Qulaqsyz týǵan bóbekterdiń janaıqaıyn estimeıtin qulaǵy bar bıliktiń uıaty kimge – Májilis depýtaty
«Búgingi depýtattyq saýalym 3 000 balanyń kóz jasy, 6 000 ata-ananyń aıaly alaqanymen qalqalap óshirip almaýǵa umtylǵan úmitiniń sońǵy sáýlesi dep bilińiz. Qazaq «baı kúıigi – syrtta, bala kúıigi – ishte» deıdi. Qazaqstandaǵy 3 000 balanyń kóńildegi kúıik mıkrotııa jáne atrezııa patologııasy dep atalady. Qarapaıym tilge salsaq, bul – bóbekterdiń ómirge qulaqsyz kelýi. Qazir osyndaı úsh myńnan astam balanyń bolashaǵyna balta shabylmasa eken degen myńdaǵan ata-ana shyryldap júr. Sharasyz úndi qolynda qarjysy, bileginde bıligi bar Úkimet estidi me? Estise nege ómirge estimeı kelgen balalardyń erteńine enjar qaraıdy?», - dedi ol depýtattyq saýalynda.
Osy oraıda Nartaı Sársenǵalıev qulaqsyz týyp, qoǵamnan qaǵajý kórip, tárbıesiz, tártipsiz qatarlastarynyń mazaǵyna tap bolyp, tórt qabyrǵaǵa óz erkimen qamalǵan mıkrotııa jáne atrezııa dıagnozy qoıylǵan balalardy bıliktiń qalaı ózekke tepkenin aıtyp berdi.
«Birinshiden, bir qulaǵy joq bolyp dúnıe esigin ashqan sábıler múgedek bop tanylmaıdy. Zeınetaqy almaıdy. Bizdiń elde múgedektik alý úshin eki qulaǵyń da bolmaýy kerek eken. Qazaq «Balanyń uıaty – ákege, Qyzdyń uıaty – sheshege» deıdi. Al qulaqsyz týylǵan bóbekterdiń janaıqaıyn estimeıtin qulaǵy bar bıliktiń uıaty kimge? Mıkrotııa jáne atrezııa patologııasynyń emi bar eken. Qulaqtyń ishine ota jasap, estý kanaldaryn ashyp, syrtyna tabıǵı qulaqqa uqsas qalyp ornatyp beredi. Ol AQSh-ta. Bir qulaqqa jasalatyn operatsııanyń quny byltyr 99 000 dollar bolǵan, bıyl 105 200 dollar. 1 aı ýaqytty alatyn reabılıtatsııa, baryp-kelý joly, jatyn oryn, tamaq degenderiń atalǵan aqshanyń syrtyndaǵy shyǵyn», - dedi ol.
Onyń atap ótýinshe, «Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory» KEAQ derekteri boıynsha mıkrotııa jáne atrezııa patologııasy bar balalar bıýdjet qarajaty esebinen shetelge emdelýge jiberiletin balalar sanatyna jatpaıdy. «Qazaqstan halqyna» qorynda da bul maqsatqa qarajat qarastyrylmaǵan.
«Mıkrotııa jáne atrezııa patologııasyna shaldyǵyp, bir qulaqsyz týǵan balalarǵa da múgedektiktiń berilýin qamtamassyz etýińizdi suraımyn. «Qazaqstan halqyna» qory arqyly atalǵan dertti emdeý úshin balalardyń AQSh-qa barýyn qamtamasyz etýlerińiz qajet, tıisti qarjyny bólý kerek. Sheshimdi jedel qabyldaý shart, sebebi bul dert balalardyń ekinshi saý qulaǵynyń estý qabiletin nasharlatyp jatyr. Qazaqstandyq bilikti dárigerlerdi mıkrotııa jáne atrezııa patologııasyn emdeýdiń tásilderin meńgerý úshin AQSh-ta oqýǵa jedel jiberý kerek. Dárigerlerdiń ózi yqylas bildirip otyr. Qulaqsyz týylǵan, estimeıtin balapandardyń janaıqaıyn qulaǵy bar bılik ókilderiniń estıtin kezi keldi ǵoı», - dedi ol.