Qostanaı oblysynyń áleýmettik-ekonomıkalyq damý kórsetkishteri qandaı

<p>QOSTANAI. KAZINFORM &ndash; Bıylǵy jartyjyldyqta keıbir kórsetkishter boıynsha Qostanaı oblysynyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynda byltyrǵymen salystyrǵanda ilgerileý baıqalady. Alaıda óńirdiń jaǵdaıyna kóktemgi sý tasqyny áser etpeı qoımady.</p>

Sý tasqynynyń saldaryn joıý jáne zardap shekkenderge kórsetilgen kómek 

Qasym-Jomart Toqaev 2024 jyldyń sáýir aıynda sý tasqyny kezinde Qostanaı oblysyna ushyp keldi. Sol joly Prezıdent qysqa merzimde sý tasqynynyń saldaryn joıý jáne barlyq zardap shekkenderge qajetti kómek kórsetý mindetin qoıdy. Áleýmettik qoldaý aıasynda 4 097 otbasy jalpy somasy 1,5 mlrd teńgege birjolǵy kómek aldy.

Sý tasqyny kezinde 1 296 turǵyn úıge zaqym keldi. 473-i apatty dep tanylyp, 796-sy jóndeýden ótti. Zardap shekken turǵyndar úshin Qostanaı jáne Arqalyq qalalarynda Úkimet rezervi men demeýshilik salymdar esebinen páterler satyp alyndy. Arqalyqta «Bazıs A» JShS qarjylandyrýymen 50 páterli úı salynyp jatyr.

Jangeldın jáne Amangeldi aýdandarynda «Qazaqstan halqyna» qorynyń qarajaty esebinen 68 jeke turǵyn úı salyndy. Qostanaıda 14 úı paıdalanýǵa berildi, Qostanaı aýdanynda demeýshilik qarajat esebinen 96 páter jáne 21 úı satyp alyndy (98 páter satyp alyndy).

Sondaı-aq tasqyn kezinde qyrylǵan 2 020 bas mal shyǵyny ótelip, osy maqsatqa 855 mln teńge jumsaldy.

Foto: Qostanaı oblysy PD

Foto: QR TJM

Halyq sany 

Bıylǵy 1 shildedegi jaǵdaımen Qostanaı oblysynda halyq sany 827,9 myń adamǵa jetti. Onyń ishinde 518,8 myń adam qalada, 309,1 myń adam aýylda turady. Sonyń ishinde 216,4 adam jastar sanatyna jatady. Aıta ketý kerek, 2000 jyldan beri qala jastarynyń úlesi 134 myńǵa ósti. Biraq aýyl jastary 115 myńnan 82 myńǵa deıin aıtarlyqtaı azaıdy. 2024 jylǵy qańtar-maýsymda halyqtyń tabıǵı ósimi nebary 431 adam boldy.

Ekonomıka 

2024 jylǵy qańtar-naýryzda jalpy óńirlik ónim kólemi aǵymdaǵy baǵamen 974,5 mlrd teńge boldy. Ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 5,1% ósken. Jalpy óńirlik ónim qurylymynda taýarlar óndirisiniń úlesi – 47,6%, qyzmetter 45,8% alady. Tutyný baǵalarynyń ındeksi – 104,2%. Azyq-túlik taýarlary osy aralyqta 2,8%, azyq-túlik emes taýarlardyń baǵasy 3,4%, turǵyndar úshin aqyly qyzmetter 6,7% qymbattady.

Ónerkásip ónimderin óndirýshi kásiporyndardyń baǵasy 1,4% tómendedi. Bólshek saýda kólemi 344,3 mlrd teńgege jetti, bul – 2023 jylǵy qańtar-shildeden 7,6% artyq. Bıyl osy aralyqta kóterme saýda kólemi 534 mlrd teńge boldy nemese ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 6,3% kóp. Aldyn ala derekter boıynsha osy jylǵy qańtar-maýsymda EAEO elderimen ózara saýda 763,6 mln dollar kóleminde boldy jáne 2023 jylǵy qańtar-maýsymmen salystyrǵanda 20,2% tómendedi, onyń ishinde eksport 29,4% kemip, 277 mln AQSh dollary shamasynda bolsa, ımport 486,9 mln AQSh dollary kóleminde boldy, bul – 13,9% kem.

2024 jylǵy qańtar-shildede aýyl sharýashylyǵynyń jalpy shyǵarylym kólemi 112,8 mlrd teńge nemese 2023 jylǵy qańtar-shildege qaraǵanda 5,9% joǵary boldy.

Foto: Aqorda

Salyqtardyń túsýi 

Bıyl qańtar-shildede 201,5 mln teńge salyq tústi. Salyq aýdarymdary boıynsha «Kachary rýda» AQ 10,7 mln teńgemen, «SSGPO» AQ — 8,3 mln teńgemen jáne «SaryarqaAvtoProm» JShS — 7,8 mln teńgemen úzdik úshtikte tur.

