Qorǵaljyn qoryǵy — qoqıqazdardyń qıyr soltústiktegi qutty mekeni

KÓKShETAÝ. QazAqparat – Aqmola oblysy aýmaǵyndaǵy Qorǵaljyn qoryǵy – qoqıqazdardyń qutty mekeni. Bul – qyzǵylt qoqıqazdardyń soltústikte uıa salyp, jumyrtqa basatyn jalǵyz orny. Sheteldik jáne qazaqstandyq týrıster jyl saıyn bul jerge osy erekshe qusty kórý úshin keledi. Alaıda qoqıqaz Qorǵaljynnyń jalǵyz brendi emes. Munda qoqıqazdan bólek, sırek kezdesetin qustardyń, janýarlardyń jáne ósimdikterdiń birneshe túrin kezdestirýge bolady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Qorǵaljyn qoryǵy Astana qalasynan ońtústik-batysqa qaraı 130 shaqyrym jerde ornalasqan.

Qoryq Qorǵaljyn shuńqyrynda ornalasqan. Onyń aýdany 259,9 myń gektardy quraıdy, onyń 198 myńy akvatorıı. Jalpy aıtqanda qoryq aýmaǵynda Teńiz jáne Qorǵaljyn kólderi ornalasqan. Teńiz kóliniń uzyndyǵy 85 km, eni 35 km. Sýdyń mıneraldyǵy álem teńizinen 5-6 ret artyq. 2000 jyldan bastap «Tiri kólder» uıymyna kiredi.

Qorǵaljyn qoryǵynyń qurylǵanyna jarty ǵasyrdan astam ýaqyt ótti. 2008 jyly ol Qazaqstandaǵy eń alǵashqy qoryq qatarynda ıÝNESKO qorǵaýyna alyndy.

Qoryqta balyqtyń 15, ósimdiktiń 443, qustyń 363 túri bar. Qustardyń 42-si Qyzyl kitapqa engen. Solardyń ishinde álemge áıgilisi, qoryqtyń brendi - Qorǵaljynnyń qoqıqazy. Latyn tilinen aýdarǵanda «Flame» sózi jalyn degen maǵynany bildiredi. Bul iri ári sándi qus. Flamıngony baqylaý óte qyzyqty nárse. Odan bólek birqazan, úırekterdiń birneshe túri bar. Qoryq aýmaǵyna avtobýs nemese marshrýtty taksımen jetýge bolady. Jol uzaqtyǵy 2-2,5 saǵat.

Qustar jumaǵy

Qorǵaljyn qoryǵynda qustyń 363 túri mekendeıdi, onyń 126-sy osynda uıa salady. Óte sırek kezdesetin qustardy da Teńiz kólinen kórýge bolady. Olar, árıne, erekshe qorǵaýǵa alynyp otyr. Atap aıtqanda, qoryqty mekendeıtin qustardyń 37 túri Qazaqstannyń «Qyzyl kitabyna» engizilse, 26 qus túri halyqaralyq «Qyzyl kitap» tizimine tirkelgen. Ǵalymdardyń paıymdaýynsha, Qorǵaljyn qoryǵynyń tabıǵı resýrsy 15 mıllıon qusty asyraýǵa jetedi.

Teńiz-Qorǵaljyn kólder júıesi Orta Azııa – Úndistan jáne Sibir – Shyǵys Afrıka jyl qustary jolynyń qıylysynda ornalasqan. Qorǵaljyndaǵy jalpy aýmaǵy 260 myń gektardy quraıtyn kólder júıesi búkil Orta Azııadaǵy qustardyń eń mańyzdy sýly-batpaqty mekeni bolyp tabylady. 1976 jyly qoryqtaǵy sý aıdyndary «Ramsar» tizimine engizilgen.

Munda qyzǵylt qoqıqaz (flamıngo) jáne joǵalýǵa aınalǵan ózge de sırek qustar: birqazan, tyrna, savka jáne tarǵaqtar mekendeıdi.

