Qýańshylyqtan mal qyryldy degen aqparattan keıin jemshóp baǵasy birden sharyqtap ketti
Shtab jumysyna onyń músheleri, óńir basshylarynyń orynbasarlary jáne BAQ ókilderi qatysty.
Otyrys barysynda jemshóp daıyndaý boıynsha óńirlerdegi qazirgi jaǵdaı, sheshilýi qajet máseleler, sondaı-aq aldyńǵy kezdesýde qoıylǵan mindetterdiń oryndalý barysy talqylandy.
Vedomstvo basshysy zardap shekken oblystarǵa Úkimet rezervinen mal azyǵyn arzandatý úshin 3,6 mlrd teńge bólingenin, Mańǵystaý oblysyna mal azyǵyn daıyndaý úshin respýblıkalyq bıýdjetten 5,3 mlrd teńge paıdalanýǵa ruqsat etilgenin, Azyq-túlik korporatsııasy 1,7 myń tonna arpany naryqtaǵydan 17%-ǵa tómen baǵamen satqanyn, «QTJ» AQ tamyz aıynyń sońyna deıin jem-shóp tasymaldaýǵa arnalǵan temirjol tarıfterin naryqtaǵydan 77%-ǵa tómen deńgeıde saqtaıtynyn, shóp daıyndaý úshin 211 myń ga tabıǵı qoryqtar paıdalanylatynyn, óńirlerge jeńildikpen 43,2 myń tonna dızel otyny bólingenin habarlady.
«Jemshóp daıyndaýǵa jergilikti bıýdjetten 9,1 mlrd teńge bólindi, qosymsha 4,5 mlrd teńge bólý máselesi oblys máslıhattarynda qarastyrylyp jatyr. Oblystar arasynda yntymaqtastyq týraly memorandýmdarǵa qol qoıyldy. Sonyń aıasynda jemshóp qoryn tolyqtyrý jumystary júrgizilýde», - dep atap ótti E.Qarashókeev.
Óńirlerdegi jemshóp jınaýdyń qazirgi jaǵdaıy týraly Mal sharýashylyǵy ónimderin óndirý jáne qaıta óńdeý departamenti dırektorynyń orynbasary Q.Mutaev baıandady.
«Búgingi tańda shamamen 17,6 mln tonna shóp daıyndaldy, bul - jospardyń 74 paıyzy. Eń tómen kórsetkish Mańǵystaý oblysynda-40%, Shyǵys Qazaqstan oblysynda-50%, Qyzylorda oblysynda – 54% jáne Atyraý oblysynda – 57%»,- dep habarlady Q.Mutaev.
Atqarylyp jatqan jumystar týraly Almaty, Qyzylorda, Mańǵystaý, Túrkistan jáne Soltústik Qazaqstan oblystarynyń shtab ókilderi habarlady.
Mańǵystaý oblysy ákiminiń orynbasary Ǵ.Nııazovtyń aıtýynsha, búgingi tańda qurǵaqshylyqtan zardap shekkenderge 70 mln teńge qarjy berildi.
Tamyz aıynyń sońyna deıin Úkimet rezervinen bólingen barlyq qarjy jiberiledi.
«Jergilikti jerlerdegi jaǵdaı qurǵaqshylyqtan týyndaǵan qıyndyqtarǵa qaramastan, bári baqylaýda. Degenmen, problemalyq óńirlerdegi jaǵdaıdy turaqtandyrý boıynsha áli de úlken jumys kútip tur», - dedi mınıstrdiń m.a.
Vedomstvo basshysy jemshóp daıyndaý qarqynynyń tómendeýine jol berilmeýi kerektigin atap ótti. Birqatar óńirlerde 100 paıyzdyq mejege jaqyndap qaldy, azyq daıyndaýdy jalǵastyrý kerek jáne eki jyldyq qor jınaý qajet.
Jeke qosalqy sharýashylyqtarǵa erekshe nazar aýdarylýy kerek, ákimdikterde qajettilikteri men jemshóp tapshylyǵy bar jeke qosalqy sharýashylyqtardyń tizimi bolýy tıis.
Astyq egetin sharýashylyqtar sabandy daıyndaý jáne qoımaǵa jınaý týraly Úkimettiń tapsyrmasyn tolyq oryndaýy tıis ekenin erekshe atap ótti.
Bul ásirese arpa men qara bıdaıdyń sabanyna qatysty.
Jemshóp qoryn qurý basty másele bolyp qala beredi. Osy boıynsha balans jasap, satýǵa arnalǵan kólemderdi aıqyndaý kerek jáne ákimdikterdiń saıttaryna ornalastyrý qajet. Árbir un tartý kásipornynan shyqqan kebek kólemi anyqtalý kerek.
