QOSShYǴULOV ShAIMERDEN
1903 jyly Kókshetaý ýezinde Reseıdiń otarshyldyq saıasatyna qarsy kúreske shaqyrǵan úndeý hat taratqany úshin Sibirge aıdalyp, 1905 jyly birinshi orys revolıýtsııasy dúmpýimen aıdaýdan qaıtqan. 1906 jyly qańtarda Sankt-Peterborda ótken Búkilmusylmandar sezine delegat boldy. Sezde musylmandardyń halyqtyq saıası partııasyn qurý qajettigin qýattaǵan. Partııa baǵdarlamasyn jasaý jónińdegi komıssııa quramyna kirgen. 1906-1907 jyldary 1 Memlekettik dýmaǵa Aqmola oblysynan depýtat bolyp saılanǵan.
1906 jyly Nıjnıı Novgorod qalasynda ótken Búkilreseılik musylmandardyń úshinshi sezine qatysyp, onyń tóralqasyna saılanady, sezdiń aǵymdaǵy saıası ahýal, oqý jáne din isteri jónindegi qaýlylaryn ázirleýge qatysqan. Sezde qurylǵan «Reseı musylmandar odaǵy» uıymynyń Ortalyq Komıtetiniń quramyna saılanǵan. Ekinshi Memlekettik dýmanyń depýtaty boldy. Musylman fraktsııasynyń quramyna engen.
1907 jyly Sankt-Peterbor qalasynda shyǵatyn «Serke» gazetin qarjylandyryp, demeýshilik jasaǵan. Dinı jáne aǵartýshylyq istermen shuǵyldanǵan. Keńes ókimeti tusynda molda retinde udaıy qýǵyn kórip, saıası qyspaqqa ushyraǵan.
Aqmola oblysy Eńbekshilder aýdany Qoǵam aýylyndaǵy orta mektepke qoǵam qaıratkeri Sháımerden Qosshyǵulovtyń esimi berilgen.
Derek kózi:
Qazaqstan ulttyq entsıklopedııasy, 6 tom.