«Qojalyqtardy qarjylandyratyn qaýymdastyqtyń qoly uzarady» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 16 aqpan, seıcenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Qazaqstannyń zeınetaqy zańnamasyndaǵy sońǵy ózgeristerge sáıkes, áskerı qyzmet­shiler mindetti zeınetaqy jarnalaryn tóleýden bosatyldy. Budan buryn 1998 jylǵy 1 qańtardaǵy jaǵdaı boıynsha áskerı eńbek ótili 10 jyldan kem Qazaqstan Qarýly Kúshteriniń áskerı qyzmetshilerine bıýd­jettik qarajat esebinen aqshalaı ustalymnyń 20 paıyzy kóleminde biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qoryna mindetti zeınetaqy jarnalary tártibi engizilgen bolatyn.

Osy túzetýler arnaıy memlekettik jáne quqyq qorǵaý organdary, memlekettik feldegerlik qyzmet qyzmetkerlerine, sondaı-aq, 2012 jyldyń 1 qańtarynan bas­tap arnaıy ataq pen synyptyq shenderdi taǵýǵa, nysandy kıim kııýge quqyqtarynan aıyrylǵan tulǵalarǵa qatysty boldy.

Bul rette merzimdi qyzmettegi áskerı qyzmetshiler jınaqtaýshy zeınetaqy júıesine qatysa otyryp, aı saıynǵy kiristen 10 paıyz kóleminde mindetti zeınetaqy jarnalaryn júzege asyrýdy jalǵastyra beretinin aıta ketken jón.

Esterińizge sala keteıik, 2016 jyldyń 1 qańtarynan keıin jumystan bosatylǵan jáne eńbek sińirgen nemese jalpy eńbek ótili 25 jyl, onyń ishinde 12,5 jyly úzdiksiz áskerı qyzmet bolsa tolyq kólemde zeınetaqymen qamtamasyz etiledi. Sonymen qatar, mindetti zeınetaqy jarnalarynyń 50 paıyzyn qaıtarǵan kezde tolyq kólemge jetkize otyryp, 2016 jylǵy 1 qańtarǵa deıin tolyq emes kólemde taǵaıyndalǵan zeınetaqy tólemderin qaıta esepteý júzege asyrylady.

Memleket aýdarǵan jınaqtalymnyń jartysyn qoldanystaǵy áskerı qyzmetshilerge, tolyq emes kólemde zeınetaqy tólemderin alýshylarǵa jáne 1998 jyldyń 1 qańtarynan keıin qyzmetke alǵash ret ornalasqan jáne 2016 jylǵy 1 qańtarǵa deıin zeınetaqy alý quqyǵyna ıe áskerı qyzmetshilerge qaıtarý qajet. Zeınetaqysy tolyq kólemde taǵaıyndalǵan qoldanystaǵy áskerı qyz­metshilerge munyń esh qatysy joq. Olar belgilengen zeınetaqy tólemderin alýdy ári qaraı jalǵastyra beredi. Osy jaıynda basylymdaǵy «Zeınetaqy jarnalaryn tóleýden bosatyldy» degen materıalda jarııalandy.

Bas basylymda«Qojalyqtardy qarjylandyratyn qaýymdastyqtyń qoly uzarady»degen maqala kópshilik nazaryna usynylǵan. Astanada «Agroónerkásip keshenindegi nesıelik serik­testikter qaýym­dastyǵy» zańdy tulǵa­lar birlestiginiń qu­ryltaıshylary men «QazAgro» holdıngi jáne «Agrarlyq nesıe korporatsııasy» AQ ókilderiniń qatysýymen jalpy jınalys boldy.

Onda 15 jyldan beri elimizdiń aýyl sharýashylyǵyn damytýda tynymsyz ter tógip kele jatqan nesıe seriktestikteri qyzmet aýqymyn ke­ńeıtip, óz qatysýshylaryn nesıe­leýge jasaǵan jańa júıeniń áli de shıratylatyn jáne jetildirile túsetin tustaryn jan-jaqty talqylady. Sharanyń dóńgelek ústel formatyn­da ótken bóliminde jańa júıeni tanystyrǵan qaýymdastyq tóraıymy Almıra Saǵatovaǵa úsh taraptyń je­­tekshi mamandary túrli suraqtar qoıyp, ol shar­ýa qojalyqtaryn qarjy­landyrýdyń jańa júıesindegi paıdaly tustardy maquldap otyrdy. Ár iste shashyrańqy áreket etip júr­gen qojalyqtardyń basyn birik­tirip, qarjylandyrý men aýyl sharýashylyǵyna qajetti zattarmen der shaǵynda qamtamasyz etý isterin úılestiretin jańa júıe tarap­tardyń oıyn dóp basqan sııaqty.

Sebebi, jańa júıe árisi Germanııa men Polshanyń, berisi Reseı men qyrǵyz eliniń saladaǵy qarjylandyrý tájirıbelerin zerdeleı otyryp, óz elimizge paıdaly tustaryn iriktep alyp jasalǵany kórinip tur.

«Bul jerde Germanııanyń tájirıbesine kóbirek nazar aýdaryp, tıimdi jerlerin úlgi etkenimiz jón dep bilemin. Óıtkeni, qurylǵanyna júz jyldan asqan kor­­poratsııa qazirgi tańda tek aýyl sharýashylyǵyn ǵana nesıeleýmen shektelip qalmaı, eldegi ekonomıkanyń ózge de salalaryn qamtyp jatyr. Biz de aldymyzǵa osyndaı úlken maqsat qoıyp, áreket etsek jón bolar edi. Ondaı bıik maqsatqa qulash urýǵa memleket jol ashyp, barlyq derlik jaǵdaıdy jasap otyr. Endigi qalǵan is - júıeni barynsha jetildirip, aýyl sharýashylyǵyndaǵy jurtty bir maqsatqa jumyldyra bilý jáne jańa júıemizdiń jemisin qysqa ýaqytta elge usyna alý», dedi tóraıym.

