Qulsarylyq 58 jastaǵy áıeldi aman alyp qaldyq - Beıneýlik hırýrg
— Nurbolat myrza, sý tasqyny kezinde qandaı qıyndyqtarmen betpe-bet keldińiz?
— Apat aıtyp kelmeıtini bárimizge málim. Bizdiń jumysymyz únemi operatıvtilikti talap etedi. Osyndaı kúrdeli shaqta jedel kómek kórsetý daǵdymyzdyń arqasynda aýyr naýqastardy birden jedel ota jasaýǵa aldyq. Onyń barlyǵy da sátti aıaqtalyp shyqty. Qulsary qalasynda sý tasqyny oryn alyp, tótenshe jaǵdaı jarııalanǵan kezde kórshiles Beıneý aýdany halqy gýmanıtarlyq kómek qolyn sozýdy bastap ketken edi. Beıneý aýdany azamattary ózara top quryp, alǵashqy kúni-aq Qulsary qalasyna attandy. Sol toptyń quramynda men de bar edim. TJM jedel shtatyna baryp, jospar quryp, sýǵa ketýi múmkin aýyldardy eseptep, aýrýhana ishindegi patsıentterdi kórshiles Beıneý aýdanyna kóshiretini jarııalanǵan bolatyn. Sol kezde men dereý jumys ornyna oraldym. Beıneý aýdany deńgeıinde shtattyq rejım qurylyp, Qulsary qalasy túrǵyndaryna oryndar daıyndalyp, aýrýhanadan patsıentterge jatatyn palatalar berildi. Eń alǵash bolyp 58 jastaǵy patsıent sol jaq analyq bez gıganttyq kıstasy buralýy dıagnozymen kelip, dereý ota jasalyp, aman qaldy.
— Osy tusta tótenshe jaǵdaılarda halyqqa kómek kórsetýdiń erekshelikteri qandaı?
— Tótenshe jaǵdaı kezinde halyqqa qyzmet kórsetýimizdiń ózi muqtaj jandardyń aldyndaǵy jaýapkershiligimizdi odan ári arttyrady. Tótenshe jaǵdaıdy aıtatyn bolsaq, aýdan halqy kómek qolyn sozýǵa árdaıym daıyn boldy. Onyń birden-bir sebebi 2020 jyly bolǵan búkil álemdik pandemııa kezinde aýdan halqy tótenshe jaǵdaı qalaı júretinin jáne qolynan kelgenshe kómek bere alatynyna nyq senimdi edi. Tótenshe jaǵdaı kezinde shtab qurylady. Medıtsına salasynda bolsyn, ákimshilkten bolsyn shtab qurylady. Sý bolsa sýdyń baǵyty, qaı jaqty qorshaý kerek nemese pandemııa bolsa qalaı indettý toqtatý kerek degen sııaqty jumystar pysyqtaldy.
— Qoǵamdyq kómek pen qoldaý qalaı boldy? Jergilikti halyq qandaı kómek kórsetti?
— Aıta ketkenimdeı Beıneý halyqynyń aýyzbirshiligi jaqsy, «bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol shyǵaryp», qoldarynan kelgenshe kómek berdi. Keshkilik úıge kelip, feısbýk áleýmettik jelisin ashqanymda, aýdanymyzda Aqanberdi degen aǵamyz, Qulsary qalasyna gýmanıtarlyq kómek bereıik dep jazǵan eken. Qolyma 100 qapshyq, 5 kúregimdi alyp, aıtylǵan jerge bardym. Sol oqıǵanyń kýási boldym. Qulsaryǵa kómek qolyn sozamyn dep jınalǵan halyq sany kóp boldy. Biri úıinen jaı berse, biri avtokóligimen Qulsary halqyn tegin evakýatsııalaýǵa kómektesip jatty. Biri aqshalaı kómektesse, biri jatatyn tósek orny men tamaq jaǵynan kómektesti. Aýdandyq ákimshilik osy kezde halyq bastamasyn qoldap, mektepter men qonaq úılerdi bosatyp, jatatyn kermelerdi berip járdemdesti.
— Osyndaı jaǵdaılardan keıin sizdiń kózqarasyńyzda qandaı ózgerister boldy?
— Ár adamnyń júreginde «Ár qazaǵym - jalǵyzym» degen uran bolýy kerek. Tótenshe jaǵdaı kezinde qandaıda jaǵdaı bolmasyn, kómek qolyn sozýǵa árdaıym daıyn bolý kerek ekenin túsindim. Kómekke muqtaj adam sany kóp bolýyna baılanysty, mindetterdi bólý kerek ekendigin túsindim. Biri úımen, biri kólikpen, biri tamaqpen kómektesse, bizdiń mindet medıtsınalyq kómek boldy.
— Eń kúrdeli jáne mańyzdy operatsııańyz týraly aıtyp berseńiz...
— «Eń jeńil ota — appendektomııa, eń aýyr ota — appendektomııa» demekshi, dıagnozdary birdeı bolǵanymen, ár adamnyń ózindik erekshelikteri men qıyndyqtary bar. Bir otany 13 mınýtta sátti aıaqtasam, keıde sondaı otany 4 saǵat jasaǵan kezderim de boldy. Aıta ketsem, 7 jasar bala «Jedel appendıtsıt. Іrińi jaıylǵan perıtonıt. Septıkalyq shok» dıagnozymen túsken edi. Jedel «Laparotomııa. Revızııa. Appendektomııa. Ileostoma. Kishi jambas astaýyn jáne oń jaq búıir kanalyn drenırleý» otasy sátti jasalyp, bala aman qaldy. Aýrýhana oblys ortalyǵynan 500 km shalǵaı ornalasýyna baılanysty, neırohırýrgııalyq, travmatologııalyq, hırýrgııalyq, gınekologııalyq, jedel syrqattanap túsken patsıentterdi kórsetkishterine baılanysty ota zalyna alýǵa týra keledi. «Bas mıy jabyq jaraqaty. Bas súıegi synýy. Bas mıy isinýi. Bas mıyna qan ketýimen asqynǵan» patsıentterge jedel trepanatsııa jasalyp, aman qalǵan patsıentterde az emes. Eń qıyn da kúrdeli operatsııalar dep tájirıbemnen osylardy aıta alatyn edim.
— Kásibı turǵyda qandaı jetistikterge jetýdi qalaısyz?
— Kásibı turǵyda Túrkııa elinde bilimimdi jetildirip keldim. Aqtaý qalasy Beıneý aýdanynda da hırýrgııa bóliminde Máskeýden kelgen professor Sokolov kelip, endovıdeo hırýrgııa týraly master klass ótkizgen. Soǵan baılanysty endigi maqsat — Eýropa. Buıyrtsa 1-2 jylda baryp oqyp kelý josparda bar. Ol úshin aǵylshyn tilin úırenip jatyrmyn.
Kamıla Múlik