Kórshi eldegi qazaq baspasózi:Tashkentte respýblıkalyq qazaq gazeti qalaı ashylǵan edi
- Jalpy, Tashkent alash ardaqtylarynyń izi qalǵan qala ǵoı, onda talaı qundy mádenı muralarymyz jatyr. Munda bir kezde qazaq baspasózi de órkendedi emes pe? Osy týraly aıtsańyz?
- Ult tarıhy men til tarıhy jóninde sóz qozǵalǵanda, bizdi túrkitektes halyqtarmen birge Ortalyq Azııany, anyǵyraǵy, ulan-baıtaq Turan jazyǵyn meken etken qazaq halqynyń turmysynda jazba ádebıet pen alǵashqy baspasóz quraldary qashan paıda bolǵandyǵy qyzyqtyratyny ras. Arǵy ǵasyrlardy aıtpaǵanda, HІH ǵasyrdan bergidegi tarıhqa nazar salyp qarasaq, Orta Azııadaǵy búkil qazaq jeri men eli aldymen Túrkistan general-gýbernatorlyǵynyń (1867-1917 jj.), odan beride, ıaǵnı Qazan tóńkerisinen keıin Túrkistan Avtonomııalyq Keńestik Sotsıalıstik Respýblıkasynyń (1918-1924 jj.) quramynda bolǵanyn kóremiz.
Tashkenttegi Á.Naýaı atyndaǵy Ulttyq kitaphananyń muraǵaty men sırek kezdesetin qorlarynda qazaq baspasózi tarıhyna baılanysty qundy materıaldar óte mol. Olardyń arasynda Túrkistan ólkesiniń qoǵamdyq-saıası ómirinde orasan zor ról atqarǵan qazaq zııalylary jaıly da baı aqparattyq qujattar jetkilikti. Ásirese M. Shoqaı, M.Tynyshpaev, T.Rysqulov, S.Qojanov, N.Tórequlov, S.Seıfýllın, S.Asfendııarov, M.Jumabaev, J.Aımaýytov, I.Toqtybaev, H.Dosmuhamedov, D.Dosmuhamedov, Ǵ.Muratbaev, T.Júrgenov, A.Serǵazıev, S.Esqaraev, Qońyr-Qoja Qojyqov, A.Orazbaev, E.Omarov, H.Bolǵanbaev sııaqty qazaqtyń ór tulǵalary jaıly málimetter kez kelgen jandy ózine baýrap alady. 1870-1883 jyldar aralyǵynda qazaq eliniń rýhanı muqtajdyǵyn qanaǵattandyryp turǵan eń alǵashqy qazaq únqaǵazy – «Túrkistan ýálaıaty gazeti», merzimdik basylymdar – «Birlik týy», «Aq jol», «Alash», «Kedeı aınasy», «Jas qaırat» gazetteri men «Sholpan», «Sana» jýrnaldary jónindegi qundy derekter áli de tereńirek zertteýdi qajet etedi.
Atalǵan gazetter men jurnaldar tek jalpy qazaq ulty úshin ǵana emes, bolashaqtyń ıeleri bolmysh jastar úshin de asa mańyzdy ról atqarǵandyǵy sózsiz. 1918 jyldyń shilde aıynda negizi qalanǵan «Jas azamat» gazetiniń, sosyn 1921 jyldyń naýryz aıynan bastap jaryq kórgen «Jas Alash» basylymynyń qazaq jastaryna jańa baǵyt pen baǵdar berý kóshin bastaǵandyǵyn qazirgi zamandastarymyzdyń kóbi bile bermeıdi. Áıtse de Keńes ókimeti jastarǵa baǵyt-baǵdar berýdegi «kemshilikteri úshin» syltaýymen «Jas Alashty» jaýyp tastaǵan soń, onyń ornyna 1922 jyldyń 1 qyrkúıeginen «Jas qaırat» gazeti shyǵa bastady. Túrkistan Jastar komıteti men Ortalyq Azııa bıýrosynyń organy bolyp sanalǵan bul basylymnyń alǵashqy redaktory Erǵalı Aldońǵarov esimdi azamat edi. Bul basylym 1924 jyldan bastap jurnalǵa aınaldy.
