Qoja Ahmet ıAsaýıden ilim alǵan shákirtteri jaıly ne bilemiz
«Búgingi saparymyzdy qasıetti Otyrar jerindegi Arystan bab kesenesinen bastadyq. Bul jerde Qoja Ahmet ıAsaýı babamyzdyń súıikti ustazy, ańyz-áńgimeler boıynsha Muhammed (s.ǵ.s.) Paıǵambardyń amanatyn jetkizgen Arystan baba jatyr. Baba basyna quran baǵyshtap, tarıhı derekterimen tanysyp shyqtyq. Ańyzdarǵa súıensek, Ahmet ıAsaýı babamyzdyń 99 myń shákirti bolǵany aıtylady. Shákirtterdiń kópshiligi dinı ilim taratý maqsatynda jan-jaqqa jiberilse, onyń ishinde birqatary alys-jaqyn óńirlerde jatyr. Tarıhı Otyrar, Túrkistan qalalarynyń ózinde ıAsaýıdiń shákirti bolǵan belgili tulǵalar jerlengen. Bizdiń maqsat - tarıhı derekter men ańyz-áńgimelerdi negizge ala otyryp, ıAsaýıdiń álemine qatysy bar tulǵalardy, qasıetti jerlerdi kópshilikke tanystyrý, ıAsaýıdiń izin jańǵyrtý. ıAsaýı álemine qatysty tulǵalardy dál qazir keńinen nasıhattap, tarıhyn túgendemesek, keleshekte umyt qalýy múmkin»,- deıdi «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń dırektory Nurbolat Ahmetjanov.
Ekspedıtsııa músheleri Arystanbab kesenesi men Otyrartóbe qalashyǵynyń arasynda, tasjoldyń kúnshyǵys jıegine ornalasqan Sopy Danyshpannyń qabirjaıyna bardy.
Derekterge súıensek, Sýfı Muhammed Danyshmand dep atalatyn tulǵa Qoja Ahmet ıAsaýıdiń belgili shákirtteriniń biri ári aǵasynyń balasy delinedi.
Máselen, Safı ad-dın Oryn Qoılaqynyń «Nasab-nama» atty shejiresinde:
«Sýfı Mýhammed Danyshmand Qoja Ahmad ıAsaýınyń hızmatlarynda 40 ıyl hılýat qyldy. Andan keıin shaıh Ahmed babam Sýfı Mýhammad Danyshmand atama ıjazat berdi: «Barǵyl, Otrarda sýfra týtkıl», - dep aıtady.
«HІІ ǵasyrdyń aıaǵynda Sopy Danyshpan Otyrar qalasynda sopylardyń kóshbasshysy bolǵan. Mońǵol áskeri kelgende ol ózi týǵan qalasyna arashashy bolyp, óz erkimen qaqpa esigin ashýǵa kóndirip, turǵyndaryn aman alyp qalǵan. Shyńǵys han Qutty balyq qalasy atap Danyshpanǵa Zernýqı esimin qosqan. «Nasab-nama» nusqalarynda Sopy Danyshpannyń 93 jyl ómir súrgeni jazylady»,-deıdi ǵalym Zikirııa Jandarbek óz eńbeginde.
Ańyz-áńgimelerde Sadyr Shaıyqtyń uly danyshpan keremetimen dinge senbeıtin kápirlermen soǵysqa Mańǵystaýǵa taýǵa minip barǵan. Qazir ol jerdegi taý Danyshpan taýy dep atalady.
Sopy Danyshpan sońyna Qoja Ahmet ıAsaýıdiń aıtqandaryn jınaqtap qaǵazǵa túsirip, «Kóńildiń aınasy» (mırat-ýl kýlýb) atty rısala qaldyrǵan.
Osy eńbektiń bir nusqasy Shvetsııanyń Ýpsala qalasyndaǵy ýnıversıtet kitaphanasynyń eski jazbalar qorynda saqtaýly tur. Ol Túrkııada qazirgi qazaq tiline aýdarylyp basylǵan.
ıAsaýı shákirtterine arnalǵan sapar Qoja Ahmet ıAsaýıdiń jıeni ári zamandasy, shákirti bolǵan Júsip ata kesenesinde jalǵasty.
Onyń kesenesi Túrkistan qalasynan 25 shaqyrym jerdegi Eski Iqan eldimekeninde ornalasqan.
Jergilikti mańyzy bar eskertkishke 2005 jyly arheologııalyq zertteý júrgizilip, qurylystyń irgesi HV ǵasyrda qalanǵandyǵy anyqtalǵan.
