«Qorǵanys salasyndaǵy bylyq-shylyq» - baspasózge sholý
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Qazaqstan ustanymy qashan da aıqyn» atty maqala jarııalandy. Onda ıAdrolyq qarýdy taratpaý jáne qoldanbaý jónindegi Qazaqstannyń halyqaralyq deńgeıdegi qyzmeti keńinen baıandalady.
«Jaqynda Meksıkada ıadrolyq qarýdy qoldanýdyń gýmanıtarlyq saldaryna arnalǵan ekinshi halyqaralyq konferentsııa bolyp ótti. Oǵan Qazaqstan delegatsııasy da qatysty. Elimizden barǵan resmı ókilder ıadrolyq qarý-jaraqty qysqartý boıynsha álemdik qoǵamdastyqtyń ári qaraı da úılesimdi kúsh-jigeri qajet ekeni jónindegi otanymyzdyń ustanymyn atap kórsetti», delingen maqalada.
«Keshe qazaq folklorynyń 100 tomdyǵynyń tusaýkeseri ótkizildi», dep habarlaıdy «Egemen Qazaqstan» gazeti. «Ultymyz maqtanarlyq uly mura» atty maqalada «Babalar sózi» atty 100-tomdyǵynyń mádenı salmaǵy, ultymyzǵa tıgizer rýhanı parqy baǵamdalǵan.
Memleket basshysy 2003 jyly Qazaqstan halqyna Joldaýynda halqymyzdyń asa baı mádenı murasyn jınaý, júıeleý, zertteý, bastyrý jáne jańǵyrtýdy maqsat tutatyn «Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamasyn jasaý jóninde Úkimetke tapsyrma bergen bolatyn. Bul zertteý eńbegi de sonyń aıasynda shyǵyp otyrǵan biregeı dúnıe bolyp otyr.
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda «Eldi órkendetýge trıllıon teńge bólinedi» atty maqala jarııalandy.
Onda habarlanǵanyndaı, el Parlamenti halyqtyń ál-aýqatyn jaqsartýǵa, kásipkerlikti damytýǵa, qarjy sektorynyń turaqtylyǵyn arttyrýǵa, ınvestıtsııalyq ahýaldy jaqsartýǵa baǵyttalǵan jumysqa jumyldyrylady.
Senattyń keshegi jalpy otyrysynda palata tóraǵasy Qasym-Jomart Toqaev ótken jumadaǵy Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynan keıin parlamentshiler aldynda qandaı mindetter turatynyn túsindirip berdi. «Senat otyrysynda Ulttyq bankke teńge baǵamynyń túzetilýine baılanysty ulttyq valıýtadaǵy depozıtterdiń syıaqy stavkasyn 13-14%-ǵa deıin kóterý usynyldy. Bul usynysyn senator Svetlana Jalmaǵambetova bas bankır Qaırat Kelimbetovke arnalǵan depýtattyq saýal retinde rásimdedi. Onyń baılamynsha, osylaısha óz salymdaryn jappaı áketip jatqan jurtshylyqty bankterge keri oraltýǵa jáne teńgege degen jaqsy kózqarasty nyǵaıtýǵa bolady», - delinedi materıalda.
«Jarnamasy jer jaryp turǵan «Bıznestiń jol kartasy» baǵdarlamasy týraly estigender qaltasynda kók tıyny bolmasa da, kásip ashyp, nesıe alýdy armandap qoıatyny bar. Alaıda olarǵa aptyqqan kóńilderin basýlaryna týra keledi», dep jazady «Aıqyn» basylymy «Bankter aýylǵa barǵysy joq» atty maqalada.
«Sebebi jańa kásip bastaýǵa nesıe alý úshin de qaltańda qarajatyń bolýy kerek eken. Buǵan Óńirlik damý mınıstrligi men «Damý» kásipkerlikti qoldaý qorynyń ókilderi birigip ótkizgen baspasóz máslıhatynda kóz jetkizdik. Mysaly, júzege asyrmaq jobańyzdyń quny 1 mıllıon teńge bolsa, «Damý» kásipkerlikti qoldaý qory siz úshin 700 myń teńgeniń kepildigin usyna alady. Onda da qaltańyzda 300 myń teńge qarjyńyz bolsa ǵana. ıAǵnı jańadan kásip bastaýdy josparlamas buryn, qarajat jınańyz. Al ondaı qarjyny aýyldaǵy qara halyq qaıdan alady? Baıqaǵan bolsańyz, maqtaýy basym baǵdarlama da qaltalylarǵa arnalǵandaı», - deıdi maqala avtory.
«Túrkistan» basylymy búgingi sanynda keıingi kezde qorǵanys salasynda jıi oryn alyp jatqan jemqorlyq taqyrybyn egjeı-tegjeıli qozǵaǵan. «Qazaqstannyń qorǵanys salasynda jemqorlyq ábden dendep ketken sııaqty. Memleketke tıesili qarajatty mıllıondap, mıllıardtap qaltasyna basatyn keıbir áskerı shendiler qorǵanys pen qaýipsizdikke emes, bızneske bas urǵan. Zańǵa, temirdeı tártipke baǵynýy tıis áskerıler zańdy nege belsheden basady?» dep jazady basylym. Taqyrypty tolyǵymen «Qorǵanys salasyndaǵy bylyq-shylyq» atty maqaladan oqı alasyzdar.
«Kazahstanskaıa pravda» basylymy Qazaqstanda «TsentrKredıt», Kaspi bank jáne Alıans bankteriniń bankrotqa ushyraýy múmkin degen jalǵan aqparatty taratqandar qolǵa túskendigin habarlaýda. «Ostorojno: lojnaıa ınformatsııa» atty maqalada QR Bas prokýratýrasynyń osy faktige qatysty tergeý jumystary keńinen talqylanady. «Bas prokýratýra bankterdiń qarjylyq jaǵdaıy týraly jalǵan aqparatty taratqandardy anyqtap, tutqyndady. Bul adamdar óz kinálaryn moınana aldy jáne atalmysh qylmysqa qatysty barlyq máselelerdiń basyn ashyp berdi», - delingen maqalada.