***

«2015 jyldyń qorytyndysy boıynsha, «Bolashaq» túlekteriniń 99,4 paıyzy jumysqa ornalasqan». Bul týraly Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken brıfıngte QR Bilim jáne ǵylym vıtse-mınıstri Tahır Balyqbaev málim etti, dep jazady «Aıqyn» gazeti.Onyń málimeti boıynsha, 1994 jyldan beri «Bolashaq» stı­pendııa­syn 11 727 adam aldy. Olar­dyń ishin­de 1667 adam ónerkásip salasy­nan, 1694 adam bilim jáne ǵylym salasynan, 1394-i aqparattyq tehnologııalar, 619-y medıtsına sala­synan oryn tapsa, 400-den astamy memlekettik qyzmetke jáne basqa da qyzmetterge ornalasty.
- Endi biz stıpendıanttardyń sapalyq quramy men jetistikterin aıtatyn bolsaq, «Bolashaq» túlek­teriniń 503-i memlekettik qury­lymdarda, ulttyq kompanııalarda, densaýlyq saqtaý uıymdarynda joǵary basqarýshylyq býyndarda qyzmet etýde. Olardyń qatarynda 4 vıtse-mınıstr, 5 oblys jáne qala ákimderi, 3 oblys nemese qala ákim­deriniń orynbasarlary, sonymen birge 81-i memlekettik uıym jáne mekemeniń basshysy, ulttyq kom­panııalar men bankterdiń bólim­sheleriniń 106 birinshi basshysy men basqarma músheleri jáne 246 jeke uıym basshylary bar. Osy túlek­terdiń 20 paıyzdan astamy búgingi tańda óńirlerde jumys istep kele jatyr, - deıdi Bilim jáne ǵylym vıtse-mınıstri Tahır Balyqbaev. Bul týraly «Bolashaq» túlekterine suranys joǵary» atty maqaladan oqı alasyzdar.

Osy basylymda «Jas metallýrg saılaýǵa óz kandıdatýrasyn usyndy» degen materıal berilgen.Temirtaý qalalyq Máslıhat depýtattyǵyna úmitkerlerden qujattar qabyldanyp jatyr, ázirge 70 adam ótinish bildirdi. Olardyń keıbiri saıası dodaǵa partııa atynan tússe, endi biri - ózin-ózi usynǵandar. Álibek Alpysbaev Temirtaýdaǵy metallýrgııalyq kombınattyń domna peshinde kórikshi bolyp eńbek etedi. Qaladaǵy qoǵamdyq jumystarǵa únemi qatysyp júretin belsendi jas bıylǵy saılaýda baǵyn synamaqqa bel býdy.

2013 jyly «Jyl metallýrgi» ataǵyn ıemdengen Álibek Elbasyny úlgi tutady. Metallýrg eńbek jolyn Ult Kóshbasshysy sekildi Temirtaýdaǵy metallýrgııalyq kombınatta bastaǵan.
Álibek óndiristegi jumystan bólek qoǵamdyq isterge de belsene aralasady. Eń alǵash 2008 jyly Jastar forýmyna qatyssa, 2012 jyly oblys ákiminiń jastar syılyǵyn jeńip aldy. Buǵan qosa, «Nur Otan» partııa­synyń «Partııanyń 50 tulǵasy» jobasyna qatysýynyń ózi úlken jetistik. Jumystan qol úzbeı júrip, eki birdeı joǵary bilim aldy. Injenerlikpen qosa zańgerlik te bilimi bar.
Búgin Temirtaý qalalyq Máslıhat depýtattyǵyna №9 saılaý okrýgi atynan úmitker Álibek saılaý komıssııasyna tıisti qujattaryn tapsyrdy. «Eger halyq senim bildirip, qoldap jatsa, barymdy salyp eńbek etýge ázirmin» deıdi jas metallýrg. Álibek quryshty qaladaǵy 107 myńǵa jýyq saılaý­shynyń senimin aqtaýǵa daıar.

***

«Ana tili» gazetiniń jazýynsha, Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýtsııasyndaǵy sóz bostandyǵy jáne aqparat taratýda zań sheńberinde jumys isteý erejelerin basshylyqqa ala otyryp, Qazaqstan jýrnalısteri men BAQ salasyndaǵy úkimettik emes uıym ókilderi saılaýǵa qatysty hartııa jarııalady.

1. Bul Hartııa Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstı­týtsııasyna, Qazaqstan Respýblıka­sy­nyń «Saılaýlar týraly» jáne «Buqaralyq aqparat quraldary týraly» zańdaryna sáıkes jasalǵan.
2. Bul Hartııanyń negizgi maqsaty - qazaq­­stan­dyqtardy saılaý naýqany, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamenti Májilisi men máslıhattarynyń depýtat­ty­ǵyna kandıdattardyń qyzmetteri týraly buqaralyq aqparat quraldarynda shynaıy ádil, tolyq jáne senimdi aqparattarmen qam­tamasyz etý bolyp tabylady.
3. BAQ-tar Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamenti Májilisi men máslıhattarynyń depýtattyǵyna tirkelgen barlyq kandı­dat­tardyń, olardyń saıası kózqaras­taryna qaramastan, ózderine teńdeı múmkindikke ıe bolýyna yqpal ete alady jáne solaı etýge tıisti. Bul týraly «Jýrnalıster saılaýǵa qatysty etıka hartııasyn jarııalady» atta materıaldan oqı alasyzdar.