Qoryldaý men apnoe: Astanadaǵy uıqy zerthanasy qalaı jumys isteıdi
- Alfııa Ermekqyzy, uıqy zerthanasynyń negizgi qyzmetine qysqasha toqtalyp ótińizshi...
- Uıqy zerthanasy 2015 jyldan beri jumys isteıdi. Ol úshin mamandarymyz arnaıy oqydy. Qazir bizdiń zerthanada eki dáriger jáne 6-8 medbıke bar. Negizgi eki máselemen aınalysamyz, ol qoryldaý jáne apnoe (uıqy kezinde tynystyń toqtap qalýy) problemasy. Másele mynada, apnoe kezinde, adam uıyqtap jatqanda, onyń tynysy 10-11 sekýndtan artyq úziledi. Ol ýaqytta qandaǵy otteginiń mólsheri tómendeıdi. Apnoe (uıqy kezinde tynystyń toqtap qalýy) bir túnde 500 sekýndqa deıin tynys alýdyń toqtaýy múmkin, ol kezde satýratsııa eki ese tómendeıdi. Ádette, ol 94-98% bolýy kerek, al apnoe kezinde ol 42% deıin tómendeıdi. Túnde tynys alý úzilip, satýratsııa tómendeýi adam aǵzasyna jalpylaı zııan. Bul deneniń gıpoksııasy, ınfarkt, mıokard, ınsýlt, tipti uıqydaǵy adamnyń kenetten ólip ketý qaýpi de bar.
- Uıqy apnoesynyń alǵashqy belgileri qandaı?
- Eger siz qoryldaýdy baıqasańyz, tańerteń qan qysymyńyz kóterilse, túnde jıi zár shyǵarsańyz, semizdik, sondaı-aq erler arasyndaǵy erektsııa problemalary nemese kenetten salmaq qosý baıqalsa, bul uıqynyń buzylýynyń (apnoe) belgisi bolýy múmkin jáne ondaı kezde mamanǵa júgingen jón.
- Uıqy zerthanasyndaǵy dıagnostıka men emdeý ádisi týraly aıtyp berseńiz...
- Apnoe sındromyn dıagnostıkalaý halyqaralyq standartqa saı, skrınıng jáne tolyqqandy polısomnografııa túrinde júrgiziledi. Skrınıng – patsıenttiń uıqysyn baqylaıtyn apparattyń kómegimen júrgiziledi. Apparat naýqastyń uıqy kezindegi tynys alýyn jáne qandaǵy satýratsııany anyqtaıdy.
Ekinshi zertteý, uıqy zerthanasy jaǵdaıynda júrgiziletin polısomnografııa. Naýqas datchıkpen uıyqtaıdy, protsesti medbıke túni boıy baqylaıdy. Uıqy kezinde kóptegen fızıologııalyq kórsetkish baqylanady, elektroentsefalogramma alynyp tastalady. Ol degenimiz mıdyń potentsıaldaryn jazý, uıqy kezinde mı ózin qalaı ustaıdy, uıqy kezinde tynys alýdy toqtatý, satýratsııa, dene qalpy jáne elektrokardıogramma. Uıqy kezinde tynys alý úzilgen kezde barlyq ishki organ, sonyń ishinde júrek zardap shegedi. Osy oraıda biz uıqy kezinde tynys alý toqtaǵan kezde bolatyn ózgeristerdi anyqtaımyz.
Naýqas uıyqtaǵannan keıin polısomnografııa baǵalanady, sodan soń dıagnoz qoıyp, aýrýdyń dárejesin anyqtaımyz. ıAǵnı jeńil, ortasha nemese aýyr. Uıqy apnoesy ortasha jáne aýyr dárejesinde, uıqynyń toqtaý ındeksi 15-16-dan asqanda, emdeý usynylady.
