«Qorqordyń tazalyǵyna eshkim kepildik bere almaıdy» - BAQ-qa sholý

ASTANA. 4 sáýir. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 4 sáýir, beısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

Bıyl Abylaıdyń úsh júz jyldyǵy, Tóle bıdiń úsh júz elý jyldyǵy oıdaǵydaı ótkiziledi dep úmit etip júrmiz. Sondaı ult merekesiniń biri - Jıdebaı batyr­dyń úsh júz jyldyǵy.

Bul týraly «Egemen Qazaqsten» gazeti búgingi sanynda jazyp otyr.

Basylymnyń atap ótýinshe, Jıdebaı Qojanazaruly (1713-1815) - qazaq halqynyń dańqty ári arýaqty batyry, ábjil sheshen, asa iri shejireshi, qazaq jerin jońǵar shapqynshylarynan azat etýde teńdesi joq erlik kórsetken qol­basshy, asa kórnekti memleket qaı­ratkeri, asqaq Abylaıdyń se­nimd­i serigi, jaýqaraq basy, pikirles do­sy ári bıi. Abylaıdy aq kıizge otyr­ǵyzyp, han kóterýge qatysqan kisi.

Jıdebaı batyr Ańyraqaı shaı­qasyna, Qansheńgel, Aqsúıek soǵysyna qatysyp erlik kórsetken, Baıan taýyn, Ertis mańyn, Nura boıyn, Qarqaraly, Ulytaý, Aqmola, Balqashty azat etkende - myńbasy, Tarbaǵataı, Aıagóz, Taldyqorǵan, Qulja, Alataý, Talǵardy azat etkende áskerbasy bolǵan. Talǵar qalasy mańyndaǵy Jıdebaı asýy, Abaı qystaýyndaǵy Jıdebaı qoryǵy osy batyrdyń atymen atalǵan.

Maqala avtory Myrzataı Joldasbekov Jıdebaı batyrdyń ómir joly men jasaǵan erlikterin jipke tizgendeı jaza kelip, «qasıetti jerimizge, qala-dala­myzǵa Petropavl, Pavlodar dep qazaqqa esh qatysy joq qaıdaǵy attardy qoıyp, áspetteı berýdiń endi esh jóni joq. Qazaqty el qylǵan, qazaq eli úshin, qasıetti jeri úshin búkil ómirin arnap, janyn qıǵan uly tulǵalardyń esimin ardaqtaýymyz kerek. Sondaı erlerimiz Abylaı hannyń, Jıdebaı batyrdyń bıyl úsh júz jyldyǵy. Arýaq úshin, qazaq úshin, keleshek úshin moratorıı degendi, bolmashy taǵy birdeńelerdi syltaýratpaı, bul toılardy halyq merekesine aınaldyryp, memleket atynan uly batyrlardyń esi­min máńgi este saqtaý sharalaryn bel­gilegen jón. Sonda el de, arýaq ta rıza bolady», - degen oıyn aıtady.

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde «Reseıdiń úzdik kásipkeri» otandasymyz Serikbaı Bısekeev qazaqstandyq stýdentter men bıznesti jańa bastaǵan jas kásipkerlerge dáris oqydy. Bul jóninde «Egemen Qazaqstannyń» búgingi sanynda jazylǵan.

«Álemdik bıznes keńistigindegi asa iri de abyroıly «Ernst end ıAng» konsaltıngtik kompanııasy taǵaıyndaǵan sapalyq «V2V» nomınatsııasy boıynsha bas júldeni ıemdenip, orys jerindegi «Reseıdiń eń úzdik kásipkeri» ataǵyna ıe bolǵan Serikbaı Bısekeevti Qazaqstannyń jas kásipkerleri qaýymdastyǵy «Bızneske jol kórset» áleýmettik jobasynyń aıasynda shaqyrtyp otyr. Qazaqstannyń «Atameken» ulttyq ekonomıkalyq palatasy qoldaý kórsetip otyrǵan bul joba elimizdegi jas kásipkerlerdiń biligin arttyryp, táýekel jolynda aqparattyq jáne basqa da zańdyq qoldaý kórsetý nıetinen týyndaǵan», - dep jazady basylym.

Úzilissiz 3 saǵatqa sozylǵan «bıznes keńeste» kásipker Serik­baı Bısekeev óziniń ómir jolyn, ózi týǵan Qostanaı ólkesi men keshegi keńestik dáýir kezindegi Qazaqstannyń jaǵdaıyn, odan keıin oqý-bilim izdep Reseı jeri­ne jasaǵan sapary men Sankt-Peterbýrg qalasynda bas­talǵan bıznes qadamy, álemdik eko­nomıkalyq daǵdarys, qarjylyq operatsııalar men áriptestik baılanys ornatý syrlary sekildi qyzyqty taqyryptarda tushymdy áńgime aıtty.

- Jeke kásibin bastaǵysy keletin adamda ishki senimdilik myqty bolýy kerek. Eýropa men Azııanyń kindiginde ornalasqan Qazaqstandaı elde, qazba baılyǵy men shıkizat kólemi jan basyna shaqqanda álem boıynsha ekinshi oryn alatyn memlekette turyp kásipkerlikpen aınalyspaý, óz bıznesińdi jolǵa qoımaý, shynynda da, sanaǵa syımaıtyn selqostyq degen bolar edim, - deıdi S.Bısekeev. Maqalanyń tolyq nusqasy «Reseıdiń eń úzdik kásipkeri atanǵan qazaq jigiti dáris oqydy» degen taqyryppen berilip otyr.

