Qostanaı oblysynda 53 aýylǵa talshyqty-optıkalyq baılanys jetedi
Búgin oblys ákimi Arhımed Muhambetovtyń qatysýymen ótken apparat jınalysynda óńirdegi tsıfrlandyrý salasynyń damýy sóz etildi. Óńir basshysynyń Aqparattandyrý, memlekettik qyzmetter kórsetý jáne arhıvter basqarmasynyń basshysy Erkebulan Ábdikárimovtiń aıtýynsha, bıyl aýyl sharýashylyǵy, ónerkásip, qurylys, qalalyq basqarý, áleýmettik jáne ekologııa salalaryna basymdyq beriledi.
Osy jyly memlekettik-jekemenshik áriptestik jobasy sheńberinde 53 aýyldyq eldi mekenge talshyqty-optıkalyq baılanys jelisi jetkiziledi. Alaıda, ınternetpen qamtylmaǵan 99 aýyl jáne ınternet jyldamdyǵy tómen 322 eldi mekendi joǵary jyldamdyqty ınternetke qosý máselesi ashyq kúıinde qalyp otyr. Búginde bıýdjetten bólingen qarajat bilim jáne densaýlyq salalaryna jumsaldy. Máselen, oblystaǵy 504 mekteptiń 446-y jáne 500 medıtsınalyq mekemeniń 476-y joǵary jyldamdyqty ınternetke qosylǵan. Qazir oblystyń keıbir mektepteri men medıtsınalyq mekemeleri tarıfterdiń qymbattaýyna baılanysty joǵary jyldamdyqty ınternettiń tolyq múmkinshilikterin paıdalana almaýda.
«Jastar jyly aıasynda «Jas Qosta» stýdentterdiń Youtube arnasyn iske qosyp, jelilerde aqparattyq jumystardy uıymdastyramyz. Buǵan qosa Astanadaǵy iKomek ortalyǵynyń úlgisi boıynsha «109» Ahýaldyq ortalyǵy qurylady jáne barlyq jedel qyzmetter (101,102,103,104,112) boıynsha ótinishterdi qabyldaıtyn «112» Biryńǵaı dıspetcherlik qyzmetin qurý josparda bar. Sondaı-aq, «Ákimshilik óndiristiń biryńǵaı tizilimi» jobasy aıasynda ýchaskelik polıtsııa ınspektorlary men patrýldik polıtsııa qyzmetkerleri planshettik kompıýterler, kartrıderler, beınetirkeýishter jáne basqa da qajetti tehnıkamen jaraqtandyrylady», - dedi Erkebulan Ábdikárimov.
Basqarma basshysy oblystyń medıtsınalyq mekemelerine PACS (biryńǵaı aqparattyq radıologııalyq júıe) júıesin engizýdi alǵa tartqan. Onyń júzege asyrý úshin qazynadan 1 mlrd 247 mln teńge qajet. Oblys ákimi Arhımed Muhambetov bul usynysty qoldaǵan joq.
«Dál qazirgi ýaqytta densaýlyq salasynda munan da mańyzdyraq máseleler jetip artyldy. Odan da qomaqty qarjyny 30-40 jyldan beri jóndeý kórmegen ǵımarattardy jańartýǵa, medıtsınalyq jabdyqtar satyp alýǵa jumsaǵan anaǵurlym mańyzdyraq. Sondyqtan aldaǵy ýaqytta qarajat surarda bárin tereńnen zerdeleý qajet. Paıdaly is bolmasa, bosqa aqsha shashýdyń qajeti qansha?» - dep túsindirdi aımaq basshysy.
Arhımed Muhambetov qurylys salasyn tsıfrlandyrýda atqarylǵan isterdi synǵa aldy. Onyń aıtýynsha, oblystyń geoportalyn qurýdaǵy jumystar sylbyr júrip jatyr. Ákim osy máseleni retke keltirý úshin sala basshylaryna on kún ýaqyt berdi.
Buǵan deıin habarlaǵanymyzdaı, «Tsıfrlyq Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasy sheńberinde Qostanaı oblysynda 7 tsıfrlyq ferma qurylatyn bolady.