Koronavırýstyń «kúzgi tolqyny»: Qaýipti boljam men qyzý daıyndyq

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazaqstanda epıdemıologııalyq ahýal turaqtalǵanymen qaýiptiń beti birjolata qaıtty deýge áli erte. Ásirese Eýropa men Azııanyń birqatar elinde koronavırýstyń qaıtadan órshýi aıyldy jıyp, aldaǵy aılarda saqtyqty kúsheıtýge májbúrlep otyr.


Demalystaǵy lokdaýn kúshinde qalatyn boldy

Búgingi Úkimet otyrysynda Densaýlyq saqtaý mınıstri Alekseı Tsoı epıdemıologııalyq ahýalǵa baılanysty esep berdi. Mınıstrdiń aıtýynsha Qazaqstanda engizilgen qatań sharalardyń nátıjesinde 5 shildeden beri aýrýhanalarda tósek oryndardyń júktemesi 6 ese, jansaqtaý bólimindegi tósek oryndardyń júktemesi 6,6 ese azaıǵan. Koronavırýs ınfektsııasy boıynsha jedel járdem shaqyrý jaǵdaıy 5,5 ese tómendegen. Emhanalar úıinde qyzmet kórsetý tártibine kóship, mobıldi brıgadalardyń sany 6,7 ese kóbeıip, qazirgi tańda olardyń eldegi sany 3 640-qa jetken.

Bir ókinishtisi, elde epıdemıologııalyq aýhal turaqtalǵanymen Eýropa men Azııanyń birqatar memleketinde tamyz aıynan bastap koronavırýs ınfektsııasynyń órship ketkeni kórinedi. Máselen naýqastanǵandardyń sany Italııa, Avstrııa, Ispanııa, Germanııa, Ońtústik Koreıa, Túrkııa elderinde óse bastaǵan.

«Al TMD elderine keler bolsaq, ondaǵy aýrýdyń ortasha ósimi 0,5 paıyzdy qurady. Bul – Qazaqstandaǵy jaǵdaıdan bes ese kóp», - deıdi Tsoı.

Osyǵan baılanysty aýrýdyń taralýyn boldyrmaý úshin birqatar shekteý sharasy kúshinde qalatyn boldy. Atap aıtqanda elimizde demalys kúnderi lokdaýn saqtalady.

«Búgingi tańda koronavırýs ınfektsııasyna qarsy kúreste qoǵamnyń róli óte mańyzdy. Aldyn alý sharalary qanshalyqty saqtalsa – jaǵdaı sonshalyqty jeńil bolady. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy basshylarynyń paıymdaýynsha, memleketterdiń úkimetteri belsendi túrde basshylyq etý jaýapkershiligin alyp, al halyq shekteý sharalaryn saqtap, maska taǵyp, buqaralyq sharalarǵa barmaýy tıis. DDSU bas dırektory Tedros Gebreıesýstyń oıynsha, bul – sońǵy pandemııa emes. Tarıhtyń ózi indettiń órshýi – ómirimizdiń bir bóligi ekenin uqtyrady. Shveıtsarııanyń federatıvti qoǵamdyq densaýlyq saqtaý basqarmasy Qazaqstandy azamattary kelgen kezinde karantın saqtaýy tıis memleketterdiń tiziminen alyp tastaǵanyn atap ótý kerek», - dedi Alekseı Tsoı.

«Kúzgi tolqyn» kele me? Oǵan daıynbyz ba?

Kúz bastalǵannan keıin el ishinde tumaý men JRVI-dyń órshıtini belgili. Іzinshe koronavırýstyń jańa tolqyny bastalyp ketedi-aý degen qaýip te joq emes. Mine sondyqtan el bıligi qazirgi ýaqytta kúzge daıyndyq jumysyn júrgizip jatyr. Alekseı Tsoıdyń aıtýynsha eldegi aýrýhanalardaǵy tósek oryndardyń sanyn 54 178-ke jetkizý kózdelgen. Bul degenimiz – qazir qoldanystaǵy 16 304 ınfektsııalyq tósek oryn, jańadan salynyp jatqan ınfektsııalyq nysandaǵy 2790 jańa tósek oryn men basqa statsıonarlardaǵy 32 064 tósek oryn. Jansaqtaý bólimindegi tósek oryndardyń sanyn da 2981-ge jetkizý josparlanyp otyr.