Kóp ótpeı-aq, 1924 jyldyń 8 aqpanynan bastap «Eńbekshi qazaq» gazetimen birge onyń qosymshasy – «Lenınshil jas» jaryq kórdi. 1926 jyldan ol «Jas qazaq» degen atpen óz aldyna otaý tikti de, 1927 jyldyń 22 qyrkúıeginen «Lenınshil jas» burynǵy ataýyna qaıta oraldy. Búgingi tańda «Jas Alash» degen atpen qazaq jastarynyń súıikti basylymyna aınalǵan bul únqaǵaz mereıli 100 jasqa tolyp otyr.
- Osynaý dańqty basylymdardan soń Ózbekstandaǵy qazaq jýrnalıstıkasynyń jaı-kúı qalaı boldy?
- Birshama úzilisten soń qazaqtar jıi shoǵyrlanǵan birqatar aýdandarda qazaq tilinde gazetter shyǵyp turdy. Olardyń arasynan Tashkent oblysynyń Bostandyq aýdanynyń «Kommýnızm úshin» (qazirgi ataýy «Bostandyq daýsy»), Joǵaryshyrshyq aýdandyq «Qarqyn», Jyzaq oblysyndaǵy Myrzashól aýdandyq «Dostyq», Naýaı oblysyndaǵy Tamdy aýdandyq «Tamdy sharýageri», Úshqudyq aýdandyq «Úshqudyq», Kenımeh aýdandyq «Kenımeh tańy» sekildi gazetterdi atap ótýge bolady. Jergilikti qazaqtardyń jetistik-tabystaryn da, kemshilik-jetispeýshilikterin de kóterip, joǵary bılikke jetkizip otyrýda olardyń úlesteri aıryqsha edi desem, qatelespeıtin shyǵarmyn.
- Degenmen, odan keıingi jyldary qazaq tilinde respýblıkalyq gazet ashý máselesi birneshe jylǵa sozylyp ketken sııaqty ǵoı. Keıbir qıyn jaǵdaılar da boldy emes pe?
- 1989 jyly kóktemde Ózbekstan KP Ortalyq Komıteti respýblıkadaǵy birneshe baýyrlas tilderde ortalyq gazetter shyǵarý jóninde arnaıy qaýly qabyldady. Deıturǵanmen, túrli jaǵdaılarǵa baılanysty bul qaýlynyń júzege asýy qıyndap ketti. Sol sebepti respýblıkanyń qazaqtar jıi shoǵyrlanǵan aýdandarynan shaqyrylǵan bir top jýrnalıster Ortalyq Komıtetke kúnara qatynap, aldaǵy mindetter men atqarylýǵa tıisti mindetterdi qansha talqylasaq ta, esh nátıje shyǵa qoımady. Arada qys ótip, 1990 jyldyń kóktemi de keldi. Astanamyz Tashkentke jıi qatynap júrip, azdy-kópti kásiptestermen, joǵary oqý oryndarynda jumys isteıtin qazaq oqytýshylarmen, ózderin kórmesek te, ataq-dańqyn estip júretin birqatar ǵalym aǵalarmen tanysyp aldyq. Sol eki arada Qazaqstan jáne Ózbekstan respýblıkalarynyń basshylary N.Nazarbaev pen I.Karımovtyń kezdesýinde Ózbekstanda «Dostyq týy» atty qazaq gazetin, al Qazaqstanda «Dýstlık baıroǵı» degen atpen ózbek gazetin shyǵarýǵa kelisim jasalýyna oraı Respýblıkalyq Qazaq mádenı ortalyǵynda ótken kezekti bir basqosýda respýblıkalyq qazaq gazetin shyǵarýǵa at salysatyn yntaly top quryldy. Qoıyn dápterimniń bir buryshynda sol top músheleriniń aty-jónderi osy kúnge deıin jazýly tur. Mine, olar: J. Qalymbetov, M. Bekbergenov, T. Aıdarov, M. Orazov, Q. Seıdanov, B. Turǵynbaev, E. Tólepbergenov, A. Seıdahmetov, N. Torshaev, Ú. Asqarov, Á. Tileýbekov, K. Balyqbaev, Sh. Orynbaev, B. Qalmahanov, N. Omashev, D. Tájenov , A. Tashmetov, Q. Ernııazov , Á. Dúldúlov, D. Qaldybaev jáne t.b.
