Qostanaıda ózge ult ókilderiniń 800-ge jýyq balasy qazaq mektepterinde oqıdy
Qazaqstannyń basqa óńirlerimen salystyrǵanda Qostanaı oblysynda ózge ult ókilderiniń sany basym. 1926 jylǵy sanaq boıynsha Qostanaıdaǵy 187776 adamnyń nebári 11931-i, ıaǵnı 6,3 paıyzy ǵana qazaqtar bolǵan. Qazirgi ýaqytta mundaǵy qazaqtardyń úles salmaǵy 38,3 paıyz bolsa, slavıan ulttarynyń sany 50 paıyzdan kóp. Al Qostanaı qalasyndaǵy qazaqtardyń úlesi 50 paıyzǵa endi jetti.
Oblysta qazaq tiliniń jaǵdaıyn jaqsartý maqsatynda áli de kóptegen jumys atqarý kerektigi seziledi. «Qazaqstannyń bolashaǵy qazaq tilinde» atty bul shara osy maqsatty alǵa qoıdy.
Basqosý barysynda Qostanaı oblysy ákimdigi Tilderdi damytý basqarmasy basshysynyń orynbasary Qazymbek Jarmaǵambetuly osy máselege toqtaldy.
«Qazaq tili - osynda turyp jatqan kúlli halyqtyń tili. Keshegi orystandyrý saıasaty qazaq tiliniń damymaı, turalap qalýyna áser etpeı qoımady. Ras, soltústik óńirdegi aǵaıyndardyń kóbi ana tilin umyta bastady. Osyndaıda el azamattary jıylyp, bir maqsat, bir múdde aıasynda pikir almasyp, tildiń qoldanys aıasyn keńeıtýge kúsh jumsaýymyz kerek. Sh. Shaıahmetov atyndaǵy tilderdi damytý ortalyǵynyń dástúrli konferentsııasynyń bereri mol. Sońǵy jyldary ózge ult ókilderiniń qazaq tilin meńgerýge degen qulshynysy artyp keledi. Máselen, slavıan halqy ókilderiniń 800-ge jýyq balasy qazaq mektepterinde oqyp jatyr, sondaı-aq, «Til-daryn» atty ortalyǵymyz jumys isteıdi», - dedi ol.
Sharanyń qurmetti qonaǵy, qoǵam qaıratkeri Dos Kóshim de til máselesine kelgende birigip jumys isteýge shaqyrdy.
«Tilimizdiń ǵylymǵa, álemdik órkenıetti moıyndatýyna jaǵdaı jasaý óz qolymyzda. Statıstıkaǵa sengendi unatpaımyn, biraq salystyrmaly túrde qarasaq, Qazaqstanda áleýmettik ál-aýqaty jóninen eń tómeni - qazaqtar. Bir jaǵynan, shalqamyzdan túsip jatatyn jaıbasarlyǵymyz taǵy bar. Al basqa elde turǵan qazaqtardy pysyq der edim. Mejege jeter tus belgili. Ózimizden bastaıyq. Orystildiler osy kezge deıin ultaralyq qatynas tili orys tili dep túsinedi. Bul 1989 jylǵy «Til týraly» zańnyń ekinshi babynda bar bolatyn. 1997 jyly bul bap alynyp tastaldy, sebebi eki adam arasyndaǵy qatynas tili zańmen bekitilmeıdi, ol halyqaralyq ereje boıynsha adam quqyǵyn buzady. Al bular sony aıtyp, áli kúnge deıin maldanady. Elimizde qarym-qatynas tili orys tili degendi jeleý etip, shý shyǵarýǵa, qoǵamdyq pikir týdyrýǵa qumar. Ár 10-15 jylda tildiń demografııalyq jaǵdaıy ózgeredi, tildik qajettilik týady. Biz áli kúnge deıin 1989 jyly qabyldanǵan zańmen otyrmyz. 1997 jyly sonyń tek qana 1-2 babyn ǵana aýystyrdyq. Sol kezdegi 40 paıyz qazaqtyń kórsetkishi qazir 70 paıyzǵa jetti. Prezıdent aldymyzǵa asý qoıdy. Alaıda, soltústik aımaqtyń halin kórgen kezde oılanyp qalady ekensiń», - dedi Dos Kóshim.
Qostanaı oblysyndaǵy 600-ge jýyq mekteptiń qazaq tilindegisi 150-den aspaıdy, aralas mektep sany da 140-tyń shamasynda.
Qostanaı oblysyndaǵy 600-ge jýyq mekteptiń qazaq tilindegisi 150-den aspaıdy, aralas mektep sany da 140-tyń aınalasy. Jıynnan soń Denısov aýdanynyń turǵyny, jıyrma jyldyq eńbek ótili bar ustaz Alekseı Savıchevti sózge tarttyq.
«Qazaq tilin úırený óz qolymyzda ǵoı. Ózim qazaqsha emin-erkin sóıleımin. Men turyp jatqan Ilınka aýylynda basym kópshiligi orystar. Menińshe, bolashaǵymyzdy oılasaq, qazaq tilin úıreneıik. Eki nemerem bar. Ekeýi de mektepte oqıdy. Olarǵa memlekettik tildi úırenýdiń artyqshylyqtaryn aıtyp otyramyn. Árıne, mundaǵy orystardyń kóptigin tyń jáne tyńaıǵan jerlerdi ıgerý jyldarymen, Uly Otan soǵysy kezindegi uly kóshpen baılanystyrýǵa bolady. Onyń ústine Reseı Federatsııasynyń úsh oblysymen 1250 shaqyrymǵa sozylǵan shekarasyn taǵy qosyńyz. Bul faktorlar shekaralas aýdandardaǵy turǵyndarǵa qatty áser etip otyr»,- deıdi ol.
Qostanaı oblysynda ótkiziletin jyl saıynǵy konferentsııa ózge ult ókilderiniń, qala berdi, ana tilin bilmeıtin qazaqtardyń tilge degen ynta-jigerin oıatyp, talpynystaryn artyrýdy mindet tutady. Ár aýdan, qalada osy sıpattaǵy sharalar ótý josparlanǵan.