Bıýdjetten qarjylandyrý 

Qostanaı oblysy – sýbventsııalyq óńir, bıylǵy sýbventsııa somasy – 318,9 mlrd teńge. Respýblıkalyq bıýdjetten beriletin transfertter men kredıtter 88,6 mlrd teńge bolsa, jergilikti bıýdjetten 282,5 mlrd teńge bólinedi.

Shyǵystarǵa toqtalsaq, esepti qarjy jylyna túzetilgen bıýdjet – 690 mlrd teńge, onyń ishinde bilim berý salasy – 220 mlrd teńge, turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy – 99,7 mlrd teńge, kólik jáne kommýnıkatsııa – 77,3 mlrd teńge, jalpy sıpattaǵy memlekettik qyzmetter – 39,5 mlrd teńge, qorǵanys – 2,2 mlrd teńge, qoǵamdyq tártip, qaýipsizdik, quqyqtyq, sot, qylmystyq-atqarý qyzmeti – 15,8 mlrd teńge, densaýlyq saqtaý – 14,9 mlrd teńge, áleýmettik kómek – 32 mlrd teńge, mádenıet, sport jáne týrızm – 36,9 mlrd teńge, otyn-energetıkalyq keshen – 6,5 mlrd teńge, ónerkásip, qurylys jáne sáýlet – 12,4 mlrd teńge. Sondaı-aq, aýyl, sý, orman, balyq sharýashylyǵyna, erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtarǵa, qorshaǵan ortany jáne janýarlar dúnıesin qorǵaýǵa, jer qatynastaryna 56,6 mlrd teńge jumsaldy. Qalǵan 76,2 mlrd teńge «ózge de qyzmetter» boıynsha jumsaldy.

Investıtsııalar

Jarty jyl ishinde negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııalar kólemi 273,6 mlrd teńgege jetti. Osy kezeńdegi jeke ınvestıtsııalar kólemi 229,6 mlrd teńge boldy.

2027 jylǵa deıin sheteldik ınvestıtsııalardy tarta otyryp, jalpy somasy 763,8 mln teńgege 14 jobany iske asyrý josparlanǵan. Bıyl mashına jasaý salasynda 5 nysandy ashý mindeti tur. Seriktes elder: Reseı, Qytaı, Chehııa jáne Ózbekstan.

Jumys jáne jumyssyzdyq deńgeıi

2024 jyldyń II toqsanynda jumyssyzdar sany 21 469 adam boldy. Jumyssyzdyq deńgeıi jumys kúshiniń 4,6% alady.

2024 jylǵy 1 tamyzdaǵy málimet boıynsha, jumyspen qamtý organdarynda jumyssyz retinde 9 410 adam nemese jumys kúshiniń 2%-y tirkelgen. Bıyl II toqsanda ortasha eńbekaqy 337 636 teńgege jetti, bul – ótken jylǵy kórsetkishterden 12,5% joǵary.

Salalyq statıstıka

Bıyl qańtar-shildede ónerkásip óndirisiniń kólemi qoldanystaǵy baǵamen 1 trln 537 mlrd teńge boldy, bul – ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 5,3% az.

Taý-ken óndirý ónerkásibinde jáne karerlerdi qazýda óndiris kólemi 6,9%, sýmen jabdyqtaýda, sý burýda, qaldyqtardy jınap, óńdeýde jáne joıýda, sondaı-aq lastanýdyń saldaryn joıýda 22,8% ósti. Óńdeý ónerkásibinde óndiris – 10,1%, elektr energııasymen, gazben, býmen, ystyq sýmen jáne qalypqa keltirilgen aýamen jabdyqtaýda 0,4% tómendedi.

Foto: QR Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrligi

Áleýmettik mańyzy bar ónimderdiń baǵasy 

Áleýmettik nan pisirý úshin nan pisirý kásiporyndaryna arnalǵan un baǵasy - 100 teńge/kg

1. Kúrish - 425 tg/kg
2. Makaron ónimi - 260 tg/kg
3. Sary maı - 3 500 tg/kg
4. Taýyq eti - 1000 tg/kg
5. Sıyr eti - 2 100 tg/kg
6.  Kartop - 178 tg/kg
7. Sábiz - 180 tg/kg
8. Qyryqqabat - 110 tg/kg

Bilim salasy

Qostanaı oblysynda 6 joǵary oqý oryny bar, 33 kolledj jumys isteıdi. Mektepter sany – 433, qosymsha bilim berý mekemeleri — 47. Oblysta mektepke deıingi bilim berý salasynda 177 balabaqsha, sondaı-aq 335 shaǵyn ortalyq jumys isteıdi.

Týrızm

Týrıster óńirge burynǵydan az kelgenimen, kóp aqsha qaldyratyn bolǵan. Máselen, 2024 jyldyń birinshi toqsanynyń qorytyndysy boıynsha ornalastyrý oryndary 607 mln teńgege qyzmet kórsetken, bul – ótken jylmen salystyrǵanda 11,4% kóp. Oblysqa 41,8 myń el azamaty kelgen, 2023 jylǵy qańtar-naýryzda 43,1 myń saıahatshy bolǵan edi. Al sheteldik týrıst – 2,4 myń adam.