Qoryqtyń klımaty shuǵylkontınentti, ıaǵnı munda jazda ystyq, qysy aıazdy, aqtútek boran jıi bolady. Soltústikke jaqyn bolǵandyqtan, qarasha aıynda túsken qar sáýirdiń sońyna deıin jatady. Sondyqtan da qazdar mamyrda ǵana mamyrlap, basqa qustar mamyrdyń jartysynan asa ushyp kele bastaıdy. Dál osy kezeńde qustardyń daýysy kóldiń basyn azan-qazan qylyp jiberedi. Mamyr-qazan aılarynda ekomarshrýttar qol jetimdi, biraq tek arnaıy ruqsattar boıynsha jáne qoryq qyzmetkerleriniń baqylaýymen júzege asyrylady.

Ekskýrsııa kezinde qustarǵa jaqyndaýǵa tyıym salynady. Ásirese, qoqıqaz adamdardan saıaq júrgendi, tynyshtyqty jaqsy kóredi. Onyń ústine qoryq aýmaǵynda tabıǵı parkter sııaqty emes, týrızmdi damytýǵa shekteý qoıylǵan. Basty maqsat - bıoáralýandyqty saqtaý. Sol sebepti, kelýshiler úshin «Qustar jumaǵy» vızıt ortalyǵy ashyldy, onda qoryq, onyń florasy men faýnasy týraly barlyq aqparatpen tanysýǵa bolady.

Ósimdikter dúnıesi

Qorǵaljyn qoryǵy sýly-nýly jerde turǵandyqtan munda ósimdiktiń san túrin kezdestirýge bolady. ıAǵnı, bıik aǵashtar joq, butalar, shópter men gúlder bar. Munda ósimdiktiń 500-ge jýyq túri ósedi. Olardyń ishinde keıbiri erekshe qorǵaýǵa alynǵan.

Qyzǵaldaq gúli qoryq dalasynyń sáni dese bolady. Al munda sol qyzǵaldaqtyń birneshe túri ósedi. Erte kóktemde shyǵatyn báısheshekten bastap, mamyr aıynyń sońyna qaraı qulpyratyn qyzyl-kúreń qyzǵaldaq, sary qyzǵaldaqtar dala tósin erekshe kórkem etip jiberedi. Alaıda osy mezgilde gúlge qumar adamdar qarasy da kóbeıip, sulý ósimdikti ońdy-soldy julyp, taptap júretinderi kezdesedi. Qyzǵaldaqtar erekshe qorǵanysqa alynǵan ósimdik bolǵandyqtan olardy beı-bereket julǵandarǵa ákimshilik jaza qoldaný qarastyrylǵan.

Tabıǵattyń, dalanyń organıkalyq tepe-teńdigin saqtaýǵa áser etetin qyzǵaldaq gúlderin qorǵaý jáne kóbeıtý maqsatynda qoryq aýmaǵynda jyl saıyn «Qyzǵaldaqtar festıvali» uıymdastyrylyp turady.

Ańdary jorytyp, balyǵy týlaǵan...

Qorǵaljyn faýnasy dala jáne jartylaı shól dala aımaqtaryna tán. Munda sútqorektilerdiń 41 túri, qustardyń 294 túri, baýyrymen jorǵalaýshylardyń 6 túri, qos mekendilerdiń 2 túri, balyqtyń 11 túri bar. Sonyń ishinde qadirlisi – kıik. Bıylǵy jyly kıik basy aıtarlyqtaı kóbeıdi. Máselen, 2018-2019 jyldary bul óńirde 18 myńǵa jýyq kıik bolsa, sońǵy birer jylda birneshe esege artqan. Kıiktiń kóbeıýine brakonerlerdiń burynǵydaı basynýyna jol berilmeýi de oń yqpalyn tıgizýde.

Qoryqtyń omyrtqasyzdar faýnasy múldem zerttelmegen. Qoryqta qońyzdardyń 300 túri tirkelgen.

Sonymen birge, Qorǵaljyn kólderi qustardyń ǵana emes, balyqshylardyń jumaǵy bolyp sanalady. Munda altyn jáne bozsha móńkeler, shortan, aqqaıran, lın, alabuǵa jáne torta balyqtar tirshilik etedi.

Foto: Qorǵaljyn memlekettik tabıǵı qoryǵynyń saıtynan alynǵan.