«Kóz janary - rentgen» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 28 qańtar, beısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanynda san túrli dertti emdeıtin halyq emshisi Dınara Oryntaıqyzy týraly jazady. «1990 jyl. Keńes Odaǵy syndy alyp derjava teńselip turǵan kezeń. Tirliktiń máni qashqan sol toqsanynshy jyldardyń basynda medıtsınadan da bereke kete bastaǵan. Turymtaı tusymen bolyp ketken sol jyldary dúıim jurtty eleń etkizip, Saýdakent aýylynan emshi qyz shyqty. Ańyzǵa bergisiz áńgimeler el arasynda jeldeı esti. «Ne deısiń, Saýdakentten kózi «rentgen» qyz shyǵypty, aýrýyńnyń belgisin betińe qarap-aq aıtyp beredi eken. Kóripkeldigi de sumdyq deıdi. Tipti, aldyna kelgen naýqastyń qandaı pende ekenin jazbaı biledi...».Osyndaı áńgimeler aýdan asty, odan ári oblysqa jetip, keń-baıtaq qazaq elin sharlap ketti. Sol jyly Qazaqstannyń túk­pir-túkpirinen janyna daýa izdep kelgen adamdardan qara jer qaıysyp ketkendeı bolǵanyn ózimiz de kórdik. Qandaı zaman bolsyn, qazany ottan túspegen kıeli mekenniń turǵyndary janyna shıpa izdep kelgen jandarǵa emshi úıinen oryn tımeı jatsa, óz shańyraqtarynyń tórinen oryn berip, qonaq etip kútip jiberetin... « Bul ashylmaǵan qupııa. Osy ǵumyrymda kózinde rentgen bar jandy kezdestirgenim joq. V. Ilıýshın degen ataqty dáriger-ǵalym oń kózimde rentgen sáýlesi bar eke­nin anyqtaǵan. Basqa ǵylymdar mun­daı qubylystyń buryn da kezdeskenin aıtqanymen, meniń janarymdaǵy sáýleniń qupııasyn asha alar emes. Dúnıege kelgennen bir kózim qısyq boldy. 18 jasymda kózime ota jasattym. Ota jasaǵan dáriger Ovsıannıkova: «Dınara, kózińdi túzedik. Alaıda, kóz túbinde kishkentaı lampa sııaqty birdeńe tur. Ne ekenin bilmegen soń, tıispedik», - dedi. Aldyma kelgen naýqastyń ish qurylysyn kóre alamyn. Qursaǵyna bala bitken kelin­shekterdiń ishtegi sharanasy ul ma, qyz ba - birden aıtyp beremin. Árıne, ony júktiliktiń belgili bir mezgilinen soń, medıtsınalyq «ÝZI» apparaty da anyqtaı alady. Teleekrandaǵy adamdardyń da ishki qurylysyn kóremin. Elge belgili, qadirli azamattardyń aýrýyn sezsem, ornymnan turyp kete­tinim bar. Barlyq ýaqytta da kóre alamyn dep aıtýǵa bolmaıdy. Bultty, jańbyrly kúnderi jáne tún aýǵan soń, dáli­rek aıtqanda, saǵat túngi 24-ten Sholpan juldyzy shyqqansha kórý múmkindigim shekteledi. Osyndaı qubylystan shyǵar kó­zim aýyrady, sosyn kózildirik taǵatynym, - dedi Dınara Oryntaıqyzy gazetke bergen suhbatynda. Qazaqstan Respýblıkasynyń Halyq jáne rýhanı emshileri mekemesiniń tolyq múshesi Dınara Oryntaıqyzynyń tipti 14 jastaǵy qyzdyń qaterli isigin emdegen tylsym kúshi týraly tolyǵyraq «Kóz janary - rentgen» atty maqaladan oqı alasyzdar.

Sondaı-aq basylym búgin Óskemen qalasyndaǵy zoobaqta ómir súrip jatqan amerıkalyq taý arystany týraly jazady. «Óskemendegi haıýanattar ba­ǵy­nyń ań-qustary qytymyr qystyń sýyǵyna ázir tońa qoıǵan joq. Muny jyrtqyshtardyń túr-tulǵasynan, sergek júrisi men kúńgirt kúnniń ózinde jyltyldap turatyn terisiniń túginen baıqaýǵa bolady, deıdi mamandar. Haıýanattar baǵynda bu­lan, sileýsin, qaban, taýtek­e, ame­rıkalyq taý arystany (pý­ma) sııaqty sırek kez­desetin taý men dala taǵy­la­ryna jaqsy jaǵdaı jasal­ǵan. Al ótkir kózderi jap-jasyl bolyp janatyn pýma qyzyl etke qumar-aq. Óte jyrtqysh bolǵandyqtan, baq qyzmetkerleri ony qorek­tendirgen kezde saqtyqpen qı­myldaıdy. 2,5 jasqa tolǵan taý arystanyna ur­ǵashy jup izdes­tirilip jatyr eken. Taý arystany Óskemenniń zoobaǵyna qaıdan kelgenin bilgińiz kelse, «Egemen Qazaqstandaǵy» «Pýma» atty aqparatty oqyńyzdar.

