Quqyq qorǵaý qyzmeti ortalyǵynda halyqqa qyzmet túrleri qalaı kórsetiledi
Eske sala ketsek, búgin QR Bas prokýratýranyń ǵımaratynda halyqqa quqyq qorǵaý qyzmetterin kórsetetin biregeı ortalyq jumysyn bastady. Jańa ortalyqta advokattar, medıatorlar, notarıýstar, probatsııa qyzmetkerleri men psıhologtar jumys atqaratyn bolady. Ortalyqta jalpy 20-ǵa jýyq qyzmetker jumys atqarady.
Alǵashqy qyzmetti operatorlar kórsetedi.
«Ortalyqqa aryz-shaǵymymen kelgen adamdar eń aldymen «Reception» aımaǵyna baryp, aqys-keńes alady. «Reception» aımaǵynyń qyzmetkerleri kelgen adamdy elektrondy kezekke turǵyzyp, talon beredi. Kelgen adam kútý zalyna baryp, tabloda nómiri janǵan ýaqytta Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyqtaryndaı nómirli oryndarǵa, ıaǵnı operatorlarǵa barady», - deıdi QR Bas prokýratýrasynyń quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esep komıtetiniń basshysy Baǵdat Mýsın.
Onyń aıtýynsha, operatorlar konkýrstyq negizde tańdalyp alynǵan. Olardyń tapsyrmasy - adamdardyń aryzyn aqparattyq júıege keltirý, aryzdyń emotsıonaldyq tusyn ajyratyp, prokýrorǵa joldaý. Aqparattyq júıe barlyq qajetti bazaǵa qosylǵan. Eger adam belgili bir óńirden kelip, jeke kýáligin kórsetse, oǵan qatysty barlyq ákimshilik nemese qylmystyq ister týraly aqparat operatordyń kompıýterinde shyǵa keledi. Operator jumysyn atqarǵannan keıin aryzdanýshy kezek kútý zalynda prokýrordyń shaqyrýyn kútetin bolady. Tabloda taǵy da óz kezegi kelgenin kórgen aryzdanýshy prokýrorǵa barǵannan keıin quzyrly organnyń qyzmetkeri naqty qandaı tártippen jumysty jalǵastyrýdy sheshedi, ıaǵnı baǵyt beredi.
«Prokýror aryzdanýshynyń isimen tanysý úshin qaıtadan ony birneshe kúnnen keıin shaqyrady. Buryn aryzdy aryzdanýshydan jazbasha túrde qabyldap alyp, jaýapty elektrondy poshta arqyly joldaıtynbyz. Buǵan kem degende 15 kún ketetin. Endigi kezekte, bunyń bári elektrondy kanal arqyly júzege asyrylyp, istiń kóshirmesi jasalyp, birden quqyq qorǵaý qyzmetiniń ortalyǵyna beriledi», - deıdi Baǵdat Mýsın.
Quqyq qorǵaý qyzmetteri ortalyǵynda sondaı-aq, elektrondy úkimettiń zonasy qurylǵan. Adamdarǵa aryzdy ótkizý úshin keıde HQKO-nyń qyzmet túrleri kerek bolyp jatady. Ol qyzmetti aryzdanýshy dál osy ortalyqtan ala alatyn boldy. Aryzdanýshyǵa ortalyqta E.gov-tyń 30-ǵa jýyq qyzmet túrin alýyna jol ashylǵan.
Kel kelgen basshyǵa vıdeoótinish joldaýǵa bolady
Azamattar úshin úkimet korporatsııasy dırektsııasynyń jetekshisi Shoqan Ábdilmanovtyń túsindirýinshe, aryzdanýshy ortalyqtaǵy jeke jumys sektorynda memlekettik organdardyń birinshi basshylaryna vıdeoótinish arqyly shyǵa alady.
«Ol sektorda kelgen adam kez kelgen mınıstrliktiń basshysyna shyǵa alady. Aryzdanýshy osy jerde elektrondy poshtasy men telefon nómirin tastap ketýi kerek. Vıdeoótinish aıaqtalǵannan keıin birneshe kún ótken soń jaýap elektrondy mekenjaıǵa keledi. Eger aryzdanýshynyń úıinde ınternet bolmasa, álgi adam qaıtadan ortalyqqa kelip, óziniń qupııa kody arqyly jaýapty ala alady. Jaýap beınejazba nemese qaǵaz júzinde kelýi múmkin», - deıdi Azamattar úshin úkimet korporatsııasy dırektsııasynyń jetekshisi Shoqan Ábdilmanov.
