QR áskerı qyzmetshilerine jyl sońyna deıin 1300-den astam páter beriledi
Naqtyraq aıtqanda, bıyl jyl sońyna deıin kúrdeli qurylys jáne satyp alý, sondaı-aq QR Qarýly Kúshteriniń áskerı qyzmetshilerine arnalǵan turǵyn úı qoryndaǵy baspanany jóndeý arqyly shamamen jalpy aýdany 92 580 sharshy metr 1 324 páter berý qarastyrylǵan. Búgingi kúni Astana, Almaty, Taraz, Óskemen, Semeı, Qaraǵandy, Jarkent, Temirtaý, Taldyqorǵan, Shymkent, Qyzylorda, Qostanaı, Pavlodar qalalarynda jalpy aýdany 12 855 sharshy metr 187 páter satyp alý júzege asyryldy. Sonymen birge, taǵy da 154 áskerı qyzmetshi men olardyń otbasylary jyldyń basynda kúrdeli jóndeýden keıin jańartylǵan baspanaǵa qonystandy. Gvardeısk kentinde 52 páterlik turǵyn úı, Sheńgeldi kentinde 60 páterden turatyn úı tapsyryldy. Kúni buryn tolyq jańartýdan ótken, qalpyna keltirilgen, kirpishten qalanǵan jataqhanada 42-ge jýyq páter Aqmol kentindegi áskerı bólimde qyzmet ótkerip júrgen áskerı qyzmetshilerge tapsyryldy. Kúrdeli jóndeýden keıin bul turǵyn úılerde terezeler, esikter, jabyn jáne ınjenerlik jeliler tolyq aýystyryldy, qasbet jóndeldi. Jaqyn arada kúrdeli qurylys arqyly Astana qalasynda jalpy aýdany 29 704 sharshy metr turǵyn úı men 298 páterden turatyn jataqhana tapsyrý josparlanýda. Nysandarda qurylys jumystarynyń negizgi bóligi aıaqtaldy, árleý men abattandyrý jumystary júrgizilýde. 2009 jyl men 2014 jyl kezeńinde Qazaqstannyń ártúrli qalalary men óńirlerinde qyzmet ótkerip júrgen 6 300-den asa áskerı qyzmetshiniń turǵyn úı máselesi sheshildi. 6 336 páter, onyń ishinde 273 páterden turatyn 201 jekejaı paıdalanýǵa berildi.