Qýanysh Jıenbaı: «Mádenı mura» - tól tarıhymyzdyń janashyry

NUR-SULTAN. QazAqparat - Biz bastan keship jatqan qazirgi zaman kún saıyn ózgeris ústinde, búgingi tańdaı qaǵyp tańyrqaǵanyń birneshe saǵattyń ishinde-aq jańalyq bolýdan qalady. Ushqyr ýaqytqa yńǵaılanamyz amalsyz. Al bundaı almaǵaıyp ýaqyt arpalysynda merzimdi baspasózdiń kúni qalaı? Zaman tynysyna saı, ózderine júktelgen taqyryp aıasyna oraı, hal-qadirinshe oqyrman suranysyn qanaǵattandyryp kele jatqan basylymnyń biri - «Mádenı mura-Kýltýrnoe nasledıe» jýrnaly. Jýrnal QR Ulttyq mýzeıiniń qarjysymen eki aıda bir ret (oryssha-qazaqsha) jaryq kóredi. Bir kezderi elimizge belgili qalamgerler Dúkenbaı Dosjanov, Jarylqap Beısenbaıuly basshylyq etken. Jýrnaldyń qazirgi bas redaktory, halyqaralyq «Alash» ádebı, halyqaralyq PEN-klýb syılyqtarynyń laýreaty, «Parasat» ordeniniń ıegeri, jazýshy Qýanysh Jıenbaı myrza. Taıaýda bas redaktormen suhbattasýdyń sáti túsken edi.

- Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý», «Uly dalanyń jeti qyry» atty baǵdarlamalyq maqalalarynan týyndaıtyn mindetter sizderdiń basty taqyryptaryńyz bolar...

- Árıne, jýrnaldyń aty da aıtyp turǵan joq pa?! Biz bul taqyryptardy buǵan deıin de talaı márte qozǵaǵanbyz, halqymyzdyń qanyna sińgen mádenı murasy - bizdiń basty baǵdarsham. Al Elbasynyń maqalasy jumysymyzdy júıeleýge, jaýapkershilikti kúsheıtýge, taqyryp aýqymyn keńeıtýge kómektesti. Bıylǵy birinshi sanynda osy taqyryptardy tereńirek qaýzaıtyn birneshe tanymdyq maqalalar jaryq kórdi. Álem halyqtary arasynan tuńǵysh ret jylqyny qolǵa úıretken - qazaqtar. Bul shyndyq ǵylymı túrde áldeqashan dáleldengen. «Uly dalanyń jeti qyry maqalasynda» bylaı deıdi: «Avtokólik qozǵaltqyshtarynyń qýaty áli kúnge deıin attyń kúshimen ólshenedi. Bul dástúr - jer júzinde salt attylar ústemdik qurǵan uly dáýirge degen qurmettiń belgisi»...

Fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor, Parlament Májilisiniń depýtaty Saýytbek Abdrahmanovtyń «Jylqyny qolǵa úıretý-adamzat órkenıetine bizdiń babalarymyz qosqan uly úles» atty maqalasy biz dittegen biraz júkti kóterip tur. Maqala buryn aıtylmaı júrgen tyń derekterge toly. Memlekettik syılyqtyń ıegeri, jazýshy Qoıshyǵara Salǵaraulynyń «Uly daladaǵy ejelgi órkenıet» atty maqalasy oqyrmandar tarapynan qyzyǵýshylyq týdyrary sózsiz. Sebebi, Arqaıym týraly túsinik ǵylymı turǵydan da, tarıhı kózqaras turǵysynan da áli bir júıege túse qoıǵan joq. Jazýshy-ǵalym osy tóńirekte álemdik oıshyldardyń oı-pikirlerimen sanasa otyryp, óz tujyrymyn aıtady. Jáne oqyrmandy da soǵan ılandyrady. Dálelderi ornyqty.

Bizdiń turaqty avtorlarymyzdyń biri - túriktanýshy, belgili qalamger Ánes Saraı aǵamyz. Ánes aǵanyń qorjyny qomaqty. Suramasań ózdiginen eshnársesin usyna qoımaıdy. Oǵan qoly da tıe bermeıdi, jazýshy kún saıyn jazý ústóliniń ústinde. 25 tomdyq tolyq shyǵarmalar jınaǵyn býyp-túıip otyr. Sálem bere barǵan bop shym-shymdap áńgimege tartyp, tyń dúnıesin «tartyp» alamyz.

