Qostanaıdaǵy irgeli sharýashylyq egin oraǵyn aıaqtaýda

Foto: None
QOSTANAI. QazAqparat - Qostanaı oblysyndaǵy «Óteýlın» sharýa qojalyǵy egin oraǵyn tolyq aıaqtady. Sharýashylyq basshysy Nurkelgen Óteýlın egin jınaý naýqanynyń erekshelikteri týraly aıtyp berdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Osydan 20 jyl buryn Nurkelgen Óteýlın óziniń sharýa qojalyǵyn, keıin «NNN+V-2005» JShS qurdy. Sharýanyń aıtýynsha, aǵymdaǵy jyly onyń alqaptaryndaǵy ortasha ónimdilik gektarynan 10-12 tsentnerden ǵana aınaldy. Alaıda gektarynan 20 tsentnerge deıin ónim berge egistik alqaptar da bar.

«Árıne, búgingi tańda basty shekteý faktory – ylǵal. Biz munyń bárin jaqsy bilemiz, sondyqtan biz ylǵal únemdeıtin tehnologııany qoldanýǵa tyrysamyz. Qazir árbir aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshi 1 gektardan úlken ónim alýdy qalaıdy jáne ol barynsha kóp ylǵaldy saqtap qalý úshin jumys isteýge tyrysady», - dep atap ótti Nurkelgen Óteýlın.

Basshynyń aıtýynsha, ótken qysta qar jyldaǵy normadan tómen boldy. Sondyqtan kóktemde ylǵal tek qar toqtatylǵan jerlerde ǵana saqtaldy.

«Mamyr aıynyń aptap ystyǵynda biz tańǵy 11:00-den 16:17-ge deıin jumysty toqtatyp, keshki nemese tańǵy salqynmen tuqym septik. Sonymen birge, biz egý aldynda jerde gerbıtsıdtermen óńdedik. Suıyq tyńaıtqyshtardy qoldanyp, aýrýmen kúrestik. Eger buryn biz Eýropada dándi daqyldardy óndirý gerbıtsıdter men pestıtsıdterdi qoldanýmen, bes ret óńdeýmen óte qarqyndy júredi dep aıtatyn bolsaq, qazir biz buǵan ózimiz keldik. Bizge kómektesip, sýbsıdııa bergeni úshin memleketke rahmet. Sońǵy ýaqytta olardy alyp tastaý jáne tómen paıyzdyq mólsherlememen nesıe berý týraly áńgime júrip jatyr. Meniń oıymsha, aýyl sharýashylyǵy úshin sýbsıdııalar da, kredıtter de bolýy tıis», - dep bólisti sharýa.

Jalpy alǵanda, sharýa qojalyǵy men seriktestikte 5 myń gektar jer bar. Birer kúnde naýqandy tolyq aıaqtaımyz.

«Bıylǵy jyl ónim sapasymen de erekshelenedi. Búgingi tańda bizde joǵary sapaly astyq, glıýten orta eseppen 35-42 paıyzdy quraıdy. Bul da un tartý úshin jaqsy kórsetkish. Ortasha alǵanda, astyq ylǵaldylyǵy 12 paıyzdy quraıdy. Biraq bul astyqtan un tartý úshin glıýten mólsheri az sapasy nashar astyq izdeý kerek. Qostanaılyq un tartýshylar bıyl tórtinshi synypty astyq tapshylyǵyna tap bolady dep oılaımyn», - dep tolyqtyrdy Nurkelgen Óteýlın.

Pandemııa kezindegi jumys týraly aıta otyryp, kásipker blok-posttar bolǵan kezde de óz qyzmetin kedergisiz júzege asyrý múmkindigi úshin alǵys bildiredi.

«Al vaktsınatsııa týraly sóz bolǵanda men kásiporynda búkil ujymdy jınadym, olarǵa jaǵdaıdy túsindirdim. Ol ózine vaktsına salyp, áriptesterinen surady. Іs júzinde barlyq balalar kelisip, vaktsınatsııalandy. Qysym bolǵan joq, mundaı qadamnyń qajettiligin barlyǵy túsindi», - dep túıindedi Nurkelgen Óteýlın.

Kásipkerdiń aıtýynsha, búginde sharýalardyń aldynda eńbek ónimdiligin arttyrý, ónim shyǵarý men eksport kólemin arttyrý boıynsha mindetter tur. Onyń sharýashylyǵy osy baǵytta jumys istemekshi.


Seıchas chıtaıýt