«Qýatty kóp tutyna bastadyq» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 7 sáýir, seısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» basylymynda «Saýattylyqty arttyratyn jeli» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde halyqtyń quqyqtyq jáne qarjylyq saýatyn arttyrýǵa baǵdarlanǵan 1sss.kz mamandandyrylǵan áleýmettik jeli tanystyryldy. Túrli sala qyzmetkerleriniń qarjyǵa qatysty jumysyn jeńildetetin keńesshi jeli rasynda da tıimdi kórinedi. Jelini buqaralyq aqparat quraldary arqyly dúıim elge tanystyrý sharasyna «Qarjy akademııasy» AQ rektory Olga ıAnovskaıa, Aýdıtorlar palatasynyń prezıdenti Sapar Kóshkimbaev, Qarjy mınıstrliginiń konsýltatıvtik organynyń múshesi Dmıtrıı Shıýtts pen Ulttyq kásipkerler palatasy Shaǵyn jáne orta bıznesti damytý komıtetiniń múshesi Gúlnar Qýanǵanova qatysyp, quqyqtyq jáne qarjylyq saýattylyqty arttyrýǵa jasalyp otyrǵan amaldyń artyqshylyqtary jóninde áńgimeledi. Sondaı-aq olar bul jeli Elbasy N.Nazarbaevtyń túrli máseleler jónindegi aqparatty halyqqa jetkizý jáne túsindirý qajettigi týraly tapsyrmasyn iske asyrý maqsatynda qurylǵanyn jetkizdi. Negizinen áleýmettik jeli qarjy sektorynyń mamandaryna, bıznesmenderge, salyq tóleýshilerge jáne barlyq múddeli tulǵalarǵa onlaın rejimde qarjy salasynyń aýqymdy máseleleri boıynsha resmı túsinikteme alýǵa múmkindik beredi.

Bas basylymda «Eske alý estafetasy - elordada» atty maqala berilgen. Keshe Qazaqstan Parlamentiniń Májilis jáne Senat depýtattary Astana qalasy ákimdiginiń uıymdastyrýymen ótkizilgen Jeńistiń 70 jyldyq merekesine arnalǵan TMD Parlamentaralyq Assambleıasynyń «Eske alý estafetasy» halyqaralyq aktsııasyna qatysty. Reseı Federatsııasy Federatsııa Keńesiniń spıkeri Valentına Matvıenkonyń patronattyǵymen ótip jatqan TMD PAA halyqaralyq aktsııasy 11 naýryzda Mınsk qalasynda bastalǵan. Odan ári Bakýde jalǵasyp, Kıshınev, Erevan, Bishkekte, Dýshanbede, Máskeýde saltanatty túrde alaý otyn jaqty. Sol tarıhı, dástúrli estafeta Qazaqstannyń elordasyna da kelip jetti. Astanadaǵy «Eske alý estafetasy» TMD-ǵa qatysýshy memleketter parlamentshileri «Otan qorǵaýshy» monýmentine gúl shoqtaryn qoıý saltanatynan bastaldy. Qazaqstan Parlamenti Senaty Tóraǵasynyń orynbasary Qaırat Işanov pen Májilis Tóraǵasynyń orynbasary Sergeı Dıachenko TMD PAA delegatsııasynyń, Uly Otan soǵysynyń jáne tyl ardagerleri men Astana qalasynyń áskerı-patrıottyq jumystarmen aınalysatyn jastar uıymdary músheleriniń aldynda sóz sóıledi.

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Qazaqstanda halyqty kóp alańdatatyn máselelerdiń qataryna elektr qýatyna qatysty máseleler kiredi eken. Osyǵan oraı keshe senatorlar Energetıka mınıstrligi men KEGOK kompanııasynyń basshylyǵymen kezdesý ótkizdi. Jıynda energetıkalyq ınfraqurylymdy qalyptastyrý men damytý jáne elimizdiń «Elektr energetıkasy týraly» zańyn iske asyrý máseleleri qaralǵandyǵyn aıta ketken jón. Kezdesýdi ashqan Senattyń Ekonomıkalyq saıasat, ınnovatsııalyq damý jáne kásipkerlik komıtetiniń tóraǵasy Tal­ǵatbek Abaıdildın elimizdiń jańa ekonomıkalyq saıasatynyń negizgi baǵyttary «Nurly jol» - bolashaqqa bastar jol» Jol­daýynda belgilengenin atap ótti. Bul rette Qazaqstandy údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damytý úshin energe­tı­kalyq ınfraqurylymdardy qalyptas­tyrý aıryqsha mańyzdy.

