıbadathananyń basty baǵdary, kún men túnniń teńelýin bildiretin – Naýryz belgisi ylǵı da shyǵysqa, ıaǵnı Kúltóbege qaratylǵan!
«Qamaldyń dál altyqyrly formada qalyptasýynyń retrospektıvalyq saraptamasy – bul osy orynnyń geo –ereksheligimen tikeleı baılanysty erekshe qubylys», -deıdi Vladımır Ivanovıch.
Bul máselege Qazaqstannyń belgili arheology, «kresttárizdes hramdy» alǵash ashqan E. Smaǵulov ta nazar aýdarǵan bolatyn. Ol osy nysannyń erekshe josparlanǵanyn da alǵa tartqan. Arheologtyń aıtýyna qaraǵanda, mundaı ǵımarattardy Ortalyq Azııanyń barlyq aýmaǵynan kezdestirýge bolady, al olardyń barlyǵy derlik b.z.d birinshi ǵasyrdan bastap ıslam dini kelgenge deıingi 7 ǵasyrlarǵa tıesili.
Qazba jumystary barysynda erekshe ózgeshelik anyqtaldy: qurylys nysanynyń barlyq ǵımarattaryn sony salǵan óz qojalary bógde jurttan muqııat jasyryp otyrǵan, tipti osy úshin arnaıy kirpishter qalanǵandyqtan, ony tabý qazirgi ǵalymdarǵa da ońaıǵa túspegen edi. Munyń ózi nysannyń erekshe tazalyǵyn ári qasıetin, ıaǵnı olardyń taza dinı joralǵylarǵa arnalǵanyn bildiredi dese bolady.
«Bunymen qosa, «krestke» qorǵanys júıesi erekshe qýatty etip jasalǵan tórtmunaraly qamal soǵylǵan. Sosyn barlyq aýmaq altyqyrly ǵıbadathana túrinde buryshtaryna alty munara japsarlasqan. Tek qana erekshe qasıetti sanalatyn oryndardy osylaı muqııat qorǵaǵan», - deıdi arheolog Aısulý Erjigitova.
Hram «krestiniń» ortalyq ózegi shyǵysqa baǵyttalǵan, ıaǵnı kóktemgi kún men túnniń teńelý núktesine baǵyttalyp otyr. Hramnyń eń negizgi belgisi, atqarýǵa arnalǵan qyzmeti de osy deýge bolady , bul – jańa jyldyń alǵashqy kúnin, egis jumysynyń jańa maýsymyn, egin egý men jıyn-terimniń jańa tsıklyn anyqtaýǵa arnalady. Bir sózben aıtqanda, Kúltóbe aınalasyndaǵy jurtshylyqtyń, qaýymdastyqtar men qoǵamnyń aldaǵy molshylyq pen berekesine bastaıtyn kún osy núkteden anyqtalyp otyrǵan. «Kresttiń» negizgi ornalasqan jeri – bul uzyn ári jińishke ǵıbadathana, onyń dál ortasynda «máńgilik oty» bar altar (mehrab) ornalasqan. Ár jyl saıyn ýaqyty dál eseptele otyryp, naýryz aıynyń 21-i kúni kúnniń sáýlesi ǵıbadathananyń shyǵys qabyrǵasyndaǵy jińishke sańylaýdan enip, altarǵa birneshe mınýt jaryǵyn sepken. Dál osy sátti ańdyp, asyǵa kútip otyrǵan abyzdar, pirádárlar men qyzmetshiler jalpyhalyqtyń merekeniń bastalǵanyn jarııalap, jańa egis jumystarynyń bastalǵanyn aıtyp, barshaǵa jar salǵan. Osylaısha ejelgi Kúltóbe turǵyndarynyń rýhanı áreketi men ómirdegi tynys tirlishigi bite qaınasyp jatty, - dep atap ótedi V. Artemev.
3. Kúltóbeǵıbadathanasyndaǵy kóktemgi kún men túnniń teńelýin bildiretin núkte
Tutastaı alǵanda kóktemgi tabıǵattyń jańarýyn bildiretin Naýryz otyryqshy ǵana emes, kóshpendi halyqtar úshin de molshylyqtyń bastaýy dep sanalǵan. Basty mindet eger otyryqshy, eginshi halyq úshin – kóktemgi egisti jaqsy seýip, kúzden bereke kútý bolsa, kóshpeliler úshin -mal basyn saqtap, olardyń sanyn arttyrýǵa degen ısharalary kóktemgi ádet-ǵuryptar men joralǵylarynda kórinis taýyp otyrǵan. Bul turǵydan alǵanda Kúltóbe ǵıbadathanasy – qazaq realııasynda Naýryz meıramyn toılaýdyń alǵashqy ári ejelgi materıaldyq kýáligi bola alady» - deıdi ónertanýshy Mádına Sultanova.
4. Kúltóbe ǵıbadathanasy men hramy qurylysynyń zańdylyǵyna saraptama
5. Kresttárizdes Kúltóbe ǵıbadathanasy
6. Kresttárizdes ǵıbadathananyń ishki kórinisi
Ǵalymdar men arheologtar Kúltóbe qalashyǵyna aýqymdy dıstsıplınararalyq qadamǵa negizdelgen zertteýlerin jalǵastyryp keledi. Al bundaı jumystarda kóktemgi jańarýdyń, kún men túnniń teńesken merekesi sanalatyn Naýryzben baılanystyratyn, erekshe mańyzdy faktiler de az bolmasy anyq.