Qulsary qalasynyń kóshelerinen 250 myń tekshe metr sý soryldy

Foto: Фото: Kazinform
<p>ATYRAÝ. KAZINFORM &ndash; Jylyoı aýdanynyń ortalyǵy &ndash; Qulsary qalasyn basqan tasqyn sý áli tur. Qazir tasqyn sýdy sorý jalǵasyp jatyr.&nbsp;</p>

Qulsary 1954 jyldan beri Jylyoı aýdanynyń ortalyǵy bolǵan. Al, 2001 jyldan beri monoqalalar tizimine engizilgen. Monoqalada aýdandaǵy 86 939 turǵynnyń 66 myńǵa jýyǵy turady.

Foto: Kazinform

Jylyoı aýdany ákimdiginiń málimetine súıensek, 4 sáýirde tótenshe jaǵdaı jarııalandy. Mundaı sheshim qabyldaýǵa Jem ózeniniń arnasynan asqan tasqyn sýdyń Qaraǵaı eldi mekenine kirgeni sebep bolǵan. Sol kúni «Dossor-Qulsary» jolynyń bir bóligin sý shaıdy.

Foto: Kazinform

Al, 5 sáýirde Jemniń sýy Qulsary qalasynyń ortasymen aǵatyn Qursaı ózeginiń arnasynan asty. Sý tasqyny qaýpine baılanysty 36 738 adam evakýatsııalandy. Onyń ishinde 8 382 bala bar.

Foto: Kazinform

Qulsaryda 2800-den astam turǵyn úı men ózge de nysandy sý basty. Máselen, Jylyoı aýdanyndaǵy №2 jáne 9-shy memlekettik órt sóndirý bólimderinde jumys isteıtin 8 qyzmetkerdiń úıi tasqyn sý astynda qalǵan.

Foto: Kazinform

«Turǵyndardy qutqarý jumystaryn júrgizdim. Oqıǵa ornynan ketip qalýǵa bolmaıdy. Tipti sý basqan úıime barýdy oılamadym. Óıtkeni, ózime tapsyrylǵan mindetti oryndaýy qajet. Áriptesterim meniń ata-anamdy, balalarymdy sý basqan úıden alyp shyǵyp, evakýatsııalyq pýnktke jetkizdi. Qazir otbasym Mańǵystaý oblysynyń Beıneý aýdanyna ýaqytsha turaqtady», - deıdi Nurbolat Orazov.

Foto: Kazinform

Qazir Qulsary qalasynda tasqyn sýdy sorý, bógetterdi nyǵaıtý jalǵasyp jatyr. Bul jumysqa 5658 adam, 187 tehnıka, 17 júzý quraly, 21 motopompa tartylǵan. Osy kezge deıin 250 myńnan astam tekshe metr sý sorylǵan.

Aýdandyq ákimdiktiń aqparatyna qaraǵanda, jergilikti kásipkerler sý sorýǵa 42 vakýým bólgen. 
Eske sala ketelik, buǵan deıin Atyraýdaǵy Jylyoı aýdanynan 35 myńǵa jýyq turǵyn evakýatsııalanǵanyn jazǵan edik

Seıchas chıtaıýt