«Kredıtpen kelgen keıistik» - baspasózge sholý
***
"Egemen Qazaqstan" basylymy búgingi sanynda qazaqty álekke salǵan kesapat «kredıt» jaıynda "Kredıtpen kelgen keıistik" atty maqala jarııalady.
"Jurt qyzyq. Kredıt alǵysy kelse, aldymen «men osy tóleı alar ma ekenmin?» dep oılanbaıdy. Birden «bank bere me eken?» dep bas qatyrady. Al ózderińiz biletindeı, óz paıdasyn birinshi múddege qoıatyn kommertsııalyq bankter eshkimniń erteńine alańdamaıdy. Qaryz berseń boldy, qaıtsem de qaıtaramyn dep qasqaıyp turǵan klıentti qoldan jibersin be?! Sodan soń aıtar ýájderi bireý - seni eshkim qınaǵan joq. Paıyzyn paıymdap jatpastan shart etkizip shartqa qolyńdy qoıǵan óziń. Endeshe, qaryzdy alyp alǵan soń ǵana, kináli izdep, kredıtten kiltıpan kózdegenshe, aldymen sol qaryzdy alý kerek pe degendi ábden saralap alǵan da jón shyǵar", - delinedi maqalada.
"Bizdiń elge jańa ǵasyrmen jaǵalasyp kelgen jahandanýdyń birden-bir kórinisi osy - kredıt júıesi. ıAǵnı, bul qazirgi kúni eshkimge tańsyq dúnıe emes. Tipti, alǵashqy kezderde ony tegin taratyp jatqan aqshadaı qabyldaǵan halyq jappaı bank jaǵalaǵany ras. Sodan da shyǵar, búgingi kúni kredıt almaǵan adam kemde-kem. Saldarynan búginde elimizdegi ekonomıkalyq belsendi halyqtyń 15 paıyzǵa jýyǵynyń nesıe tarıhy jaǵymsyz kórinedi. Soǵan qaramastan búginniń ózinde, statıstıkalyq derekterge súıensek, halyqtyń jetpis paıyzǵa jýyǵy kredıt alǵysy keledi eken. Bank tilimen aıtsaq, suranys bar. Arany ashylǵan bankter úshin bul oń jambasqa keler olja. Buryn bilmeı uryndy deıin desek, qazirdiń ózinde qaryzǵa qarqyn basylmaı turǵanyn kórip qynjylasyń. Kimnen surasańyz da kredıtten kósegesi kógerip júrgeni az. Sosyn qaryz bergen bankti jatyp alyp kep jamandaıdy. Árıne, ústeme paıyzdary óte joǵary bizdiń bankterde aqaý joq degennen aýlaqpyz. Ol óz aldyna bólek másele. Biz tilge tıek etip otyrǵan áńgime - qaryzdy alarda basqasha, alǵannan keıin basqasha bolatyn tutynýshy týraly. Alǵandy kim jek kórsin, bul ómirde bank túgili, jaqynynan jalynyp turyp surap alǵan qaryzyn da qınalyp qaıtaratyndar jetip-artylady emes pe!? Alaıda týysyń keshirer, biraq bank bastan sıpamaıtynyn uǵynatyn kez kelgeli qashan. Atam qazaq almaqtyń da salmaǵy bar dep tegin aıtpasa kerek", - deıdi maqala avtory.
Taldyqorǵanda Almaty oblysynyń ákimi Amandyq Batalov el aldynda esep berdi, dep xabarlaıdy "Egemen Qazaqstan" "Aıtylǵan oı bir jerden shyqty" atty kelesi materıalynda.
Óńir basshysy bolyp taǵaıyndalǵan birjarym jylda birqatar jumystyń basyn qaıyrǵanyn Elbasy oń baǵalap, halyq qoldap otyrǵany málim.
«Jalǵyz aǵash orman emes» demekshi, Jetisý jerinde turǵyn úı salý, agrarlyq salany damytý, óndiristi órkendetý, ınvestıtsııa tartý dep tizbelenetin jumystarda ákimniń komandasy bilek sybana kirisip, talaı bıikterdi baǵyndyrǵanyn sóz basynda aıtyp ótý kerek. Ras, jekelegen aýdandarda jumys tym sylbyr júrip jatqany jasyryn emes. «Aqsý, Sarqan, Balqash, Kerbulaq, Raıymbek aýdandarynyń ákimderi birjarym jylda tek jer telimderin bólip qana qoıǵan. Sonda olar úshin jumysty bireý atqara ma? Qapshaǵaı qalasy ákiminiń esebinde týrızm jaıly aıtylmaǵany qalaı?» - dep oblys basshysy aşy shyndyqtyń betin ózi ashty.