Quqyqtyq qyzmet kórsetý ortalyǵynyń basshysy Saǵatbek Súleımenniń sózine súıensek, prokýrorlardyń kabınetinde 4 prokýror kelýshilerge qyzmet kórsetedi. Bir sózben, prokýrorlar aryzdy qabyldap, is-qujattardy suratyp, izinshe qajetti sheshimderdi qabyldap, aryzdanýshynyń yńǵaıyna qaraı múmkindik týǵyzady.
«Barlyq qabyldaý vıdeojazbaǵa túsiriledi. Aqparattyq júıeniń kanaldary bar. Bul qadam buryn adamdardyń mazasyn alatyn sozbalańqylyqty joıady. Aryzdanýshynyń máselesine qandaı mekeme jaýapty ekenin prokýrorlar birden anyqtap beredi», - deıdi Saǵatbek Súleımen.
Ortalyqta sonymen birge ujym aryzyn qaraıtyn arnaıy konferentsııa zaly ashylǵan. Konferents-zalda adamdarǵa quqyqtyq aqyl-keńes berý qyzmetteri kórsetilip, óńirlermen vıdeobaılanys ornatý múmkindigi bar. Shaǵymdar kelip jatqannan keıin, bul máselelerdi jınaqtap, konferentsııa zalynda qaraý asa yńǵaıly bolyp keledi.
Ózge elderde mundaı ortalyqtar kezdese bermeıdi
«Óz-ózderin qorǵaýǵa aqysy joq nemese áleýmettiń az qamtylǵan adamdar advokattarǵa kelip tegin aqyl-keńes nemese kómek ala alady. Joǵary bilikti kómek kórsetetin 2 advokat jumys kúnderi saǵat 09:00-den keshki 18:00-ge deıin jumysta bolady. Zań boıynsha az qamtylǵan adamdarǵa memlekettik bıýdjet esebinen advokattar tegin qyzmet kórsetedi. Psıhologtar ashýlanyp, qınalyp kelgen adamdarǵa kómek beredi, sebebi barlyq satylardan ótip kelip, sońǵy úmitin Bas prokýratýradan izdeıtin keıbir adamdar sózge toqtamaýy múmkin. Sondyqtan, psıhologtar kabınetin arnaıy ashyp otyrmyz», - deıdi Saǵatbek Súleımen.
Kelgen adamdarǵa notarıýs qyzmetin kórsetetin kabınet te bar. Adamdardyń keıbir sanattaryna zań boıynsha notarıýs qyzmeti tegin bolady. Buǵan qosa jazasyn óteý mekemesinen shyqqandar kóp jaǵdaıda áleýmettik jáne quqyqtyq máselelerge tap bolyp, jumys tappaı qınalýy yqtımal. Osy máselelerdi probatsııa kabınetinde sheshýge bolady. Áleýmettik-quqyqtyq kómek kórsetý zań boıynsha júrgiziledi. Probatsııanyń 4 túri bar. Ortalyq basshylyǵy sot aldy probatsııaǵa basa mańyz berýdi kózdep otyr.
Medıatsııa kabınetin ekinshi sózben burynǵy «bıler alqasy» dep te aıtýǵa bolady. Eki kabınettiń biri adamdardyń jeke, ıaǵnı betpe-bet máseleni sheshýine beıimdelse, ekinshisi kópshiliktiń talqysyna arnalǵan dóńgelek ústel retinde jasalǵan. Bul tusta eýropalyq standart negizge alynǵan eken.
«Basqa elderde mundaı ortalyqtar jekelegen jáne az ǵana qyzmet túrlerin kórsetedi. Bir sózben, basqa memleketterde mundaı ortalyqtar joqtyń qasy dep te aıta alamyz. Ortalyqqa biliktiligi joǵary prokýrorlardy tańdap aldyq. Basty maqsatymyz -azamattardyń aryz-shaǵymdaryn tez ári ashyq, jarııaly túrde qarap, máselelerin sheshý. Advokattar, notarıýs jáne probatsııa qyzmetkerleri, prokýrorlar men operatorlar - barlyǵy da adamnyń basyndaǵy daýdy sheshýge kómektesedi», - dep túıdi Bas prokýratýranyń janynan ashylǵan quqyqtyq qyzmet kórsetý ortalyǵynyń basshysy Saǵatbek Súleımen.