Qoja Ahmet ıAssaýı Túrki halyqtarynyń ádebıetine reforma jasaǵan tulǵa - A.Ábdirasylqyzy
«Zertteýlerdiń sońǵy nátıjesine júginsek, ıAssaýı Túrki halyqtary ádebıetine úlken reforma jasaǵan tulǵa», - dep sózin bastaǵan A.Ábdirasylqyzy birqatar dálelder keltirdi.
- Atap aıtqanda, Q.A.ıAssaýı eń aldymen sopy, dindar, din ǵulamasy. Ol ádebıette reforma jasaýdy maqsat tutqan joq. Qandaı da bir kórkemdiń quraldar qoldanaıyn, janrlardy jańadan jasaıyn, «hıkmet» degen janrdyń negizin salaıyn degen maqsaty bolǵan joq. Ol - aqyn, onyń búkil emotsııalyq sáttegi kúıleri óleńmen beınelenedi. Jalpy, sopy adamdardyń jan dúnıesi lırızmge jaqyn. Sondyqtan Túrki álemine lırızmdi alyp kelgen - sopylyq poezııa, sopylyq poezııanyń negizin salýshy - ıAssaýı.
Eń aldymen ıAssaýı óz jerinde ómir súrgen búkil Túrki aqyndaryn tanyp, poezııasyn tereń túsine bildi, oǵan naqty dálelder bar. Jaı ǵana sholyp ótetin bolsaq, ıAssaýıdiń búkil kórkemdik quraldarynda, hıkmetterindegi barlyq janrlyq izdenisterde, taqyryptarda, sonaý janrlyq túrlerdiń ózinde de kóne Túrki ádebıetine tamyrlas tustar kóp. Mysaly, «Ǵumyrnamanyń» alǵashqy sóılemderiniń negizi sonaý Kúltegin eskertkishterinde jatyr. ıAssaýı Kúltegindegi jankeshti kórinisti óz janrynda nápsimen kúreske baǵyttaǵan.
Óleń qurylymy turǵysynan alsańyz da dál osyndaı sáıkestikter kezigedi. Qoja Ahmet ıAssaýı óziniń hıkmetteriniń úlken bóligin ózimizdiń kóneTúrkilik 12 býyndy qara óleń stılimen jazdy. Ókinishke qaraı, bizdiń kóptegen zertteýshiler ıAssaýı hıkmetteriniń barlyǵyn arab, parsy ádebıeti negizine jatqyzýǵa tyrysady, ıdeıasyn da, mazmunyn da, sopylyq lırızmin de, tipti óleń qurylysyn da arab, parsydan alǵan dep jatady. Biraq joǵaryda kórsetilgendeı, ıAssaýı búkil bastaýyn Túrkilerden aldy. ıAssaýıdiń uıqastary - shalys uıqas, kezektes uıqas ta ózimizdiń kóne Túrkiden kele jatqan uıqastar. Dál osyndaı 12 býyndy 4 tarmaqty óleń stıli Qashǵarıdiń «Dıýaný luǵat-at-túrk» eńbeginde de kezdesedi.
Sopylyq ádebıettiń negizin salǵan, tuǵyrlandyryp, qalyptastyryp, «Hıkmetti» janr dárejesine jetkizgen - ıAssaýı. Ol úlken aqyndyq mekteptiń negizin qalady. Kórkemdiń qýaty mol bolǵandyqtan bertinde de aqyn-jyraýlar ıAssaýı poezııasynan nár aldy. Onyń ishinde Sh.Qudaıberdiulyn erekshe ataýǵa bolady. Sondaı-aq, kez kelgen kórkemdik quraldy ıAssaýı poezııasynan tabýǵa bolady. Teńeý, arnaý, rıtorıkalyq suraýlar, ár túrli sımvolıkalyq beıneleýler bolsyn, barlyǵy bar.
Ulttyq ıdeologııaǵa suranyp turǵan ıAssaýı ilimi, eń aldymen, rýhanı-moraldik ilim.
Sońǵy jyldary túrli qoldan jasalǵan qoǵamdiń pikirdiń saldarynan, sonaý zikirshilerge taǵylǵan ár túrli aıyptardyń saldarynan ıAssaýıden «aıyrylyp» qalaıyn dep turǵan jaıymyz bar. ıAssaýıdiń qabirin otqa orap kórsetip jatqan sumdyqtar bar, ony umyttyrýǵa da tyrysyp jatqan adamdar bar.
Ókinishke qaraı, myń jylda bir-aq ret keler áýlıeni, bázbir ulttarǵa máńgi buıyrmaıtyn tulǵany biz búgingi kúni qaıta jaladan arashalap alýǵa májbúrmiz. Jalpy dintaný iliminiń bir kýrsy retinde oqytý júıesine qosý qajettiligi kún tártibinde tur, - dep oıyn túıdi Aınýr Ábdirasylqyzy.
Avtor: Rızabek Djýmajanov