Mınıstrdiń sózine sensek búgingi tańda ınfektsııalyq jáne provızorlyq statsıonarlarda ókpeni jasandy jeldetýdiń 3379 apparaty bar. Qosymsha taǵy 2619 apparat satylyp alynǵaly jatyr. Onyń ishinde 1500 apparat otandyq kompanııalarda óndirilgen.

«Jedel járdem qyzmeti týraly aıtar bolsaq, 2020 jyly otandyq óndiristegi 1167 dana sanıtarııalyq avtokólikti satyp alý kózdelip otyr. Olardyń bári de osy jyldyń qarasha aıyna deıin (aýrýhanalarǵa) jetkiziledi», - dedi ol.

Sondaı-aq Alekseı Tsoı Qazaqstanda dári-dármektiń mólsheri azaımaıtyn eki aılyq qory jınalatynyn málim etti.

«Prezıdenttiń tapsyrmasy boıynsha halyqty dári-dármekpen qamtamasyz etý baǵytynda birqatar shuǵyl shara qabyldandy. Birinshiden, pandemııa bastalǵaly beri óńirler quny 14 mlrd teńgege dári-dármektiń 91 túrine ótinim jiberdi. 2020 jyldyń 22 shildesinde búkil eldegi ınfektsııalyq jáne provızorlyq statsıonarlardaǵy dári-dármek qory jasaqtaldy. Biryńǵaı dıstrıbıýtor 11,4 mlrd teńgege dári-dármektiń 91 túrin tıep qoıa berdi. Biryńǵaı dıstrıbıýtor qazirgi ýaqytta suranysqa ıe, dári-dármektiń quny 8,2 mlrd teńgelik 44 túrin satyp alyp jatyr. Bul mólsher statsıonarlardaǵy 60 myń naýqasty emdeýge jetedi. Bul baǵyttaǵy shara dári-dármek rezervin qalyptastyrýǵa múmkindik beredi. Sonymen qatar ambýlatorııalyq deńgeıdegi dári-dármektiń tizimi keńeıtildi», - dedi ol.

Sonymen birge qazirgi tańda biryńǵaı dıstrıbıýtor tumaýǵa qarsy 2 mln 199 myń 990 vaktsına satyp alǵan eken. Bul mólsher jalpy halyqtyń 11 paıyzyn qamtýǵa jol ashatynyn aıtqan mınıstr ekpe jumystary júrek qan tamyrlary men tynys alý joldarynda sozylmaly aýrýlary bar adamdarǵa, jıi aýyratyn balalarǵa, bilim berý uıymdaryndaǵy balalarǵa, ata-anasynyń qaraýynsyz qalǵan balalarǵa, medıtsınalyq qyzmetkerlerge salynatynyn jetkizdi.

Odan bólek eldegi PTR-testten ótýdiń táýliktik mólsherin jyl sońyna deıin 63 myńǵa jetkizý josparlanǵan.

Úkimet basshysy júktegen úsh mindet

Mınıstrdiń esebin tyńdaǵannan keıin Úkimet basshysy Asqar Mamın kúzde vırýsty aýrýlar men tumaý juqtyrý jaǵdaılarynyń artý yqtımaldyǵyna baılanysty qandaı sharalar qolǵa alynǵanyn aıtyp berdi. Premer-mınıstr de Alekseı Tsoıdyń sózin quptap, qabyldanǵan sharalardyń arqasynda elde koronavırýsqa qatysty jaǵdaı turaqtalǵanyn málimdedi. Koronavırýs ınfektsııasy men vırýstyq pnevmonııanyń táýliktik ósýi 0,5 paıyz sheginde. Búgingi tańda osy ınfektsııany juqtyrǵan adamdardyń 94 paıyzy emdelip shyqqan. Infektsıalyq aýrýhanalardyń júktelýi 15 paıyzy ǵana bolsa, koronavırýs ınfektsııasyna baılanysty jedel járdem shaqyrý 80 paıyzǵa deıin tómendegen.

Premer-Mınıstrdiń aıtýynsha aýrý juqtyrǵandardyń sanyn azaıtyp, medıtsınalyq kómek tıimdiligin jaqsartý boıynsha naqty sharalar qabyldanǵan.

