Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesindegi laýhalar tarıhı ornyna qoıyldy
Qoryq-mýzeıiniń baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, tarıhı týdyń bastaryn ornatýǵa arnalǵan sharaǵa Túrkistan qalasynyń ákimi Rashıd Aıýpov, oblystyq, qalalyq ardagerler keńesiniń músheleri, zııaly qaýym ókilderi qatysty.
Shara barysynda qala basshysy Rashıd Aıýpov tarıhı mańyzǵa ıe jádigerlerdi qaıta jańǵyrtyp, óz ornyna ornalastyrǵan QR Mádenıet jáne sport mınıstrligi men «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıine alǵys bildirdi.
«Búgin – ótkenimizdi qaıta jańǵyrtyp, joǵaltqanymyzdy tapqan erekshe kún. Elbasy Nursultan Ábishulynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý« baǵdarlamasy aıasynda Muhammed (s.a.ý.) paıǵambarymyzdan bastap musylman álemine máshhúr Ahmet esimimen áıgili shaıyqtardyń esimderi jazylǵan laýhalar Taıqazannyń aınalasyna, ıaǵnı tarıhı ornyna qaıta ornatyldy. Tól jádigerlerimizdi, tarıhymyzdy túgendep, nasıhattaý bolashaq urpaq úshin mańyzdy mura bolyp qalary sózsiz. Tarıhymyzdy taný, jańǵyrtý jolyndaǵy mańyzdy kúnmen barshańyzdy quttyqtaımyn», - dedi «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń dırektory Nurbolat Ahmetjanov.
Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesindegi Taıqazandy qorshaı ornalasqan on laýha jóninde 1871-1872 jj. orys saıahatshysy A.L.Kýnnyń albomynda jáne M.E.Masson 1928 jyly Túrkistanǵa arnaıy kelgen saparynda: «Taıqazannyń on qulaǵyna jylqy qylymen ushtalǵan, keıbiri jarty aı sekildi ıilip bitken, temirmen qaptalǵan uzyn on laýha bekitilgen» - dep jazady. 1935-1940 jyldary kesene qaraýsyz qalǵan tusta on laýha qoldy bolǵandyǵy jaıynda derekter kezdesedi. Ǵalym P.N.Ahmerovtiń «Ahmet ıAsaýı móriniń jazbasy» atty eńbeginde on laýhalarda jáne mórde musylman álemine belgili Ahmet esimimen áıgili bolǵan shaıyqtardyń esimderi jazylǵandyǵy aıtylady. Olardyń berilý tártibi mynandaı:
1. «Ahmet (ıaǵnı Muhammed (s.a.ý.)-Allanyń elshisi».
2. «Shaıyq Ahmet Hanbal».
3. «Ahmet Heırýn-nasaj» (toqymashylardyń eń úzdigi).
4. «Shaıyq Ahmet Arkam» (shubar ala).
5. «Shaıyq Ahmet Hazravı».
6. «Shaıyq Ahmet Ravııa» (Ravııalik).
7. «Shaıyq Ahmet Muhtar» (tańdaýly).
8. «Shaıyq Ahmet Hamı» (saqtaýshy).
9. «Shaıyq Ahmet Kabır» (uly).
10. «Shaıyq Ahmet Saǵarı»-dep atalady.
Sharaǵa qatysýshylar «Qasıetti laýhanyń tarıhy» kórmesin tamashalady.