Koronavırýs telefon ekrany men aqsha banknotynda bir aıǵa jýyq ómir súredi
Avstralııa ulttyq ǵylymı agenttigi júrgizgen sońǵy zertteý qorytyndylary SARS-Cov-2 vırýsynyń buǵan deıin shamalanǵannan da ómirsheń bolýy múmkin ekenin kórsetti.
Eldiń CSIRO agenttigi ótkizgen zertteý vırýstyń mobıldi telefon ekrany, sondaı-aq plastık jáne qaǵaz banknot sııaqty tegis betterde 20°C temperatýrada 28 kún boıy «óte turaqty» bolatynyn kórsetti. Salystyrmaly túrde tumaý vırýsy mundaı jaǵdaıda 17 kún tirshilik etedi eken.
Kardıff ýnıversıteti janyndaǵy vırýstyq ınfektsııalar ortalyǵynyń burynǵy dırektory, professor Ron Ekls avstralııalyq áriptesteriniń zertteýine syn aıtyp, koronavırýs ınfektsııasyn týdyrýshy vırýstyń 28 kún boıy «belsendi» bolatyny týraly shamalaýyn tek «qoǵamnyń úreıin ushyratyn qajeti joq jańalyq qana» dep málimdedi.
«Vırýstar áldeneniń betinde tek jótel, túshkirý kezinde, sondaı-aq las qolmen ustaý kezinde ǵana taralady, al bul zertteýde adamnyń shyryshy vırýstyń taralýy quraly retinde qarastyrylǵan joq», - dedi ol.
«Meniń oıymsha, ınfektsııalyq vırýstar áldeneniń betindegi shyryshta birneshe kún emes, tek birneshe saǵat ishinde saqtala alady», - dep qosyp ótti Ekls.
Shilde aıynda Lancet-te jarııalanǵan maqalada Rýtgers ýnıversıtetiniń mıkrobıologııa professory Emanýel Goldman vırýstyń «jansyz zattar arqyly taralý múmkindigi óte tómen» ekenin atap ótken.
Sondaı-aq, ótken aptada Kalıfornııa ýnıversıtetiniń medıtsına professory Monıka Gandı koronavırýstyń áldeneniń beti arqyly taralmaıtynyn málimdegen.