Tutastaı alǵanda, oblys aýmaǵynda atqarylyp, bıýdjetke qyrýar qarajat túsirip jatqan ıgilikti jumys jetip artylady. Óńir basshysynyń tikeleı aralasýymen bir jazda Taldyqorǵanda kópqabatty turǵyn úılerden turatyn eki shaǵyn aýdannyń boı kóterip, paıdalanýǵa berilgeniniń ózi nege turady. Jan-jaqtan qarajat quıylyp turǵan irgeli oblystardyń ózi mundaı jetistikke jete alǵan joq.
"Oblysta shaǵyn jáne orta bıznes te qarqyndy damyp keledi eken. «Óńirde 2014 jyly 156,6 myń birlik belsendi shaǵyn jáne orta bıznes sýbektisi tirkelgen bolsa, ótken jyly bul kórsetkish 103,5 paıyzǵa kóbeıip, jalpy sany 162,1 myń birlikke jetti. Osyǵan oraı, shyǵarylǵan ónim kólemi 256,5 mlrd. teńgeni qurap, jergilikti bıýdjetke túsken qarajat 19,4 mlrd. teńgeden 22,3 mlrd. teńgege artty. Ósim 114,9 paıyzdy qurap otyr», degen óńir basshysy, osyndaı ıgi istiń nátıjesinde jergilikti bıýdjetke túsken salyqtyń kólemi 21,9 paıyzǵa ulǵaıǵanyn atap ótti. Munymen birge, «2012-2020 jyldarǵa arnalǵan monoqalalardy damytý» baǵdarlamasyn iske asyrýǵa Almaty oblysyna 108 900 mln. teńge bólingen. Naqty toqtalar bolsaq, mıkrokredıtteýge 75 mln. teńge, kepildik usyný úshin 11 mln. teńge, paıyzdyq stavkany sýbsıdııalaýǵa 14,3 mln. teńge, óndiristik ınfraqurylymdy damytýǵa 8,6 mln. teńge qarastyrylypty", - dep atap kórsetilgen maqalada.
***
"Túrkistan" basylymy bolsa, "Bilim jáne ǵylym mınıstri bolyp taǵaıyndalǵan Erlan Saǵadıev qandaı reformalardy qolǵa alýy múmkin?" degen saýaldyń tóńireginde oı tolǵaıdy.
Aıta keteıik, ótken aptada Elbasy Jarlyǵymen Qazaqstannyń Bilim jáne ǵylym mınıstri laýazymyna Erlan Saǵadıev taǵaıyndalǵan bolatyn.
"Bilim salasyn basqaratyn jańa mınıstrdiń qandaı jańalyq engizetini ázirge beımálim. Óıtkeni Bilim jáne ǵylym mınıstri óziniń josparlary men jańalyqtaryn jarııalap úlgermedi. Qazirgi ýaqytta bizge belgili derekter mynadaı. Birinshiden, Erlan Kenjeǵalıuly 8 jyldaı ýaqyt boıy AQSh-ta bilim alyp, sonda qyzmet etken. Vedomstvonyń jańa basshysy álemdik damýǵa ilesý úshin jáne balalardyń oı-órisi keń bolýy úshin olarǵa orys tilinen góri aǵylshyn tilin tereńirek meńgerý qajet dep esepteıdi. Sebebi álemdegi jańa aqparat, ǵylymı jańalyqtar men tehnıkalyq damý búginde aǵylshyn tiline táýeldi bolyp otyr. Osydan birneshe jyl buryn «TEDxAlmaty 2013» konferentsııasynda Erlan Saǵadıev: «Qazaqstandaǵy bilim reformasy týraly aıtatyn bolsaq, bizge mekteptiń bir úlgisi kerek. Qazirgi mektepter sııaqty emes. Bul mektepte barlyq tehnıkalyq mamandyqtar aǵylshyn tilinde, Qazaqstan tarıhy men mádenıeti qazaq tilinde, TMD elderiniń tarıhy men mádenıeti orys tilinde oqytylady. Úsh tilde oqytý mindetteledi. Balalarymyz da qatty qınalmaıdy. Alǵa jyljý bar. Elbasy úsh tilde bilim berý júıesi týraly jarııalady, barlyq mektepti mindetti túrde osy júıege aýystyrýǵa nusqaý berdi. ıAǵnı, saıası sheshim qabyldanyp qoıdy. Endi osy júıeni tek jyldam iske asyrý qajet», - degen edi", - dep jazady basylym «Jaqsy bolsań kelersiń sýdan ótip...» atty maqalada.