Emdeý úshin biz CPAP terapııasyn qoldanýdy usynamyz, bul tynys alý joldaryndaǵy úzdiksiz aýa qysymy. Naýqas tynys alatyn maska kıinedi, oǵan kontýr qosylady, eger uıqy kezinde tynys alý toqtasa, onda bul qurylǵy ylǵaldandyrylǵan kezde atmosferalyq aýa beredi. Arnaıy jylytý qurylǵysy bar. Ol tynys alý joldaryn keńeıtedi jáne aýa qysymmen ótedi. Eger adam tynys alýdy toqtatsa, onda osylaısha aýa jastyǵy paıda bolady, bul tynys alý joldarynyń jabylýyna jol bermeıdi. Tıisinshe, tynys alýdyń toqtaýy bolmaıdy jáne satýratsııa qalypqa keledi. Sondyqtan atalǵan terapııadan ótken naýqastar kelesi kúni birden jaqsarǵanyn baıqaıdy. Óıtkeni, 42% satýratsııa eki ese kóteriledi. Patsıentter terapııadan keıin jaqsy uıyqtaǵanyn jáne jumys isteý qabiletiniń artqanyn aıtyp jatady.
Qysym parametrlerin rettegennen keıin patsıentterge qurylǵyny lıtsenzııasy bar kompanııadan satyp alýdy usynamyz. Osylaısha Qazaqstan men álemniń kez kelgen jerinde em alý múmkindigi bar.
- Uıqy kezinde tynystyń toqtaýynan kóbine kimder zardap shegedi jáne sizderdiń zerthanaǵa patsıentter qandaı shaǵymdarmen keledi?
- Salystyrmaly túrde áıelderge qaraǵanda er adamdar uıqy apnoesyna jıi ushyraıdy. Sonymen qatar uzaq jol júretin avtokólik júrgizýshileri (deni erkekter) uıqy kezinde tynys toqtaýynan zardap shegedi. Statıstıkalyq zertteýler kórsetkendeı, uıqy apnoesynan keıin kólik apatyna ushyraý qaýpi mas bolyp kólik júrgizý qaýpimen salystyrǵanda áldeqaıda joǵary. Eýropa elderi men AQSh-ta kólik júrgizýshileri kýálik almas buryn uıqy apnoesynyń deńgeıin anyqtaý úshin mindetti skrınıngtikten ótedi. Bizdiń elde bul talap áli engizilgen joq. Degenmen osy baǵyttyń damyp kele jatqanyn eskersek, meniń oıymsha, bizge de zań qabyldaý kerek.
Mysaly, arterııalyq gıpertonııamen aýyratyn naýqastar ádette kardıologtarǵa júginedi, óıtkeni olar tańerteń qysymnyń joǵarylaýyn sezinedi. Bilikti kardıolog uıqy apnoe sındromy baıqalsa patsıentti bizge jiberedi. Keıbireýler aldymen lor dárigerine barady, óıtkeni olar bul orofarınske baılanysty dep oılaıdy. Shynynda da, eger patsıent sportpen shuǵyldansa, onyń muryn septýmy qısaıyp, aýa tolyq ótpeıdi, saldarynan uıqy kezinde tynys alý toqtaıdy. Sondyqtan bizge kardıologtar, lor dárigerleri, dıetologtar men ýrologtar naýqasty bizge baǵyttaıdy.
- Salaýatty uıqy gıgıenasyn saqtaý boıynsha neni eskergen jón?
- Árıne, uıqy problemalaryn boldyrmaý úshin belgili bir erejelerdi saqtaý mańyzdy. Birinshiden, uıqydan 2 saǵat buryn planshet, teledıdar, smartfon sııaqty gadjetterdi sóndirý qajet. Óıtkeni, gadjettiń sáýlesi uıqyǵa jaýap beretin gormon-melatonın óndirisin tómendetedi. ıAǵnı, siz uıyqtaımyn degenshe uıaly telefonǵa úńilip otyrsańyz, melatonın óndirisin toqtatady, sodan keıin uıyqtaý óte qıynǵa túsedi. Sondyqtan uıyqtaýǵa daıyndalyp, tynysh atmosferany qurý kerek, mysaly, sol sııaqty uıqy aldynda bosańsytatyn vanna qabyldap, kitap oqýǵa bolady.
Ekinshi ereje - demalys kúnderi de árdaıym belgili bir ýaqytta jatyp, turý kerek. Óıtkeni, bul bizdiń aǵzamyzdyń rıtmi. Eger siz bir ýaqytta uıyqtap, turdy ádetke aınaldyrsańyz, onda aǵza ózin uıqyǵa daıyndaıdy jáne uıyqtaý ońaıǵa soǵady.
- Áńgimeńizge rahmet!