«Ózderińiz biletindeı kúzde vırýsty aýrýlar men tumaý juqtyrý jaǵdaılary artady. Osyǵan baılanysty 15 qyrkúıekten bastap halyqqa tumaýǵa qarsy vaktsına salý bastalady. Óńirlerde 12 ınfektsııalyq aýrýhana salynyp jatyr. 2 statsıonar qaıta jańartylýda. Jalpy aýrýhanalardaǵy oryndardyń sanyn 50 myń orynǵa deıin ulǵaıtý boıynsha jumys júrgizilýde. Aýyldy jerlerdegi medıtsınalyq kómektiń qol jetimdiligin qamtamasyz etý jumystary júrgizilýde. Jedel járdem avtokólikterimen jáne barlyq qajetti jabdyqtarmen qamtamasyz etilip jatyr. Jeke qorǵaný quraldary men dári-dármekterdiń jetkilikti qory jasaldy. Tapshylyq bolmaıdy», - dedi ol.

Úkimet basshysy odan bólek tamyz aıynan beri aýrýhanalarda vırýsty ınfektsııadan emdelý úshin halyqqa tegin dári-dármek berilip jatqanyn málim etti.

«Elde vırýsqa testileý múmkindigi artty. Vaktsına satyp alý jóninde kelissózder ótkizilip, ózimizde vaktsına jasap shyǵarý boıynsha jumys uıymdastyrylǵan. Úkimet tarapynan aýqymdy júıeli jumys júrgizilýde. Qabyldanǵan sharalardyń nátıjesinde biz elimiz úshin kúrdeli kezeńdi eńserdik. Vırýstyń taralý deńgeıiniń tómen bolýy qamtamasyz etildi. Bastysy, bizdegi densaýlyq saqtaý júıesi koronavırýs juqtyrǵandardy emdeý boıynsha zor tájirıbe jınaqtady», - dedi Asqar Mamın Úkimet otyrysynda.

Premer-mınıstr barlyq qabyldanyp jatqan sharalar kúzde paıda bolýy múmkin pandemııanyń jańa tolqynyna jáne maýsymdyq aýrýlarǵa qarsy kúresýge jaǵdaı jasaıtynyn aıtady. Sózinshe sanıtarııalyq talaptardy qatań saqtaý kerek. Álemdegi epıdemııanyń turaqsyzdyǵyn eskersek, vırýstyń qaıtadan órshý múmkindigine daıyndyq jumystaryn jalǵastyrǵan jón. Keıbir shekteý sharalaryn jalǵastyrǵan abzal.

«Osyǵan baılanysty mynadaı tapsyrma beremin: birinshiden, óńirlerdiń ákimderi epıdemıologııalyq jaǵdaıdy erekshe baqylaýda ustasyn, barlyq sanıtarııalyq normalardy qatań saqtasyn. Vırýstyń taralýy men aýrý juqtyrý kórsetkishteriniń ózgerýine qaraı jedel ári naqty áreket etsin. Infraqurylymdy daıyndaý sharalaryn qabyldasyn jáne barlyq satydaǵy medıtsına jumyskerleriniń qaýipsizdigin qamtamasyz etsin. Ekinshiden, Densaýlyq saqtaý mınıstrligine múddeli memlekettik organdarmen birge halyq arasynda profılaktıkalyq jumysty kúsheıtýdi tapsyramyn. Emhanalardyń daıyndyǵyn baqylaýda ustaý qajet jáne de qaýip tobyndaǵy adamdardy naqty qadaǵalap turý kerek. Úshinshiden, tsıfrlyq damý mınıstrligi Densaýlyq saqtaý, Aqparat mınıstrlikterimen birge halyq arasynda aqparattyq-túsindirý jumysyn júrgizsin», - dep túıdi Premer-mınıstr.

Úkimet otyrysy barysynda Іshki ister mınıstri Erlan Turǵymbaev tumaýǵa qarsy vaktsına salynatyn azamattardyń sanatyna polıtsııa qyzmetkerlerin de qosýdy surady. Sebebi «polıtsııa qyzmetkerleri de qazir medıtsına mamandarymen birge indetpen birge kúresip jatyr» deıdi ol.

Osylaısha elimizde taǵy da indetpen bolýy múmkin kúreske daıyndyq jumystary qyzý júrgizilip jatyr.


Seıchas chıtaıýt