Biz gazet qashan shyǵady, qalaı shyǵaramyz dep júrgende, Kompartııa OK-niń qaýlysy óz kúshin joıǵany jóninde habar keldi. Áýelgi jeligimiz sý sepkendeı basylyp, ne isterimizdi bilmeı daǵdaryp qaldyq. Yntaly top músheleriniń kópshiliginiń saly sýǵa ketip, qolyn bir-aq sermep ketip qalǵandary da boldy. Áıtkenmen, jigerli, alǵan betinen qaıtpaıtyn júrekti jigitterdiń birazy aldan úmit kútip, bul isti aıaqsyz qaldyrmaýǵa beldi bekem býǵan-tuǵyn. Ásirese Tamdy aýdandyq gazetiniń baıyrǵy redaktory Júsip Álqojaev, Myrzashól aýdandyq gazetiniń jaýapty hatshysy Ábdálim Tileýbekov jáne men úsheýmizdiń jubymyz jazylmaı, aldaǵy josparlarymyzdy jetildire berdik. Birde Ortalyq Komıtettiń ultaralyq qatynastar bóliminiń sektor meńgerýshisi Artyqbaı Úkibaevtyń kabınetindegi kezekti jıynnan shyǵyp, úlken kósheni qıyp óte bergenimizde, alda bara jatqan meni bir mashına qaǵyp ketip, jalp etip asfalt ústine qulap túskenim bar. Serikterim kóterip alyp, bylaıyraq shyǵaryp, esimdi jıǵyzǵansha, álgi júrgizýshi sabaz taıyp otyrǵan eken. Qıylystaǵy mılıtsıoner kelip, hal-jaıymyzdyń jaman emes ekendigin kórgen soń, biz de ol aradan tezirek ketýge asyqtyq. Keıinnen úsheýmiz ár kezdesken saıyn sol oqıǵany eske alyp, kúlisip júrdik.
- Sol qıyndyqtardan soń «Dostyq týy» gezeti qalaı ashyldy?
- Sonymen 1990 jyl da aıaqtalýǵa jaqyn qalǵanda, anyǵyraǵy 1990 jylǵy 6 jeltoqsan kúni Ózbek KSR Joǵarǵy Keńesi Tóralqasy men Ózbek KSR Prezıdenti janyndaǵy Mınıstrler Kabınetiniń «Halq sýzı», «Narodnoe slovo», «Haqıqatı Ýzbekıston», «Dostyq týy» jáne «Lenın baıragy» gazetterin shyǵarýdy qamtamasyz etý týraly» №175-HІІ qaýlysy aspandy qaptaǵan qara bulttyń arasynan shyqqan kúndeı bolyp jarq ete qaldy.
1990 jylǵy jeltoqsannyń 31 kúni tańerteńgi saǵat 9.00-de Ózbekstan KP OK-niń ıdeologııa hatshysy Jahongır Hakımovıch Hamıdovtyń kabınetinde qazaq gazetiniń jaǵdaıy týraly másele qaralyp, oǵan «Sharq» baspa-polıgrafııa kontserniniń basshysy Islam Shaǵulamov, Memlekettik baspasóz komıtetiniń tóraǵasy Ýbaı Abdýrazaqov, Prezıdenttiń memlekettik keńesshisi Shahobıddın Zııamov, OK-tiń úgit-nasıhat bóliminiń meńgerýshisi Abbos Ýsmanov, Prezıdent apparatynyń ultaralyq qatynastar bóliminiń sektor meńgerýshisi Artyqbaı Úkibaev, Kabmınniń baspasóz jáne nasıhat bóliminiń jaýapty qyzmetkeri Ońǵar Sádibekovter qatysty. Qaýlynyń oryndalýy nelikten kesheýildep jatqany jóninde gazet redaktory mindetin atqarýshynyń orynbasary retinde maǵan suraq qoıylǵanda, buǵan qazaqsha shrıfter bazasynyń joqtyǵy men kadrlar jetispeýshiligi negizgi sebep bolyp otyrǵanyn baıandadym. OK hatshysy úkimet qaýlysynyń oryndalmaı jatqanyna narazylyǵyn bildirip, jaýapty joldastardyń birnesheýine eskertý jasady. Sosyn A.Úkibaevqa Shymkent oblystyq partııa komıtetimen habarlasyp, qazaq gazetin ýaqytsha sondaǵy baspahanada basyp shyǵara turý jóninde kelisim jasaýdy tapsyrdy. Al Baspasóz komıtetiniń basshysyna qazaq gazetiniń ókiline 10 tonna qaǵaz bólip, júk mashınasymen qamtamasyz etý júkteldi.