Qazaq sóz óneri tarıhynyń ejelgi zamandardan qazirgi kezeńge deıingi qalyptasý, damý jolynda shyǵarmashylyǵymen urpaqtar dúnıetanymyn nurlandyrǵan talaı oıshyl-ǵulama tulǵalar taǵylymy urpaqtan urpaqqa jalǵasyp keledi. HH ǵasyrdyń 70-90-jyldary men qazirgi HHІ ǵasyrdyń basyndaǵy qazaqtyń rýhanı qundylyqtar qazynasyn baıytqan, sondaı tulǵalardyń biri - Nemat Kelimbetov, dep jazady «Egemen Qazaqstan» «Taǵdyr talqysy jáne talant tegeýrini» atty maqalasynda.

Basylymnyń atap ótýinshe, N. Kelimbetov - qazaq jáne álem halyqtary ádebıeti muralaryn zertteýshi. Qazaq ádebıetiniń ejelgi dáýirlerindegi bizdiń zamanymyzdan burynǵy birinshi myńjyldyqtaǵy saqtardyń qaharmandyq dastandaryn («Alyp Er Tońǵa», «Tomırıs» («Tumar»), «Shý», t.b.), ǵundardyń (b.z.b. ІІ ǵasyr) batyrlyq jyrlaryn («Oǵyz qaǵan», «Attıla», «Kók bóri», «Ergenekón», t.b.) qazaq ádebıettanýy ǵylymynyń tarıhynda tuńǵysh ret arnaıy qarastyrdy.

Maqalada N. Kelimbetovtiń ómir joly, qazaq halqyna sińirgen eńbegi, urpaq tárbıesinde aıtqan ósıetteri jan-jaqty talqylanǵan. Sóz sońynda maqala avtory, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Temirhan Tebegenov «ýaqyt talabyna sáıkes ustaz-ǵalym Nemat Kelimbetov atyndaǵy bazalyq ǵylymı-zertteý ınstıtýt nemese arnaıy ortalyq ashylsa ınnovatsııalyq zertteýlerdi damytýdyń jańa saıasatyna úılesimdi serpin berer edi dep oılaımyz. Osyndaı ónegeli adamdar ulaǵaty olardy baǵalaıtyn jańa dáýir urpaqtary arqyly damytyla jalǵasýy tıis emes pe?!» degen oıyn bildiredi.

***

Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy qorqordyń paıdasy týraly eshqandaı málimdeme jasamaǵan. Kerisinshe, DDSU qorqordy bir ret tartý 100 ret temeki shegýmen teń dep jazady. Ǵalamtordan alynǵan, ǵylymı negizi joq nársege senýge bolmaıdy. Biz sarapshylar zerttegen, ǵylymı dáleldengen naqty faktilerdi qoldanamyz. Al qarsylyq tanytyp júrgen jas jigitter halyqtyń densaýlyǵynan aqsha jasap júr. Eń ókinishtisi, ony elge jarııa qylýǵa da uıalmaıdy.

Bul týraly «Aıqyn» gazeti búgingi sanynda jazyp otyr. «Qorqordyń tazalyǵyna eshkim kepildik bere almaıdy» degen taqyryppen birilip otyrǵan «Temeki tútininen azat Qazaqstan úshin» ulttyq koalıtsııasynyń jetekshisi Jámıla Sadyqovamen bolǵan suhbatta osy qorqordyń adam densaýlyǵyna qanshalyqty zııan ekeni egjeı-tegjeıli baıandalady.

Qazaqstanda «Halyqtyq ІRO» baǵdarlamasy tabysty bastaldy. Muny tuńǵysh bastalǵan «QazTransOıl» ІRO qatysýshylardyń sany, aktsııa qunynyń ósýi jáne jaqsy dıvıdent túsýdi ańǵartyp otyrǵan «QazTransOıl» aktsıonerlik qoǵamynyń 2012 jyldaǵy jaǵymdy qarjylyq nátıjeleri dáleldep otyr, dep jazady «Aıqyn»basylymy «Halyqtyq ІRO» aktsıonerlerge alǵashqy tabys ákeldi» degen maqalasynda.

Gazettiń jazýynsha, búginge deıin «QazTransOıl» kompanııasynyń aktsııalaryn ustap otyrǵan aktsıonerler baǵanyń ósýine baılanysty árbir qundy qaǵazdan 100 teńge tabys tapty. Onyń baǵasy alǵashqy taǵaıyndalǵan 725 teńgeden 13 paıyzdan astam ósti.

«Bul tabystan basqa, ınvestorlar dıvıdentterin alady. Onyń kólemi kompanııa aktsıonerleriniń jyldyq jalpy jıynynan keıin - mamyr aıynda belgili bolmaq. Ázirge belgili bolǵany - aktsıonerlerge beriletin 2012 jyldyń dıvıdentine taza paıda jıyntyǵynyń 40 paıyzynan kompanııa kem bermeıtin boldy. Al ol byltyrǵy jyldyń qorytyndysy boıynsha 33,5 mlrd teńgeni qurady. Bul 2011 jylǵa qaraǵanda 29,1 paıyzǵa kóp», - dep atap ótedi basylym.