Kórisý merekesiniń tárbıelik mán-mańyzy da erekshe – tarıhshy Saıalbek Ǵızzatov
Onyń aıtýynsha, Kórisý kúniniń tamyry da tereńde, kóneden bastaý alady.
-Saıalbek Mahambetuly, Qazaqstannyń tek batys óńiri ǵana emes, búkilhalyqtyq sıpat ala bastaǵan osynaý meıramnyń shyǵý tarıhyna baılanysty túrli pikirler aıtylyp keledi. Aldymen tarıhshy retinde osyǵan toqtalsańyz?
-Iá, bireýler Kórisý merekesiniń shyǵý tegin monǵoldardyń Zolgoh merekesimen, ekinshileri býrıattar men tývalyqtardyń Cholýkshýýr meıramymen baılanystyrsa, ózgeleri Kórisýdiń shyǵý tarıhyn kóne túrki dáýirinen izdeıdi. Qalaı bolǵanda da kók túriktiń urpaǵy sanalatyn qazaq halqynyń ejelden kele jatyrǵan dástúrli dúnıetanymynda úlkenge qurmet, kishige izet kórsetý úlken rólge ıe.
Bizdiń paıymdaýymyzsha, Kórisý merekesi naqty tabıǵı-geografııalyq jaǵdaılarǵa, sharýashylyq ómirge baılanysty da dúnıege keldi. Birinshiden, qazaq halqy, onyń arǵy ata-babalary kóshpeli mal sharýashylyǵymen aınalysyp, en dalada kóship júrýge májbúr boldy. Olardyń kóshi-qon marshrýty júzdegen, myńdaǵan shaqyrymdarǵa jetip otyrdy. Búginde muraǵat qujattarynda Batys Qazaqstan oblysyn mekendegen rýlardyń mekenderine baılanysty kóptegen derekter kezdesedi. Mysaly, bir ǵana baıbaqty rýynyń HVІІ-HІH ǵasyrlarda jazda Shiderti, Óleńti, úsh Ańqaty ózenderiniń boıyn (qazirgi Syrym, Terekti aýdandary), qysta Kojeharov, Býdarın, Lbishin forpostarynyń (qazirgi Aqjaıyq aýdany) boıyn mekendegendigi týraly naqty tarıhı derekter bar. Demek, ata-babalarymyz qys jetkende ózara aqyldasa otyryp tórt túlik malymen birge qystaýlarǵa ketip, jaz shyǵa jaılaýda bas qosatyn bolǵan.
Ekinshiden, qazaqtardyń arasynda ózen-kól jaǵalarynda otyryqshy sharýashylyqpen aınalysqan, qalalarda mekendep qolónershilikpen, saýda-sattyqpen aınalysqan adamdar da boldy. Sondyqtan naýryz aıy kelgende jazǵy qonysyna oralǵan aǵaıyndar men otyryqshy ómir saltyn ustanǵan qazaqtar da ózara qaýqyldasyp, kórisetin bolǵan.
Qystaýlarǵa ketken qazaq rýlaryn kóptegen qıyndyqtar kútip turatyn. Ásirese, Batys Qazaqstan aımaǵyn mekendegen qazaqtar tabıǵı jutqa jıi urynyp otyrǵan. Mysaly, 1816 jyldyń qysynda Bókeı Ordasynda sultan Shyǵaı Nuralyulynyń málimetinshe 56 750 bas jylqy ashtyq pen sýyqtan ólgen. Sonymen qatar Batys Qazaqstan aımaǵy otarlaýshy Reseı ımperııasynyń qursaýynda qalyp, jergilikti qazaqtar Oral kazaktarymen, orys sharýalary jáne ózge de ult ókilderimen qystaý úshin kúrester júrgizip otyrdy. Mundaı qaqtyǵystar qantógiske ulasyp, adam ólimine ákelip otyrdy. Sondyqtan qystan aman shyqqan qazaqtar «Úı-ishiń, mal-jan aman ba?!» dep kórisetin bolǵan.