Gazettiń alǵashqy redaktory mindetin atqarýshy jýrnalıst Qaıbýlla Ernııazov bolatyn. Keıbir sebepterge bola, tuńǵysh san shyǵar aldynda bul orynǵa men taǵaıyndaldym. «Dostyq týynyń» alǵashqy sany 1991 jyl Shymkent oblystyq baspahanasynda basyldy. 1 aıǵa jýyq ýaqyttyń ishinde gazettiń 11 sanyn jaryqqa shyǵardyq.
- Gazet ujymy, ony shyǵarýǵa atsalysqan belsendi avtorlar jaıly aıtyp berseńiz.
- Bastapqyda yntaly toptyń quramynda bolǵan tamdylyq Júsip Álqojaev aǵamyz gazet jabylǵanǵa deıin Naýaı oblysy boıynsha menshikti tilshi, belsendi nasıhatshy retinde qyrýar eńbek sińirdi. Al myrzashóldik Ábdálim Tileýbekov áýeli Jyzaq, Syrdarııa oblystary boıynsha menshikti tilshi, bertin kele bas redaktordyń orynbasary bolyp, jas tilshilerdiń bapker-ustazyna, redaktsııanyń betke ustar maqtanyshyna aınaldy. Ardager jýrnalıster Faızolla Jumaqulov, Darap Dármenov, Qulnazar Ibragımovtar ótkir de ýytty tilmen jazylǵan satıralyq maqalalar men feletondardyń, syqaqtar men sketch-ıntermedııalardyń naǵyz maıtalmandary atandy. Aqyn, prozaık, aıtysker Mekembaı Omarov segiz qyrly, bir syrly jýrnalıst retinde oqyrmandy eleń etkizetin tyń taqyryptarǵa qalam tartyp, halyqtyń qalaýly tilshisi retinde tanyldy. Ásirese redaktsııanyń saıasat jáne parlament bóliminiń redaktory Úsen Asqarovtyń qalamynan týyndaǵan ótkir de ózekti, kún tártibinen túspeıtin batyl oıly maqalalary «Dostyq týynyń» ustanǵan pozıtsııasyn aıqyn kórsetip, gazetke degen senimdi kúsheıte tústi. Qaraqalpaqstandaǵy menshikti tilshimiz Muratbaı Ulyqmanovtyń qalamyna tán ocherkter, feletondar men syn maqalalardyń qazaq basylymynyń el ishindegi abyroı-bedelin arttyrýǵa eseli úles qosqanyn aıtpaı ketýge bolmaıdy. Aǵa jýrnalısterdiń qataryn ózindik jazý stıli men ereksheligi bar Gúlnar Baıjanova, Nurbıbi Omarova, Qarlyǵash Mámbetova, Tursynaı Jaılaýbaeva, Zámıra Qudaıbergenova ráýishtes qyz-kelinshekter legi tolyqtyryp otyrdy. Al gazetke keshteý kelgen farıshtyq Zııadýlla Piretov eshkimge uqsamaıtyn ózindik qoltańbasymen, ózekjardy problemalyq maqalalarymen gazet tarıhynda máńgilik jazylyp qaldy.
Gazettiń naǵyz janashyrlary jóninde sóz qozǵalǵanda, qaraqalpaqstandyq Darııabaı Sharapıev, Baltabaı Ádilov, kenımehtyq Narbaı Qojahmetov, Eskendir Sádýaqasov, úshqudyqtyq Polat Salqamov, syrdarııalyq Іlııas Aıynov, Seıdýaly Orazálıev, jyzaqtyq Perdebaı Ergeshov, Serik Júnisov, toıtóbelik Dadajan Qajybekov, Ánýar Náshirov, qybyraılyq Qambar Ahmetov, Temir Qadyrov, Turǵynbaı Eshtaev, joǵaryshyrshyqtyq Boran Qydyrov, aǵaıyndy Ákim jáne Ábdýáli Amanqulovtar, bostandyqtyq Dúısen Sataev, Musyrman Orynbaev, Álizaq Anarov, táshkendik Ábzelbek Shildebaıuly sekildi azamattardy aıryqsha atap ótkim keledi.
- Gazet qaı kezge deıin shyqty?
- «Dostyq týy» gazeti 1993 jyldyń 9 aqpanynan ómir súrýin toqtatyp, onyń ornyna «Nurly jol» atty aptalyq gazet keldi. Polıgrafııalyq baza, basybaıly baspana, jyldyq taralym qory, bıýdjetten bólingen qarjy tolyǵymen jańa gazettiń esebine ótti. Gazettiń aty ózgergenmen, zaty saqtalyp qaldy.
- Raqmet, aman bolyńyz.