Al, tlimizdegi biregeı Bú­kil­álemdik muralar tizimine engen Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesine jyl sanap Re­seı, Qytaı, Mońǵolııa, Ózbekstan, Túrikmenstan, Tájikstan jáne Eýropa el­derimen qatar, AQSh syndy shet memleketterden kelýshiler sany artyp keledi. Kelgen qonaqtarǵa sapaly qyzmet kórsetý, el tarıhynan syr shertetin qundylyqtarymyzdy óz deńgeıinde dáriptep kór­setý kezek kúttirmeıtin másele. Osyǵan oraı, «Ázi­ret Sul­tan» mem­lekettik tarı­hı-mádenı qoryq-mu­ra­jaıy Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesiniń Qujyra ból­me­sinen shaǵyn kınozal ash­qan eken. Bul týraly da «Egemen Qazaqstan» gazeti habarlap otyr. Munda qoryq-mura­jaıdyń túsirgen «Túrkistan áfsanasy», «Túrkistandaǵy han kóterý», «Esikter», «Shyraǵdandar» syndy derekti fılmder kórsetiledi eken. Tolyǵyraq basylym betindegi «Murajaıda - kınojaı» degen aqparatty oqyńyzdar.

***

Al «Aıqyn» respýblıkalyq gazeti búgingi sanynda Halqy ártisi Sábıt Orazbaevtyń suhbatyn jarııalap otyr.

«Japyraǵy qýarǵan eski úmitpen, Qııal qyp ómir súrip, bos júrippin. Jybyr qaǵyp, kóńildi tynshytpaıdy, Qashanǵy ótip ketken buldyr kóp kún, - dep Abaı babamyz aıtqandaı, seksenge qalaı kelip qalǵanymdy ózim de bilmeı qalyppyn. Atalarymyz: «Kárilik - Qudaıdyń bergen syıy» dep aıtqan eken. Rasynda, san alýan adamzattyń jete almaǵan shyńy ǵoı bul kárilik. Seksennen keıin adamda qaýsaý bastalady. Oǵan deıin kishkene oń jaq, sol jaǵyńdy baǵdarlaıdy ekensiń. Habıba apam bıyl júzge keldi. Áli de tili saırap otyr. «Meni tek toqtatpańdar. Toqtatsańdar, umytyp qalamyn» deıdi. Habıba apamnyń jasyna kelgende, solaı otyrsaq, arman ne? Ótken kúnderdiń elesi adamnyń jadynan umytylmaq emes eken. Sona-a-aý, 1959 jyly konservatorııanyń janyndaǵy teatr bólimin bitirgenimiz kúni keshe ǵana sııaqty edi...» degen suhbatta qazaq kınosynyń tarıhyn eske alǵan akter. Sábıt Orazbaevtyń ómir men teatrda jıǵan ózge de mazmundy oılaryn «Aıqyn» gazetinde jaryq kórgen «Teatrda júrmin... Tazamyn...» atty suhbattan oqı alasyzdar.

Sondaı-aq, «Aıqynnyń» habarlaýynsha, Qazaqstan alapat aýqym alǵan kıik múıiziniń kontrabandasymen kúreste Qytaımen yntymaqtasatyn bolady. Munyń syrtynda brakonerlerge qatysty jazany kúsheıtý usynylyp otyr.

Bul jaıynda kıikterdi qorǵaý jónindegi memlekettik organdardyń ortaq ustanymyn túzýge arnalǵan respýblıkalyq keńeste málimdeldi. Keńeste Іshki ister mınıstrligi Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligine qundy múıizi úshin aqbókenderdi qyratyn zalymdardyń jazasyn qataıtý baǵy­tynda qylmystyq zańnamaǵa túzetýler ázirlep, Parlamentke engizý týraly usy­nym berdi. Mysaly, kıik qýǵan ańshy­lardyń bar qarýyn ǵana emes, kólikterin de tárkileý usynylady. Bul týraly tolyǵyraq «Kıik kıeli edi ǵoı» atty maqaladan oqyńyzdar.

***

«Kazahstanskaıa pravda» gazeti Aqmola oblysynda uryny qolǵa túsirgen quqyq qorǵaýshylar týraly jazady. «Er adam dúkende adamnyń óte kóp ekenin paıdalanyp, satýshynyń kassasynan 170 myń teńge urlap ketken. Zardap shegýshi birden polıtsııaǵa habarlasqan. Jedel izdestirý sharalarynyń barysynda oblystyq polıtsııa 25 jastaǵy Kókshetaý turǵynyn qolǵa túsirdi» dep jazady basylym. Bul týraly «Vospolzovalsıa tolcheeı» degen taqyryptaǵy aqparattan oqyńyzdar.