Ózi ómir súrgen kezeńde Iqan jerine ári basshy, ári din taratýshy qyzmetin atqarǵan Júsip ata jaıly kóptegen tyń derekter shyǵa bastaǵany málim.
Osy baǵytta aýyldyń shejireshi qarııalarymen de tildesken qoryq-mýzeı basshylyǵy halyqtyń qolynda saqtaýly turǵan tarıhı jádigerlerdi tereńirek zertteý máselesi boıynsha pikir almasty.
Sapar barysynda Qoja Ahmet ıAsaýıdiń shákirti ári zamandasy Imam Marqozy kesenesi de nazardan tys qalmady.
Kesene Túrkistannan 7 shaqyrym qashyqta Shobanaq aýylynyń ońtústigindegi bıikteý tóbede, eski qorymda ornalasqan.
Qorymdy jergilikti halyq «Kóktondy ata áýlıe qorymy» dep ataıdy.
Orta Azııa men Qazaqstannyń ońtústik aımaqtaryna tán, sáýlettik sheshimmen turǵyzylyp, kúmbezdelgen jáne munaraly.
Keseneniń jalpy kólemi - 10 h 12 metr. Kirer esigi aldynda oń men solǵa júretin bir metrlik kishi dáliz bar. Oń dálizben júrip aınalmaly baspaldaq arqyly tóbege shyǵady, sol qanattaǵy dáliz arqyly 4 h 3 metrlik bólmege, odan 6 h 3 metrlik shildehana bólmesine ótedi.
Bólmeniń ortasyna 1 metrlik temir torly tereze qoıylǵan. Tereze arqyly Imam Marqozynyń qabiri qoıylǵan qabirhana bólmesin kórýge bolady.
Kóktondy atanyń shyn esimi týraly el ishinde eki túrli pikir bar. Biri – Imam Marqozy (Marǵuzı, Merǵazy, Márýazı). Ekinshisi – Baba Mashın.
Ol el aýzyndaǵy ańyz-ápsanalarǵa qaraǵanda Qoja Ahmet ıAsaýı zamanynda ómir súrip, ol kisiniń zikirshisi bolypty ári osy óńirge Islam dinin nasıhattap, el ishinde emshilikpen aınalysqan taza jan bolǵan desedi.
Aıaǵyna kebis, ústine únemi kók ton kıip júrýine baılanysty Kóktondy ata atanyp ketken eken.
Ańyzdarǵa súıensek, Kóktondy ata Ahmet ıAsaýıge suhbat qurý úshin izdep barady eken.
Jáı barmaı, búkil ózinde bar kitaptaryn arqalap barady. Ahmet ıAsaýı kitaptaryn kórip otyryp, barlyǵyn sý toltyrylǵan haýyzǵa salyp jiberedi.
Buǵan tań qalǵan Kók shapandy áýlıe ustazyna qarap «kitaptardy nege sýǵa tastadyńyz, jaramsyz bolatyn boldy ǵoı?» dep suraǵanda, ustazy jáımen haýyzdan kitaptardy alyp: «Kitap — bilim bulaǵy», men tek onyń shańyn ǵana qaǵyp jatyrmyn» dep qurǵaq kitaptardy alǵanda Kók shapandy áýlıe bul keremetke tań qalǵan eken.
Búgingi kúni kókjótel aýrýyna shaldyqqan adamdar osy Kók shapandy áýlıeniń mazarynyń topyraǵymen emdelýge bolady degen senimde.
Ahmet ıAsaýı óleriniń aldynda óziniń janazasyn shyǵarýdy osy Kók shapandy áýlıege tapsyrǵan degen ańyz da bar.
Sonymen qatar, Qoja Ahmet ıAsaýıdiń on eki shákirtiniń biri, saıysker, qus salatyn segiz qyrly bir syrly Qusshy ata da Islam dinin jergilikti turǵyndar arasynda taratýǵa úlken úles qosqan.
Ol Kentaý men Túrkistan arasyndaǵy jol boıynda ornalasqan Qusshy ata mazarynda jerlengen.
Qoja Ahmet ıAsaýı shákirtteriniń biri Súleımen Ýálı de Qarashyq ózeniniń boıynda ornalasqan kóne qorymda jerlengen.
Kózi tirisinde dinı ilimimen qatar áýlıelik qasıetteri bolǵan Súleımen Ýálıdiń qabirine jergilikti halyq kishkene kesene ornatqan.
Al, Súleımen Ýálıdiń janyna jerlengen taǵy bir qabir kimge tıesili ekeni belgisiz.