Óz sózinde Erlan Saǵadıev ádebıettiń basym bóligi tek aǵylshyn tilinde shyǵarylatyndyǵyn eske saldy. Mınıstr usynǵan derekter boıynsha, aǵylshyn tilindegi túrli saladaǵy oqýlyqtar sany 550 myń bolsa, orys tilinde 97 myń, al qazaq tilinde bar-joǵy 2300 ǵana oqýlyq bar. Jańa mınıstrdiń burynǵy aıtqan sózderine súıensek, ata-analar mektepti tańdaýda belgili bir málimetterge, sandarǵa jáne trendke mán berýi tıis. Sondaı-aq, Saǵadıev myrza tárbıe men bilim berýdiń maqsattary men mindetterin ajyrata bilýdiń qajettiligin de eskertedi.
Otandyq medıa-bıznestegi eń yqpaldy azamattardyń biri, 31 arna, «Forbes Kazakhstan» jýrnalynyń, «Muzzone», «Tań» telearnalarynyń, «Icon» telekommýnıkatsııalyq kompanııasynyń ıesi Armanjan Baıtasovpen bolǵan suxbatty oqyrman nazaryna usynady. Suhbat barysynda aqparattyq keńistiktiń ózekti máseleleri qozǵalyp qana qoımaı, jeke isin ashyp, kásipkerlikpen aınalysqysy keletin bastamashyl jastarǵa paıdasy tıer aqyl-keńester aıtyldy.
«31 arnanyń» men armandaǵan, keıbir uıqysyz túnderde kirpik qaqpaı kóz aldyma elestetken beınesi qazirgige múldem uqsamaıdy. Aıyrmashylyq jer men kókteı. Óıtkeni álem adam tanymastaı ózgerdi, aqparat naryǵynda biz buryn-sońdy estip-bilmegen jańa qundylyqtar paıda boldy. Kontent jasaý, ony taratýdyń búgingi múmkindikterin 25 jyl burynǵymen salystyrýǵa kelmeıdi. Búgin siz qolyńyzdaǵy «Aıfonmen» vıdeo túsirip, ony montajdap, bir ǵana quraldyń kómegimen daıyn sıýjetti aýdıtorııaǵa usyna alasyz. Ol kezde bizge qarapaıym uıaly telefondardyń ózi jete qoımaǵan. Beınekameralar zildeı aýyr bolatyn, ony belgilengen nysanǵa aparyp, túsirilim jasap kelý qııamet edi. Ótken ǵasyrdyń 90-jyldarynyń basynda Garvard, Oksford syndy ataqty bilim oshaqtarynda bilim alyp, Batystyń ozyq ǵylymy men tehnıkasyn ıgergen kúnniń ózinde biz HHІ ǵasyrdyń basynda aqparattyq tehnologııalardyń mundaı áleýetke ıe bolatynyn boljaı almas edik. Ol kezde qııalymyzdyń ózi shekteýli bolatyn", - deıdi suxbat barysynda A. Baıtasov.
Atalmysh áńgimeni "Armanjan Baıtasov: Qazaqstanda baqýatty ómir súrýge múmkindik mol" atty materıaldan oqı alasyzdar.
***
Almatyda birneshe er kisiniń ádilet departamentinen qala kóshelerindegi ákelerge alıment tóleýge shaqyratyn bannerlerdi alyp tastaý boıynsha talap aryzdy sotta aldyn ala qaraý bastaldy, dep jazady "Ekspress K".
Aryz berýshilerdiń oıy boıynsha, atalmysh plakattarda er adamdardy kemsitýshilik bar.
- Bizde alıment tólemeı qashyp júrgen batyr-analar da bar, - deıdi aryzdanýshy Azamat Jumadilov. - Biraq bılik basyndaǵylar tek ákelerdi bezbúırek etip kórsetip qoıǵan.
Almaty qalasyndaǵy ádilet departamentiniń ókili Dáýlet Súleımenov bolsa, bul ýájge bylaı jaýap berdi: Sot oryndaýshylarynyń qolynda qazir alıment tólemeýshiler boıynsha 18 myń is bar. Olardyń ishinde tek 140 áıelder boıynsha. Onyń ústine tek eki ana alıment tólemegen.
Іs nemen aıaqtalatyny kelesi aptanyń sońynda belgili bolady, deıdi Ekspress K "Mılye branıatsıa - detı cheshýtsıa" atty maqalada.