- Bólshek jáne kóterme saýda na­ry­ǵyndaǵy elektr qýatynyń jumysyna qa­zirgi jaǵdaıdyń áseri, energetıka sala­syn­daǵy zańnamany jetildirý, ener­gııa­lyq tıimdilikti arttyrý jáne qýat únem­deý máseleleri parlamentshilerdiń basty nazarynda bolady, - dedi ol. - Parlament depýtattarynyń aımaqtarda halyqpen júzdesýlerine taldaý júrgizildi. Sonda elektrmen qamtamasyz etý jáne elektr ener­gııasyn úzilissiz jetkizýge, sondaı-aq energetıkter men memlekettik organ­dar tarapynan baǵa belgileý jáne ta­rıf­tik retteýge baılanysty saı­laý­shy­lary­myzdyń jıi saýaldar qoıatyndyǵy anyq­taldy. Senat óz qyzmetinde osy másele­ler­di quqyqtyq qamtamasyz etýge erekshe mán beretin bolady. Bul jaıynda « Qýatty kóp tutyna bastadyq» degen maqaladan tolyq oqı alasyzdar.

Osy basylymda «Bul joldyń jóni bólek» atty maqala jarııalandy. «Nurly jol - bolashaqqa bastar jol» jańa ekonomıkalyq saıasaty aıasynda Almaty-1-Shý baǵytyndaǵy temirjol telimi ekinshi jelisiniń qurylysyn júrgizý jáne elektrlendirý bastaldy. Toǵyz joldyń torabyna ornalasqan Shý stansasynan 15 shaqyrym qashyqtyqtaǵy Kemer stansasynan bastaý alǵan sharaǵa shýlyq temirjolshylar qaýymy kóp jınaldy. Óıtkeni bul - kópten kútken qýanysh edi. El táýelsizdigi jyldary «Qazaqstan temir joly» UK» AQ asa iri jobalardy júzege asyryp, kóptegen jetistikterge qol jetkizip keledi. Onyń qatarynda jańa zamanaýı talaptarǵa saı temirjol kólikterin álemdik standarttarǵa saı shyǵara bastady. Qazaqstan Ortalyq Azııanyń habyna aınaldy.

***

«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Kirme sózder sózdigin jasaý - ýaqyt talaby» degen maqala basyldy. Qazaq til biliminde jazba muralar negizinde kirme sózder sózdigin jasaý isi kúni búginge deıin qolǵa alynbaı kele jatyr. Ásirese, orta ǵasyr jazbalaryndaǵy, odan bergi XVIII ǵ. resmı is qaǵazdary men epıstolıarlyq úlgilerdegi, XIX-XX ǵasyrlardaǵy merzimdi basylymdardaǵy, sondaı-aq HH ǵasyr basyndaǵy eski tilde qalam tartqan aqyn-jazýshylar shyǵarmalaryndaǵy kirme sózder qoryn jınastyrý máselesi - búgingi tańdaǵy tarıhı sózdik qorymyzdy tolyqtyrýdyń eń qajetti alǵysharttarynyń biri bolyp otyr.

«Sebebi til tarıhy boıynsha júrgiziletin zertteýler úshin jazba eskertkishter tiliniń qomaqty paıyzyn quraıtyn arab, parsy kirme sózderi halyq tiliniń damý tarıhynan habar beretin negizgi aıǵaqtardyń biri retinde tanylady. Arab, parsy sózderi jalpy túrki tilderi leksıkasynda kirme qabattyń eń basym bóligin quraıtyny málim. Sebebi VII-VIII ǵasyrlardan bastap ıslam dininiń túrki halyqtaryna taralýy, eń birinshi sol halyqtar tiline arab, parsy birlikteriniń enýine úlken jol ashqan bolatyn», dep jazady maqala avtory.