Kórisý merekesi kezinde jasy úlken adam ózinen kishige «Bir jasyńmen!», «Jasyńa jas qosylsyn!» dep aıtady. Bul óz kezeginde Kórisýdiń jańa jyl merekesimen astarlas ekendigin kórsetedi.
-Al Kórisý merekesi nelikten 14 naýryz toılanady?
-Bul máselege qatysty da ǵylymda birneshe pikir qalyptasty. Birinshi nusqa monǵol halqynyń Shaǵan atty jańa jyl merekesimen baılanysty bolyp keledi. Óıtkeni monǵoldardyń dástúrli dúnıetanymynda toǵyz «toǵyzdyq» degen túsinik bar. Bul halyq qys mezgili 81 kúnge, ıaǵnı 23 jeltoqsannan 14 naýryzǵa deıingi kezeńge sozylady dep sanady. Al 14 naýryz monǵoldar úshin jańa jyl bolyp esepteldi.
Ekinshi nusqa Keńes úkimetiniń rýhanı kósemi V.I.Lenınniń 1918 jyly 24 qańtarda qabyldaǵan «Rossııa respýblıkasynda Batys eýropalyq kalendardy engizý týraly» dekretimen baılanysty. Bul qaýly boıynsha ıýlıan kúntizbesiniń ornyna grıgorıandyq jyl sanaý engizilip, 1918 jylǵy 1 aqpan birden 14 aqpanmen almastyryldy. Sondyqtan osy jańa ózgeristerge baılanysty 14 naýryz kóktemniń alǵashqy kúnine aınaldy.
Úshinshi nusqa boıynsha Kórisý merekesi halyq astronomy Baıbaqty Qazybektiń kúntizbesine sáıkes 22 naýryzdan sál erterek, ıaǵnı 14 naýryzda toılanady degenge saıady. Árıne, bul aıtylǵan nusqalar egjeı-tegjeıli zertteýdi talap etedi.
-Bul meıramnyń tárbıelik máni nede dep bilesiz jáne ony keńinen nasıhattaý úshin ne istelýi kerek dep oılaısyz?
-Shyn mánisinde Kórisý merekesi tunyp turǵan tárbıeniń jarqyn úlgisi bolyp tabylady. Óıtkeni adamdar áýelden tań atpaı úıleriniń esikterin aıqara ashyp, kórise kelgen qonaqtaryn qushaq jaıa qarsy alatyn bolǵan. Dastarhan jaıylyp, as berilip, taǵylymdy áńgimeler aıtylady. Jastar aýyldyń aqsaqaldaryn arnaıy izdep kelip kórisip, aq batalaryn alyp, rýhanı qanattanyp qaıtady. Sondyqtan aǵaıynmen aralasýda, týystyq qatynasty saqtaýda Kórisý merekesi erekshe mańyzǵa ıe.
Búginde Kórisý merekesin el bolyp toılaý jóninde ıgi bastama kóterilip jatyrǵandyǵy belgili. Biz de óz tarapymyzdan osy bastamany qoldaı otyryp, tómendegi sharalardy júzege asyrý kerek dep sanaımyz.
Birinshiden, Kórisý merekesiniń tarıhı mán-mańyzyn ashyp kórsetetin kórkem, derekti fılmder, beınerolıkter daıyndaý, olardy buqaralyq aqparat quraldary, sonyń ishinde áleýmettik jeliler arqyly nasıhattaý.
Ekinshiden, «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda Kórisý merekesine qatysty tyń muraǵat qujattaryn, sırek kezdesetin ádebıetterdi jınaqtaý maqsatynda zertteý tobyn qurý, onyń jumysyna qarjylaı qoldaý kórsetý.
Úshinshiden, Kórisý merekesin álemdik brendke aınaldyrý baǵytynda jumystaný. Bul, bir jaǵynan, rýhanı dúnıemizdi baıyta tússe, ekinshi jaǵynan, eldegi týrızmdi damytýǵa múmkindik beredi.
Sondyqtan el bolyp jumylyp, Kórisý merekesin keńinen nasıhattaý barlyq qazaqstandyqtardyń rýhanı mindeti bolmaq.