«Qurǵaqshylyqtan zardap shekken óńirlerdiń qajettilikterin eseptep, qajet jem-shópti olardyń operatorlary arqyly jetkizemiz», - dep tolyqtyrdy sózin E.Qarashókeev.
Jem men kebek baǵasynyń negizsiz ósýine baılanysty jaǵdaı qıyndady. Qoldanystaǵy zańnama aıasynda baǵanyń negizsiz ósý faktilerine jedel den qoıý qajet.
«Jemshóp pen kebek satatyndar arasynda túsindirý jumystaryn júrgizýdiń mańyzdylyǵyn erekshe atap ótkim keledi jáne qurǵaqshylyq saldarynan qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan adamdardyń qaıǵysynan paıda tabý adamgershilikke jatpaıtynyn eske salamyn. Sondaı-aq, bul iste deldaldardyń aralaspaýyn qadaǵalaý qajet», - dedi mınıstrdiń m.a.
Zardap shekken aımaqtarǵa kómek kórsetýdiń aımaqtyq qorlary qarajat, jem jınaý jumystaryn jandandyrýy kerek.
Kómek jetkizý logıstıkasyn uıymdastyrý úshin aımaqtyq shtabtar jınalǵan resýrstardyń naqty kólemin bilýleri kerek.
«Óz bastamasy boıynsha zardap shekken óńirlerge 150 vagon shóp (Aral aýdanyna 15 vagon jáne Mańǵystaý oblysynyń 135 vagony) jetkizip, tasymaldaý kólemin 2000 vagonǵa deıin jetkizýdi kózdep otyrǵan volonterlik uıymdardyń qyzmetin qoldaýdy suraımyn», - dep atap ótti vedomstvo basshysy.
Olarǵa uıymdastyrýshylyq-tehnıkalyq jáne ózge de máselelerdi sheshýde jan-jaqty kómek kórsetip, osy jumysqa bıznes qaýymdastyǵyn da qosý qajet.
«Men Mańǵystaý oblysynyń ákimdiginen Qazaqstannyń barlyq azamattary men ujymdary qaıyrymdylyq jınaıtyn arnaıy shot ashýdy ótindim. Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi zardap shekken fermerlerge jáne Mańǵystaý oblysynyń jeke sharýa qojalyqtaryna bir kúndik jalaqysyn aýdarýǵa sheshim qabyldady. Basqa kompanııalar da shette qalmaıdy dep oılaımyn», - dedi E.Qarashókeev.
Dala órti de taǵy bir máselege aınaldy. Qaraǵandy oblysynda 39 myń gektar jaıylymdyq jer órtenip, Aqtóbe oblysynyń jaıylymdarynan da órt shyqty.
«Barlyq jerde órtke qarsy erejelerdi saqtaý basymdyqqa ıe bolýy tıis. Bul tek mal ósirýshilerge ǵana emes, egin oraǵyn der kezinde júrgizetin dıqandarǵa da qatysty», - dedi mınıstrdiń mindetin atqarýshy.
Shtab músheleri qurǵaqshylyq saldaryn joıý jáne aldaǵy qystaýǵa mal sharýashylyǵyn jemshóppen qamtamasyz etý máselelerin sheshý boıynsha jergilikti jerlerde qabyldanyp jatqan barlyq sharalar keshenin aqparattyq qamtamasyz etý máselelerin talqylady.
Búgingi jaǵdaıdy qoldana otyryp, jeke «sarapshylar» men «analıtıkter» ózderiniń ımıdji úshin jáne belgili bir paıda tabý úshin aqparattyq soǵys júrgizip otyr.
Al ákimdikterden tolyq obektıvti aqparat bolmaǵan jaǵdaıda jurt solarǵa senetin bolady. Budan sharýalar zardap shegedi.
Jemshóp baǵasy mundaı «sarapshylar men analıtıkterdiń» qara PR aktsııasynan keıin odan saıyn kóteriledi.
«Boljam boıynsha 3 mıllıon mal óldi degen aqparattyq shabýyldan keıin shóp pen kebek taǵy da qymbattady! Óńir basshylarynan bul máselede jurt úshin barynsha ashyq bolýdy suraımyn. Olardy jemshóp daıyndaý barysy, jergilikti atqarýshy organdardyń qazirgi problemalardy sheshýde qabyldap jatqan sharalary týraly únemi habardar etip otyrýdy suraımyn», - dedi E.Qarashókeev.