«Ejelgi Saryarqa»! Ózimiz ómir súrip jatqan ejelgi Saryarqanyń áý bastaǵy ata tarıhy tym qyzyq. Jáne oǵan Ánes Saraıdan basqa pendeniń «tisi» bata qoımaıdy. Ejelgi temirshiler Saryarqa dalasynda qaı ǵasyrlarda ómir súrgen jáne olar metall qorytpalaryn qalaı paıdalanǵan? Esil, Sileti, Damsa, Shortandy, Qaıraqty, Arshaly, Ereımentaý, Óleńti, Shiderti... qola dáýirindegi Beǵazy-Dándibaı mádenı oshaqtarymen sabaqtasady...

- Jaqsy eken. Jaqynda Ulttyq mýzeıdegi «Altyn adam» alty memleketke sherý tartty degendi estip edik...

- Alty memleketke emes, segiz memleketke. Sońǵysy Ózbekstanǵa baryp qaıtty. «Altyn adamnyń» álem mýzeılerine sherýi» jobasy 2021 jylǵa deıin jalǵasady. Táýelsizdigimizdiń basty sımvolyna aınalǵan «Altyn adam» - barsha qazaq ardaq tutatyn asyl muramyz. Mınsk, Máskeý, Baký, Qytaı eliniń Shensı provıntsııasyndaǵy tarıh mýzeıi, Gdansk, Koreıa ulttyq mýzeıleri, Tatarstan, Ózbekstan jurtshylyǵy «Altyn Adam» boıyndaǵy altyn áshekeılerdi jaqynnan kórip, tamashalady. Jýrnal qyzmetkerleri osy sherýlerge bastan-aıaq qatysady, esep jarııalaıdy. Kelesi sandarda da osy dástúrdi jalǵastyra bermekpiz.

Aıta keteıin, bıyl Ulttyq mýzeıdiń halyqqa qyzmet isteı bastaǵandyǵyna - 5 jyl. Bes jyl sonshalyq uzaq ýaqyt emes. Osy jyldar ishinde mıllıondaǵan qala qonaqtary men sheteldik meımandar mýzeı eksponattarymen jiti tanysty. El tarıhymen, halqymyzdyń san ǵasyrlar boıy saqtalǵan mádenı muralarymen sýsyndady, jan álemderin rýhanı baıytty, qazaqtyń kemel keleshegine anyq kózderin jetkizdi. Óziniń sáýlettik ǵımaratymen, jádigerleriniń baǵaly baılyǵymen Ulttyq mýzeı reseılik Ermıtajben, frantsýzdyq Lývrmen jáne amerıkandyq Metropolıten mýzeılerimen bir qatarda turǵandyǵyn árkez maqtanysh tutamyz. Bolmashy «áttegen-aı», keıbir zamandastarymyz ben jastarymyzdyń túngi klýbtardyń apta saıynǵy qalta qaǵar «qyzyqtaryna» aldanyp júrgenderimen irgedegi Ulttyq mýzeıge jyl boıy bir tóbe kórsetpeıtinderi ǵana janǵa batady. Mýzeıdiń barlyq kórme zaldary týraly málimetter de jýrnal betterinde.

- Elge belgili jazýshysyz, ásirese Aral problemalary, ekologııalyq taqyrypqa jazylǵan shyǵarmalaryńyzdy jurtshylyq jyly qabyldady. Jýrnaldyń sharýasy shyǵarmashylyqqa qolbaılaý bop júrgen joq pa?

- Olaı deýim shyndyqqa jaraspas. Qazir kún qurǵatpaı jazý ústólinen turmastan, aq qaǵazben alysyp jatqandardy kóp baıqaı bermeımin. Jazýdyń da túrli ádisteri ózgerdi ǵoı, eń bastysy, estetıkalyq talǵam ózgerdi. Aldymen oqyrman talabymen sanasý kerek bolar. Álemdik ádebıettegi moıny ozyq úrdisten bizdiń de qalys qalǵymyz kelmeıdi. Jazylǵan, jazylyp jatqan tyń dúıeler barshylyq. Ótken jyly jaryq kórgen «Jer ústinde de jumaq bar» romanym týraly tuşymdy pikirler únemi qanattandyrýmen keledi. Orys tiline aýdaryldy.

- Endeshe eńbegińizge jemis tileımiz, shyǵarmashylyqtyń shyńyn baǵyndyra berińiz!

Áńgimeńizge raqmet. Suhbattasqan Mahat Sadyq